O a .
mmm 29.3ivQmI>rii 1&T9 Thursday,/Novtol^r 29,1970 '.-/^ Nr. 89 sm.
EESTLASTE HLEKANDJA
O/ Vaba Eestlane, 135 Tecuinsetb St PEATOIMETAJA: Karl Arm r
TOIMETAJA: Hames Oja^ ^^ ^^ ^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ P.O.BOX 70, Stn. C, Toronto S;^ 0^^ ^^
TEI^FONID: toimetus 364-7^ ^^ ^
Ja.veerandaas^ TEIXmiSHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $38., poolaas- tas $21. ja veerandaastas $11.. Kiripostiga SA-s: aastas
|6l., poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17. lemere-maadesse: aastas $72.,
$36. ja veerandaastas $19.. Aadressi muudatus 50 c. tJlssilmumbri hind
Fblished by Free Estonian Publisber Ltd., 135 Tecumsetb St. Torontos, Ont.M6J2H2
mm
HTM
Sndmuste areng Iraanis Ja teistes Araabia maades nitab, et li on kujunenud viimase aasta- kmne jooksul maailmas heks
he kmnendikii :hehdriikide ko- gu litarvidusest.
hendriikide ja teiste lne tstusriikide olenevus araabia
Pravada" kirjutab, et kommunismil on tnavune aasta olnud eriti hfeaks ,4lkusaastaks" Ja et kui nii edasi lheb vib maakera varsti olla tema kes, keraudadesse panekuks.
teravamaks relvaks, mille kasutaJ I list on toonud kaasa olukorra, mine annab olivamsid omavate' Itus lneriigid peavad tsiselt riikide kasutusesse erakordsed arvestama liiiikide ambitsiooni- vmialused teiste riildde mjuta- dega ja poliitiliste seisukohtadega miseks ja isegi poliitiiste suunda- nig neid toetama. Nii neme/ et de kujundamiseks. See relv on se- Saudi Araabia ametiisikuid ve- da teravam, et maailma litarvi- takse alati hendrkides vastu dus j li produktsioon ori mo-; rmise viisakuse ja klalislahku- mendil noa teral kikuvalt tasa-' sega, isegi alandlikkusega, Nigee- kaalus j kui produktsiooni prae- rias loobusid hendriigid li p- gusel tasemel hoidmise! tekiks et- rast Biafra vabaduslkumise
ta 'uudiselt teadaolevaid snd- se-pussitaja Saksa Landes- muskike ksikasjades. aga wehri, mis koosnes peamiselt
tengematuid tagasilke, siis toetamisest. Mehhiko juhtidega ei tuleks ldskeemi k^ rval rhuta- Baiti parunitest. tpoks see kaasa sumi majandus- knelda enam' kui teise jrgu; iii- da neid eestluse eluju tegureid, Ekke hu-eid. gi esindajatega vaid kui. oma hvinemast
, g^usiteg SeUises olukorras on mistetav Qaddafe nidatakse: vaata-; aegadel mutanud leininiMm
Ja loomulik, et. oli importeerivad j^^^^^:^^^^^ ^^ ^^ ^^ ^^ sangarivaimu. ning vitlustahet maad peavad iiha suuremal m'^- ^.^ terroristidele alati lahket n- ral hakkama arvestama li pro- dutseerivate maade soovidega ja ka poliitiliste ambitsiooni
Jub^ meiej Vabadussja alguse ja 1. sembri mssukatse likvideerimise mlestamist Vabadusvitluse Ndala** sarjas, KEV Liidu raamps, korraldatuna Toronto E V hingu poolt, teiste hingute toetusel. Selpuhul viks jtta mrkima- maale, Dn je^ taha seljatagu-.; diteionid, harjumused, kitumi-
se^ ja teoteemisreeglid jne. Kik need kokku moodustavad eestluse vanukultuuxi ident- suse kontinuiteedi Ja sellep- rast puudub vunlus, et eest- lus viks kaduda assimileeru- mise teel jrgnevate plvkonda- de vltel.
See nnetus meie rahva juures oma vabaduse ja iseolemise eest. Mned .kaasmaalased siin on
arvanud, et Vene 'KGB on juba
Otsustav vastul k teostus Vn- nu all 23. juunU 1919 ja rinde juhataja kindral Ernst Pdderi koiraldusel heisati kogu maal rahvuslipud, niillega phitseti k rahvuslik alus Viduphale. Saabus rahu ja hakati verehin-
naga kaitstud vabariiki lesehita-
Rusikate vibutamine Teherani t- otsest poliitist vimu vaid lira- navatei hendriikide arvel ei ole hadega voolab lnaade valitseja- maalt linna tulnud vaeste lamba- j te varakambritesse ka raha Ja ka- kar juste tagasihoidlik meeleaval-1 pitali vimu, mida on vimalik dus vald li vimsuses teadlike 1 maailmaturgudel edukalt ara ka-
I lgimeeste demonstratsioon' swtada ja maailma majandus maailma vimsama ja tugevama arengut mjutada.
.r i igi vastu.
hvitanud meie rahva aMiivkma ; ma ja korraidama nomiaalohides osa ja teeb seda vafcetpidamaita se. Kuid kaua see kes- oma mrvarliku taktikaga niag ta/ sest N.-.Vene vilistas rahuie- sellest iilejhud osa venestb, pingus antud totusele igave- et kas siis mne jrgneva plv-1 seks rahuks. Juba 1. detsernbr kima-vltel tiiseb seal etrmm va- ^ 1924 M d a s 4 a jlle meie vabarii- jadikke juhte, kes rahvast orgaini- k i Selleks li tPetrogradis.GPU
arvavad, et prast seda kui eksporteerivad maad torli hin-
. i da mned aastad tagasi tunduvalt tarvita-; igg^gid, on nad li eest saanud
Oleks ju endastmistetav, suurtes kvantumites li vad tstusriigid vhendavad sel- i ^nbe^SOO^i^aTdit dollarit; mi^ les olukorras li produtseerivate jest suur osa oh kasutatud lne- riikide mjuvimu vhendab. I ^ g ^ y ^ ^ investeeringuteks, ts- seks om^ li konsumeerimist, tuskupade ostmiseks ning mood- kuid kahjuks on olukord kujune- relvastuse soetamiseks, nud hoopis vastupidiseks - - o l i praegune sndmuste areng la. tarvitamine lnemaaihnas nitab , ^ ^ ^ ^ ^ et maailma limng pidevalt kasvutendentsi vaatama- ^^^^ub lhemate aastate jooksul ta seUele, et li muutub uha kai- meelgi pinevamaks, kuna N. Liidu limaks ning et lirikkad Araabia kttesaadavad livanid hakkavad riigid lnemaamale li kaiidu turesti kahanema ja 1982. a. on iha tugevamat poltist survet venemaa sunnitud oma vajadus- avaldavad. Kujukaks niteks on ^ rahuldamiseks importeerima
700.000 vaati li pevas. Seda li
seeriks omariiklusele? (praegune KGB) ikoolis vlja tree- Vastuseks neile viks kosta p^.nitud eesti pritoluga kmmuni^ ris kindlalt, et meiei rahvas ei te ja saatis need Salaja le piiri Imlu massrhvaste hulka, kes abiks kohalelunevatele seltsi- ilma juhitai ei oska midagi teha 'meestele Taillinnas. Ise aga ji pu- eg ettevtta. nrmee oma ksustega piiri ta-
Eestlane on individuaalselt ter- ha ootama telegraaf ilist appikut- viklik olend ja yib saata korda set. See^ppikutse ei judnud aga, suuri asju pris ksinda. Vabar \ kunagi eetrisse ja mne tunmg dussda oli selleks parim tend oli mssxikatse likvideeriitud ning ja ka 2. maailmasjas kordus sa- j esimesel vimalusei suleti kom- ma nhe; ^Thtis on vaid jdee,
siin Ameerika hendriigid, kes ilmus aastat tagasi importeerisid /Araabia. liriikidest. 2,4V:milJonit vaati li pevas. Viimased and- med kinnitavad iillatavalt, et ameeriklased n suurendanud
mille eest pidada vitlust! K u i 1917. a.Vexie revolutsiooni
keerises haihtusid tsaaririigi sn-^ je parandamist kuni haibkasid pu- gedpved Eestimaa taevast, 011 huma 2. maailmasjaeelsed tor- me valmis juhtide kaader, ees-' mid. Samad vaenlased vaheldusid otsas Jaan Tnissoni, Konstantin meie maaialartes 17. juunist 1940 Ptsi, Johan Laidoneri, Jaan ja juba: 1944 sgisest peale on Sootsi ja paljude teistega, et,oma Eestimaa j'Me okup
ningsee ei too kaasa^^^^^ rahvast psta r ^ ^ ne hirmuvaait^ se poolt, v ^ vib ta saada ainult Kesk-Idast
li hinna kalluiemist vid ka po-t ledustest ja teostada ta sajandeid / See brutaalne diktatuur h meie
oma plmporti Araabia riikidest ^ vhendada hendriikide rohkem kui kahekordselt, impor- ^^--^^^j^^^ j ^ . ^ ^ sndmu- teerides nd nendest maadest gedkumitavad, et olukoo-d areneb 4.9: m'11onit- vaati li pevas. Do-^ smms. sniheerivat osa mngib siin Saudi i Araabia, kes rahuldab m o m e n d i l . . . ; ^ ' K.A.^ -.
liitilise pinevuse suurenemist, mil-- ^ ^ ^ ^ , le raamides venelased teevad
LAHTI Soome ja Nukogude Euroopast Vaba Eesti Sna- Liit ahistavad 'k:os turismi rek- Iie" saadetud informatsiooni jrgi laoni levitamist kolmandas maa-' <>n Genfis asuv luterlik mailma- ilmas. riringkondade ollakse I l i i t (Luthern Worid Pederation):
vabaks oma esivanemate m a a d ! '
Samal . aastal, ikui 7. novembril jutie Valitsus kukutati ja Ve-
Viks juhtuda vaid fsilise h- vinguga.
Vabas Eestis, vastavalt Osvald prengieri (18801936) Tsivili- satsiooni teooriale", Lne^ul- tuuri thistel judshne alles oma- kuituuri kevadesse. Ofeupandi. s.o, silaavi-ikultuur on meist kau- gel taga ja aHes embros. Selle- prkst puudub sealt hdaoht assi- meerumiseks loomulikus k o r m , kuid fsilise hvingu vastu pole garantiid.
Kokkuvttes .vime ' elda, et meie rahva eksistentsi alused on nii tugevad, et neist vib vaenlane jagu saada ainult: hvitamisega, mitte kunagi aga mnel muul vii- s. ; y
Kuigi seal KGB hoiab vangis- tuses paljusid meie aktiivse- maid vabdusevitlejaid, sirgub uusi jrjest juurde Ja meie suureks rmuks on nende NOle lkitatud apellid N. Ve- ne okupatsiooni lpetamiseks.
Eriti hsti on rajatud^ juTdiline alus libises Balti-rahvaste (Eesti, Lti, Leedu) apellis 23. augustist s.a. Sellest nhtub, et samal ajal
rahvast mrvanud tuhandete apell ori saadetud ka N ; Vene, viisi Ja kditanud mitmes L^ne-ja Id-Saksa^^n^^ laines kmnete-tuhandetekau-iQ3j.^aie allakirjutanud riikide va-
. pa Siberi tundrasse sumiitIe;i|tsufite!Le, h u Eesti p o o H t a f c ^ surema.
Lnemaailm oma humanismi- ga ja kommunistlik maailm oma eesmrk phendab abmu" tak- tikaga on ebtasvgised vastased. Ikka ou see nii olnud, et huma- nism on oma abistava kesirutuse- ga tulnud appi kommunismile, kui see on kitsikusse aetud.
Praegu on N. Lt jlle protesti avaldanud, et lnemaaUm sekkub nlgijate abistamisega Kambodz- ihas ne^de riikide siseasjusse. Pea- legi on seal teineteise kri kallal kaks ehtsat kommumstllkku ju- du, mis teeb sealse sja otseseks perekonnatliks. Kui mni mUjon inimest peakski sellejuures sure- ma, on praeguses lerahvastatud maaUmas ^ee ikkagi mrkamatu murdosa. Sest oma perekond vib jlle kergesti leppida ja siis asu- takse koos vahelesegaja kallale.
Kui Moskva nii klmalt laseb inimmUjoneid hvineda ja takistab teliste abistajate pdeid, kas poleks siis hoopis igem jtta kor gu Iksinius ja hdad k a kommu- nistliku ju sisemiseks asjaks j maailmal ei tarvitseks tunda hal- ba enesetunnet kommunistliku korra ,,eksperunendi*' prast allu- tatud maa elanikkonnaga
Maailm- teab vga hsti, et ve- nelastel poleks toitu isegi endale kui mitte ameeriklased jlle huma- nistlUiel (ja muidugi ka rilistel) kaalutlustel ei toidaks kommunis- mi emamaad, et sel oleks judu maailmas uusi jimrdelikeid teha ehk nagu Pravda" sja vitis, suuri likusi ligata. Vi rgib N. ,Liit selletttu Kambodzha abis- tamise vastu, et kki ei jtku l- nemaaUmal enam vilja kommu- nistliku Venemaa nljahda vl- timiseks.
Kuid see on samane ringmng, mida on, kogu kommunismi kehti- vuse aja lnemaaUma poolt mn* gitud, ilma et nad ise mrkaksid, et ks pool mngib vleturakt.
Mngus on muidug ka majndus- Mk pool ja rahal pole ei mingit vrvi ega lhna. Selleprast peab venelane nlgivate abistamist huk- a mistma ja seda siseasjusse sekkumiseks nimetama, kuna Urn- neks et kapitalistlikel teradel on oidujudu; kommunistlikul sna- vjal priski mitte.
munistlik erakond Rgikogus. Visime jlle jtkata qma riigi-'
elu korraldamist ja rahva, elujr-
nes vimule tuli vgivaldse pr-| Sealt, ebainiriilikeist tingimusist, dega Nikolai Lenini (Vladimir UI-j 0 ^ seni tulnud tagasi vaid ksi- janov) bolshevike partei-dikta- j kud ja needki inimvrakkidena. tuur, muutus oluliord meile krii- tiliseks, sest jrgneva aasta algid
Kui nd puudutada lhemalt eestluse eljiu tegureid,^ siis koh-
sattusime Saksa okupatsiooni ai- tarne teadlaste uurimustega. Ta- ia. ; napaeva geneetikud boloogiaS:'
Suutsime emie seda vljakuulu- Moto: Kimura, Vallter Fiteh jt. tada vaid oma iseseisva Eesti vidavad,.et he rahva plvene-
saanud Moskvast loa korraldada 1980. aasta augustikuus Tallinnas Euroopa Luterlike Kirikute Kon- verentsi, kiihu (kutsutakse ca 80 deilegaati pluss ; Genfi kesikuse koosseis. See oleks esimene suu- rem kirlkutegelaiSte^ kokkutulek kommunistlikul maal.
opthnistid, et turim Veneomale toimuks S(K)me ikaudu lneniaar ilmast tulijaile^ Turismi propagee- rimise keskuse- juhataja Bengt PiMstrm ksitles Soorne turis- mi tulevikuvljavaateid ja leidis, et vastupidi varem olnud ootust- 'le, et. olmfpiamngud mjuksid edukalt ka Soome turismile, on kik m^gid hakanud osutama sellele, et reisijall, kes sidavad tal tiesti Silja Line ja Finn Lines
huvi laevad viiakse Rootsi liinidele kuna N. Lt ei luba viisavabasid
B.P3lstrmi andmeil viisava-:^ Kuid need vivat uu- baid sidud N. Ltu ja- samuti esti kiku minna prast olmpia-
lipeiataikse :tu]I^^ a^..''mngude^mstat;.^-
Vabariigi.; J, kui sama aasta lpul saksla- sed . .lahkusid (revolutsioon ko- dus), seisime ida-rindel rinnutsi ikoos Vene kornmunistlike juku- dega. Sjakomissar Leon Trots-
genus evolutsio- ja vib keta
krvalmaade 'klastamiseks.
mise SUI neerub sirgel miljoneid aastaid. Ja see loodus- ime kasvatab ja kujundab kik rahvale omaised karakteri jooned. E i ole phjust arvata, et meie
ki (B. Bronstein) punaarmee osadleesti rahvaga viks olla see teisi- .rndasid- 28. novembril meie, j t i Meie oma eriteadlane Oskar kiiruga organiseeritud, Rahvave; Loorits vidab, et eestluse elujud
, ksusi Narva all. ^ igas E i on rajatud: kodu- ja perekonna Vabadussda, mis lppes Tartu phadusel soome-ugrilisele elu- rahuga 2. veebruaril 1920 ja kus: tunnetusee juba enam kui kahe- lepihgule N. Vene valitstise nkneli ^^^^ ^^ ^^ -^ suguplve vitel rahr allakirjutias Adolf ;Joffe( hiljem, vusteterviklikuks kultuuriks, mi- saadik Berlni). -da ta nimetab eestluse vaimsu-
Selles sjas tuli meie Rahvavel seks. Selle vaimsuse kaitseks te- videlda mitmekaxiselt lekaa- gutsevad tema eluju valvurid; 11- lus oleva vaenlasega. Vahepeal mavaade, usund, keel, luuleloo- isegi kahel rindel korraga, kui ming, : phadused, vrtustead- 191j9. a. varasuvel surusime Lti- vus, iglus, moraal, Eutmrne, tra^
'kirjutanud: Mark Niklus, Ende Ratas, Enn; Tarto ja Erik Udam Teame, et enne N. Vene oku- patsiooni, oli meil kommuniste vhem kui 2%, kes oma subvef- siivset j reeturlifefcu tegevust arendasid Moskva lesandel j huvides. Selleprast ei ole ka ime, et sna venelane" on praegu Eestimaal tarvitusel simusaiar
Eeltoodud mttekikudel on meie kikide'pM kohiiseks jtkata oma raihva' vabadi^vit- lust veelgi aktiivsemail kujul toe- tades kigi vimalike abinudega vabadusvitlejaid kodumaal, nen- de lirasketes tingimustes, ht- lasi tunnetame leinas j hardu- muses oma kikide aegade vabr duse eest langenuid ja palume koigevelisem nnistust kikide- le nee kodumaal, kes seail, Mosk- va terrori kiuste, kannavad meie Eesti vabaduse ja iseseisvi;se vitlust;!,..;-
V A . MGiso^ :^^ ^^ Kanada Eesti Vitlejate i
tJMtigute Liit ;
Julude ootus nib eesti his- kohda nagu siinse maa rahvastki haaravat. Meie hiskondliku elu detsembri alguse ndalalpp on otse paanikaline sndmuste ks- teise otsa kuhjumine^ et prog- ramm ruttu r tita ja pseda phadepuhkusele.
Mnelt osalt see on nende orga- nisatsioonide tegevuse tttu, kes ise ei pea vajalikuks rituste ka- lendri koostamisest osa vtta ei ku-jalikult ega ka kohalolekuga, vaid kasutavad klendils olevaid huauke" oma rituste sinna so- bitamiseks. Mnel juhul see on n- nestunud, teisel puhul on aga ol- nud mitu tiiimiku Otsijat-kasuta- jat ja ss on selline kokkuprge vltimatu, kus keegi enam ei tea kuhu minna ja kas ldse' enam ku- hugi minna. Ja need rahvuskultuu- rilised entusiastid, kes pavad vimalikult kigest osa vtta, ei saa seda teha juba fsiliste vi- maluste kiustegi.
Eelolev detsembri algus on jlle ks selline, kus lgapalju kokku kuhjatud ja tegelikult on enamuses kik kaotajad. Kaua aega etteval- misjtamisel olnud Wi-alti festival oma kahepevase kestvusega ei j- taks juba isegi enam muuks aega. Selle krval on Eesti Vabadussja alguse thistaminey on Eesti Abis- tamiskomitee julumk, V. Hu- beli kunstinitus, St. Catharines'i daamide ksitde nitused, on eesti teatrietendus, mida teatri ha- rukordsuse tttu igal juhul tuleks vaatama minna. Samal ajal ava- takse Wralti tde nitus ja vei- di hUjem toinmvad kaks kiriku- kontserii, Peetri kirikus Musica Viv ja Divina Musica kontsert ja T.E Baptisti Idrikus Medride muu- sikalise perekonna esmemised. Ja Tartu likool thistab oma 60. aas- tast olemasolu rahvuslikulikoo- .lina. ; 'r ,
See rohkus peaks ieti meid ki- ki rmustama, aga teame koge- musist, kuidas on tegelik olukord
(Jrg lk. 3)
8. ja 9J 751-6141,
tapeva skautil sndmi Juubelia dus ja ikuji juurestil Lembitu tikus T O I tAid, ^It rm vljakas\ Risti ]^ EESTI 30".
Sifcauc jul oma tel^ tada' ka kenditel na, Nl
Stokhl hingu sel Eestil toobril kii sala Peni jad,. kokl Stokhohnl hingu tnas n del oli Stokholiiil tusele Vi de hiE kes anne ridele ilul viibimisel Alfred Pii veril saal
1482
muude ijj Kesolj