Nr. 89  Nr. 89- V A B A na^ TLJMi neljQjpeval, 29.
oma humanismiv listlik maailm oma
lendab abinu" tak; isavgised vastased, lil olnud, et huma-
Ibistava kesirutuse- kommunismile, kui
Ise aetud. V; Li i t jlle protesti lnemaailm sekkub tamisega Kambodz- kde siseasjusse. Pea- kneteise kri kallal lommunistHkku ju- "tealse sja otseseks Is. Kui mni miljon l : i sellejuures sure- pses lerhvastatu
ikkagi mrkamatu J oma perekond vib |}eppida ja siis asu- jbeleseg^ja kallale.
nii ktymait laseb lvineda ja takistab
Irfate pdeid, kas |pis igem jtta ko-
hada d ka kommn- [seniiseks asjaks ja imtseks tunda hai- get kommuhistlikii
lendi" prast allu- nkkonnaga vga hsti, et ve- toitu isegi endale
Iriklased jlle huma- luidugi ka rilistel) toidaks kommunis- et sel oleks judu juurdelikeid teha
[avd" sja vitis, l5igata. Vi rgib itu Kambodzha abis- ;t kki^i jtku l- lam vilja kommu- |iaa nljahda vl-
samane ringmng, Ikommunismi kehti-
pngib valeturakat.
luidug ka majandus- jihal pole ei mingit la. Selleprast peab
^te abistamist huk- ia seda siseasjusse
letama, kuna ilm- Llistlikel teradel on
[mmunistlikul sna- Imitte.
m nib eesti his- linse maa rahvastki \e Riskondliku elu juse nadalajlpp on. le sndmuste ks- ijumine, et prog-
Ira tita ja pseda
see on nende orga- kegevue tttu, kes IFilikuks rituste ka- lisest osa vtta ei
ka kohalolekuga, p klendiis elevaid la rituste sinna so- mel juhul see on n- l l puhul on aga oi- miku otsiiat-kasuta- selline kokkuprge keegi enam ei tea kas ldse enam ku- need rahyuskuituu-
Istid, kes pavad figest osa vtta, ei juba fsiliste vl-
,1.,-  .
joibri algus on jlle lis liiga palju kokku telikult ori enamuses
Kaua aega etteval- [udAViiraltt festival  pse kestvusega ei j-
enam muuks aega. Eesti Vabadussja
hme, on Eesti Abis- Ijulumk, V. Hu- -
is, St. Catharines'! [de nitused, on ^dus, mida teatri ha-: tu igal juhul tuleks b . Samal ajal ava- r^de nitus ja vei- pmvad kaks kiriku- firi k-ikus Musica
Musiea kontsert Ja Medride muu-
iinn esinemised. J a thistab oma 60. aas-
rahvusliku likoo-
)eaks ieti meid ki- , aga teame koge- on tegelik olukor
(Jrg lk. 3)
8.-ja 9. defts. dr. T. KEntan ,
Kanada eesti skutlu^ 30. aas tapeva ipulmiks andis esianene skaiitiksidS Lembitu Malev vlja sndmust meeoiiitjafva ,;nbi". Juubelimrfe on 2y^ tol l i lbim- dus sim-ntjst>-valgetes- vrvides ja ikiyuitiib suurt tamme, mܩ juuiTftifcus cm esimese ksus Lembitu Maleva miiik j a lethes- tiku rombito ju l i seks i stilisssri- tud Eest i toudimife Silmbool- selt meenutsib see ikog likumise vljaikasvamlst l U h ^ i f a i s e s t . Rist i le tamm ive on i k M
Sfeaudid j a hundiud JuubaliiH>|pi j a iteoguivad oma telgifontdi. Npi sobib kasi> tada k a e ^ i julukingituste pa- ikenditel dekoratiivse, feaiiinistu&-
l@iises pasuvel!ahkus meie noor ja andekas laulja Ingemar Korjus Saksamaale; et alustss^a oma
lepingukohast td BsseldorU ooperis. Senised uudistekatked pn <^ ud lhikesed j a seotud p i - devate harjutustega. Ometi samal ajal ku i laulja ise on kaugel, valmib Torontos t e n ^ liplaat, ning viks eS^^ Sel puhul esitaski Vaba Eestlane** lauljale mned kiisimused/ et anda thelepanu vimalusele tema lauluga tutvu- "mlseks Jaemejralusel hoosj ; . " .
Klsimujsel, kuiidas ita b^ ^^ end gasi otsustas to^ mdmud P^^lJt tejhtud uuel maal slsseiseadinud, vastab laevadel ytab omale aega Ixei- seaded, ta, et iSataanaal j a erit i Dii^l^^p^^^ j a plus Nii on esimesel poolel M . Ko$>i dorfis CQ tecai;erit vga rasike saa- saatjaks^ Kipped . HeM- ,;Hetsateer', M^ ^ da. Kiuid Ingemar^ Eisbrait anuiste" ja -,^15 smi^S R.^^^^I^ aga l^lisit toe, ikuaia' ta Mds 'kedle stuudio on MlUaltki vime- ,.emaa"> T. Vettikiu ,>Lul s5- sna ooperi lhedal lie l u s a feor Ime rahuldava tehnlli tassamega^ ^ ri^^ iest", A. K a d n d i ,,Sdn teiri, Isuihu' ta abikaasaga juba au- heldistamiseifcs. te^ f^came kuidapiike" ja^ X gusti iul'sai s i ^ Laulude valiteusb rkides ta
T a detab siisiki j.uuirde et vas- tteb, et feuna, t a idli sageli eesti | tupidi A m e e r t e to jgus l a * ^ g a esinenud, sMs tahtis ta ,;Kiui mina bajkkan
htulaul*:. Teisel poolel seatud ,,Laulu mjU!",
na. Nbi mgihind on 75 oniti.
(D Stokholmi Eesti Pensionride hingu jrjekordsel koosviibimi- sel Eest i Majas teisipeval, 2. ok- toobril klastasid pensionre Upp- sala Pensionride \ hingu esinda- jad, kokku heksa. Neid tervitas Stokhohni Eesti Pensionride hingu. esimees Li i s Mesikep ja "tnas vastuvtu eest, mis keva- del o l i Uppsalas saanud osaks Stokholmi pensionridele. Tervi- tusele vastas Uppsala Pensionri- de hingu Esimees Harald Funk, kes annetas Stokholmi pension- ridele usa klalisraamatu. Koos- vbimise kavalisel poolel esines Alfred Pisuke viiulisoolodega, ,k la- ver saatis Ragnar D^hl.
korteri juun^e fcuullub Ika siBfU- esimesele heplaaidilie vtfcta ainult tus, O Dsseldorfi orifeorteiMd ^stti heliloojaite^^^ M raihvr
fMljad.
ou atni seina ja kki tuleb omal muret- seda, kll riidekappe, pliit kM,
 isegi
T a tleb, et nad on ndseks lm sellest le aanud j a nd Hheb elu usasti edasi, igal peval hom-
la i i e . See soov leidislki helilindis- /tamisd titimist. :
Ja tulevikust rMdes ta lisalb, et vibolla edaspidi, k u i vimar lus on uuteks heliplaadistamis- tek, t a valiks erineva program-
^SBii. 
Judes heliplaadi sisu juurde ta seletab, et tema esimesel he-
..Ara ves" ja ,;Kiviikasulkas", L . yirk!haiisi seaitud ,jKius on, kus on kurva fcdu", V . 'Kapd ,^inakitk!U- ja W ' ' ja J . Zeigeri ,;Kiannelda- jast vend".
laulude vsjlikus ilmneb eetl heBIoomingu paremik^ aga ka eeti rahvaviiside onlapraiie nukker tmber, mis on paljude- le viisidele omame.
Nende kaudu tuleb Ingemaa* K o r - jus m^ie kiodudesse, aga, need on ka
KIKIDEKS. KINDLUSTUSTEKS
(BathurstSt Clau-) Telefon kontoris 653-781.5 |f
653-716
minutit. See m h^illndisitaitud vustamiseks k u i nited meie lau^ stereossteemis. Uuel h e l i p l ^ ^ ^ luvaramust, mis n meeldivalt on on ikummdigi ikljel sedrtse l a i i u , ikunstipraseks j a kaashaara- hel'(poolel eesti helliloojate lau- vaks vomiitud jijst I . Korjuse lud, teisel poolel eesti helliloojate meldiva Olaulu ab.
mikui j a htul oojperds laulupioo- Pla^d on ikoiMcu 14 laulu j a nen- vid. Ainult phapev on vaba. N <^ sitamise aljaks on .peaaegu S6 ka suureprased vdrajstele tut- et teganiisi: on M l a l t .
Ooperioeg on juba mne kuu eest alanud. Iiigemar Konjus nendib, et ta on siiani lauilmid Shtshelkalovi osa Boris Goduno- vis" j a Ceprano osa Rigoleittos". 21. nov. o l i  L  Boheme" esieten- dus, kus ta laulis Scihnnardi osa. Selle krval on ta-hakanud ppi- ma Mozarti Figro" ipeaos, mi - da tuleb laulda itaalia k^le.
Need mrikuged rgivad ainuit vahetpidamata tst. Ksimusele, kas ta viks oma muflijeid k a Sak- samaa ooperielust avaldada, t- leb (ta, et praegu on veel lga va- ra oma muljeid sellel alal jagar da.  -/A. 
Kindlasti tunnevad k a Saiksar m'aa eestlased huvi tema edukuse, loomingu ja saavutuste vastu. Kas ta lauilaiks k a seaii&ete eestla- sile? . 
Ta vastab, et hil juti Just lielista^ t i ^ tiaUeMnsterlst Ja kuulnud ra helistaja soovi, lubas ta sin- na minna Eesti Vabariigi aasta- peva' aktusele, laulma. '
Nd lpuks olemegi judnud vestluse peaaine jiurde, kuidas on toiniimud heilipilaadistaminie ja kik sellega seotud tegevus. Ta tleb) et t a l on ammu olnud taht- mine eesti lauludega heliplaati te- ha. - Alati on taikistuseks olnud ajapuudus ega pole saadud iget aega leida. Ss poolteist aastat tar
l i r l a n i k , kelle leoiiiliig y l a t u b i i l e Eesti p i i r i d e Pealkirja all ,jpie lebenden Puppen" ilmus Mncheis Wilhefam
Finkikirjstasel saksa raamatul^^ Jutustustekogu. Raamatut tutvustati Karlsruhes^ lehes ,>BadischeNeusten Nachrichten" pealWrja aM ,>Sk]Zeii aias dem alten Estland** milles mrgiti: ^
Viito98imai raihval Lnemei- rahvaste M g a s -^eest las te l 
Eesti Majas Q58 Broadview Avem, rmm 202,
Toronto, Ontario M4|K 2R6 Telefon 461-0764
olid toige raskemad tingimused vttsllku 'kirjanduse arenguks.
t t e vljapaistev fcuJu kirjanike i hulgas, kes jski alates sajandivar hetusest tegi endale nime le Ees- t i pride, on Anton Hansen- Tammsaape.
Oma lapseplve veetis kirjanik, kes hil jem oma peonnanimele Hansen lisandas kodutalu nimetu- se Tanmisaare, karjapoisina
\ toonilises soo^ ja mefcsamaastifcus Phj-Eestis.
Ta i vimaldus siiski omada Tar- tus' universaaSse hariduse ning ta jttis prast surma 1940 ma- h a mitmekiilgse loomingu, m- les kajastuvad Euroopa proosa etapid alates sajandivahetusest
Aastal 1939 olevat ta olnud Nobeli auhinna (kandidaatide hingas. Aastal l978 ninietati ta U N E S C O poolt aasta autoriks. |
Saksamaal on seni tuntud ta viiekiteline teos Tde ja igus". Tenia jutustused j a miniatrid, tlgituna j a ; sissejuhatatuna Friedrich Scholzi poolt, ilmusid nd pealkirja al l P ie lebenden Puppen". Need peegeldavad vaik- seid episoode kir janiku taluelust
ja kodanlisest iimbrusest reajt- llkus keeles.
See pole mingi erutav literatuuF, kuid paeluv oma psliholoogili&' tes detaides, ilustamata ke^' Ses, lapselike mlestuste ^tsimi- se jlgedel.
Kogu tiendab ifcs 1977. a. trlMd- tud iteos Ich liefote ein Deuitsche" (Tallinn, ikirjastus Pe^ rioodlka, 408 Ihk.). Selles ipamja.' tus tuuaikse esile eestlaste j a maad valitsenud batisakslaste probleemirasket vaiieikorda.
Nukogude Ludus on" 1966 j a 1968 aastate vahel munud kuue- kiteline vljaanne Tammsaare teostest. Tema snnimaa pab autori snnist 100 a. m   d u m a puhul vlja anda 19rlkitelise k o guteose, et tsta Tamnisaaie tht- suse igesse valgusse. I
Saksamaal on ilmunud Tammsaare teostest mne tlked, mis enamikus Tbimii- dud.-^
Seega on tunnustamisvme, et P inki kirjastus nd selle kogu lhiproosat esitab, mis annab Iile- vaate autori stiimuudatust^t alates aastast 1900 ja lpetades^. 1939-ga, sissejuhatatuna tlkija
INGEMR KORJUS
Insurance Ageney
Tel. 745-4622
. (Algus lk. 2)
Ja klastajate rohkus. K u i aga ar- vestame rituste ettevalmistuseks kulunud aja hulga, t  Ja vaeva, mured ja hooled, siis on nagu suur osa clmid asjatu, kuna on kaetud muude ritustega, . .Kesolevat ei saa enam muuta, aga selle petus on, et kalendri- tegemise htul tuleksid Jkik kolla- le ja reffistreeriksid kokkuprge- te vltimiseks oma eelolevad ri^ ised ja katsuksid neist lubdu- sist ka kinni pidada, dma rituste mramine senine thjade hu- aukude** kohale on osutunud eba- praktiliseks ja meie hiskonna hu: visid nrgendavaks. Vhese osa vtjaskonnaga ritiised vsitavad vaimselt korraldajaid, aga meE on neid aktiviste juba ennegi kahjat- setavalt vhe, et praegustele pet- tumuse valmistamise^j^ neid t- tahtest hoopis ilma'Jttko.'. ,
Eestlaste Kesknukogu Kanadas juhatuse koosolekul .mdu- nud ndalal jacitatlEKNldkoosolelnvalitU^^^^^ ametid. Esimees U.Petersoo valiti ldkosolelml' eraldi. Ametite jaotamisel jid edasi abiesuneesteks Torontost H . Lupp ja L . Leivat, abiesimeefteks kohtadelt  .Jurs (Brantfford), E . Lep- nurm (yancouver), P.MIdre (Montreal) JW. Pent (Ottawa). Peasekretriks on edasi E . Slurnd, juhatuse sekretrideks Eneri Tul j a T . Tsine, laekuriteks M . Epner j a M . Musta. Ame- tita liikmeteks m juhatuses , K . JJogi, . Kittask J . K i v i k Ja -J. PahapiH.-;:-,;.;/:Vy 
TegevuskaValiste [ksimuste a l l selgitati : koosolekul ' lhemalt olmpiaadiga henduses Talttn- nas toimuva regati pihl selgitus- t aktsioonide ksimusi. ^ Kavat- setud kuulutus^selgituse tekst ja lujimdus , on vljattamisel ja tulevad lhemalt arutusele valis-: konsj oni koosolekul. Peale selle on kavas ihiinformatsioomg piiltidega voldik, J millega tahetakr  se varmstada regate- sitjaid spoi^tlasi ja ajakifj aniMce. Suure^ mate ikuuilutuste avaldamise kulu- de katteks tahetakse korraldada ; eriaild^sion. Kogu regati-ktsioo- ni ldjuihiks ja koordineerijaks mTajti Vabadusiondi esimees K a l j u Jgi."- . :' ^
Regat i -^s i oon i vastu on eri l i - ne huvi Vancouveri eestlastel, kes lubavad suuremat majandus- l  u a b i . '
Chartered 'cconn&aaS
Toronto, O n i M5J 2H7
Maksab Kanadas: as
$19,50 $21w 1 1 .
5 R I P O S T I G A USA-s:-
: E K N . abiesimehelt Vancouvms E . Lepnurmelt on saadud mit- meid konkreetseid ettepane^ jaiid, mis tulevad rakendamise- le vimaluste, kohaselt.,
Vancouveris tahetakse k a koha- peal, ^koosts teiste Lneranni- k u eesti ikeskustega, teha regatiga henduses Eesti ^ksimuses niit- mesUguist selgitustd.
Koosolekul ol i arutusel tuleval aastal Kanada eesti oirganisatsioo- nide konverentsi korraldamine, mis oleks ettevalmistuseks le^ maallmsele Eesti Rahvusikongres- se. Konverentsil tulevad lhiet- 'tekandeis ksitamisele meie va- badusvitiluslifcud, rahvuspoliiti- lisd, rahvuakufltuurise j noor- soot iksimusd. Konverentsi ajalks mrati laupeiv, 29, mrts. Konverentsi lbiviimise t juha- tajaks on. E K - N ; abiesimees H.-
Lupp, kes moodustab konnrerenti korraldava tp in tooo^
iKne all o l id koosolekul k a le- ma^ilrnsfe Eesti Eahvuskongressl- ga henduses olevad ksimused. Kna Rootsi Eestlaste Esdnduselt, kes on Stokholmis Eesti" Pevade ajal Rahvuskongressi korraldar mise t ilbivjaltos, ega ka , tJle- maailmiselt Eesti Kesknukogult, ei ole sieni saadud lhemat infor- matsiooni Rahvuskongressi eel- tdest, 
otsustati ; ".E. Kesknukogu, kaudu muretseda lhemat in - tormatsiooni praeguse tegeliku olukorra kohta Rahvuskongres- si ettevalmistamise ksimustes.
Koosolekul  l^onstateeriti, et alanud E K N - u l e toetuste kogumi- se aktsioon on arenenud soodsalt ja E K N loodab eestlaskonna suu^ remaie toetusele 1980. a. kavas olevate suuremate vabadusvit- lusliku selgitust alstsioonide lr biyiiimdseks^
LENNUPOSTIGA lemere-madesse: , Aastas $72.r-, poolaastas $36.--, veerandaastas $19^ 
Aadressi muudatus 50 centi. ' t^ksiknumbri hmd 45 centL
Kanada aadressidele palume mrkida POSTAL CODE" }a USA aadressidele ZIPCODE"
Pahgatshekk vi rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele.
Palun mulle saata V A B A E E S T L A N E aastaks /
veerandaastaks  tavahse / kkipostiga alates  . -. "
rahas / tshekiga /