W Silinrrton Qi^^
Second Class Mai! Regitrtion No. 1354. Nr. 31 (1848) 1985 NELJAPEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 XXXV! aastakik aline riigipre Ugandas anda phjapoolse piirkonna s- ^ i^ygede lemjuhataja brigadiir Ba- \ z iio Olara Okello kukutas laupae- i vai, 27. juulil president Obote valit-. ; suse, sdistades teda maa halvas valilseraises ja kutsus les ugandala-sl toetama tema poolt ku] undatavat sjavelist valitsust. Sellele teatele jrgnes tulevahetus pealinnas ja r-viiulsed. President O.botel ja paljudel tema valitsuse liikmetel nnestus pgene-da ICeeniasse. President Obote moo-dustas oma teise valitsuse Ugandas, 1980.a. prast seda, kui diktaatorliku Idi Amini valitsus oli kukutatud ja Idi Amin pgenes Saudi Araabiasse. Obote esimese valitsuse kukutas Idi Amin 1971.a, ja valitses terroriga Ugandat 9 aastat. Tenoselt oli ka seekordses president Obote valitsuse kukutamises mngus Idi Amini ksi, sest ta on telnud, et tema on olnud teadlik kavatsetud riigiprdest ja on valmis toetama uut valitsust oma vimu stabiliseerimisel. Valisusevastane meeleolu Ugan-das hakkas levima, kui president Obote nimetas oma suguharusse kuuluva mehe Uganda sjavgede lemjuhatajaks, minnes m'da va-nematest Acholi suguharu ohvitseri-dest, kelle .mehed moodustavad ena-miku Uganda armeest. . . Lisaks sellele president Obote oU vastuolus Uganda katoliku kiriku juhtkonnaga^ Mitte kaua aega tagasi H E L S I N G I r Tuhanded soomlased palistasid tnavaid kui ligi 300 eestlast, leedulast ja ltlast rahva- Unanda kardinal Emmanuel Nsubu- irivaisja rahvuslippudega liikusid lbi linna, nudes iseseisvuse taastamist Balti riikidele, tuumarelvade ga sdistas Los Angeleses president
jjBaltic Star" Skeppsbro res, StOGkholmi Vanalinnas. 'i esitantsijaid. (Lhemalt Ihk. 4) Foto Lembitu Ristsoo Seitse peva demonstratsioone Venelased pdsid Mirida balti vabadusristlemist
crttesihtud Inimiguste austamist Demonstratsioon toimus mni pev enne 1. augustil algavat Helsingi konverentsi 10. aastapeva thista-mist, millest vtab osa paljude riikide esindajaid, nende hulgas Kanada, U S A ja N . Liidu vlisministrid. Eestlaste, ltlaste ja leedulaste pro-testidemonstratsioon Soome pealin-nas phapeval' toimus prast hist laevasitu Lnemerel ja, nagu tles Andres Kng honlmikulehe Toronto Sun" kaastlisele, oli see esimene kord prast 45 aastat, kui Soome valitsus lubas sellist baltlaste de-monstratsiooni nende rahvuslippu-dega. ^ Paljud soomlased aplodeerisid ja nnitlesid demonstr.an.te. ks ltlan- : na Torontost, kes oli just tulnud k-lastuselt kodumaalt, tles et Vaba-dusraadio kaudu oldi Ltis teadlik vabadusristlemisest ja tunU sellest headmeelt. , Snumis, mille andsid edasi Reuter ja A P , teldakse, et N . Liidu saat-kond Helsingis oli piiratud soomepo-litsei poolt ja dembstrandid psesid sellest he majadebloki kaugusele. VENELASED PDSI TAKISTADA Balti rahvaste poolt k9rraldatud Balti vabadusristlemine Lnemerel ja enne seda Kopenhaagenis peetud Balti Tribunal olid Mcjiskva viinud paanikasse, nii et Nukogud reagee-risid neile Balti vabadilsvitluslike-le ritustele suure viha, simu j vastuaktsioonlde korraldamisegap nagu Balti The" rammimisehvar-dusega Hiiumaa lhedal. Varakult enne Kopenhaageni Tri-bunali ja Bahi vabadusristlemist, mis ' algas Kopenhaagenis 26. juulil, aval-das M o s k v a T A S S " kaheleheklje-lise vene stiilis simu ja hvarduste pamfleti Kopenhaageni Tribunali ja vabadusristlemise vastu, nimetades vabadusristlejair\,piraatideks", tem-beldades iieid ritusi ^ CIA ettevt-teiks ja hvardades, et vabadusrist-lejate laev vib Lnemerel kohtuda Nukogude laevastiku armaadaga. Teatavasti oH Moskva heaegselt Balti vabdusristlemisega ja Helsin-gi kokkuleppe 10. aastapeva this-tamise kokkutulekuga korraldanud Balti merel punalaevastiku suure-mad manvrid. Bahi noorte vabadusristlemise koh-ta Lnemerel on Stockholmi E K N esindajah telefoni teel saanud kok-/ kuvtliku informatsioonil Toronto pevalehed Star" ja S u n " , kes ka avaldanud pikemad kirjeldused oma
kaastlistelt, kes vabadusristlemise sidu kaasa, tegid. Toronto Star'i" kaastline Chris Mosey annab levaatliku kirjelduse vabadusristlemise esimesest pevast, mrkides, et rahvusvaheliste vete piiril , 12 miili rannast, on Hiiumaa kohal ks Vene patrull-laev hvar-danud Balti Thte" pealesidukur-siga ja prdunud ra alles viimasel minutil, Samal ajal on ks Nukogu-de kalatraaler 'ristlemislaeva nina eest lbi sitnud ja sundinud kapte-nit muutma,, Balti The" kurssi. To-ronto pevalehtede teatel on Bahi Thel" olnud umbes 400 sitjat, neist , 20 Kanadast ja umbes 70 Phja- Ameerika ja Euroopa ajakirjanikku.
Torontost, kes oli ks ettevtte orga-niseerijaid. Toronto , ,Sun'i" korrespondent Maria Bohuslavsky andis umbes sa-masuguse kirjelduse vabadusristle-misest ja selle tagaphjast ja kirjutab, et Bahi The" sidu kohta oli hoia-tus pommist laeval. Rootsi suurim ajaleht Dagens Nyheter" oli saa-nud anonmse kirja, milles eldud: M e i d oh informeeritud, et laeval on
Oiote valitsust surveavalduses rah-vale ja nudis avalikult tema tagasi-astumist presidendi kohalt ning hool-dusvalitsuse moodustamist kuni uue seadusliku valitsuse moodustamise-ni. Uganda sai iseseisvaks riigiks 1962.a. kui endine Inglismaa koloo-nia. Ta suurus on 91.000 ruutmiili ja elanike arv 14 miljonit. Rahvas elab vaesemalt kui paljudes teistes Aafri-ka riikides. Elaniku keskmine sisse-tulek aastas US $220. K u i palju oma pomm." Rootsi inimiguste komitee vastastest president Obote hukata
HUPALLE E! Vabadusristlemisest osavtjad ol-nud pahased oma laevakaptenile Frederick Sindahnie, et ta oli alis-tunud Vene propagandale ja keela-nud baltlasi lahti laskmast hupalle ja vette heitma.st mahuteid lehdlehte-
esimees oli sellele teatele reageeri-nud samal peval NATO'le hda-ohust teatamisega, paludes julgeole-ku suurendamist laevasidu teel. Kik kolm balti rahvusgruppi on laevalael korraldanud demonstrat-sioone, laulnud rahvushmne ja heit-nud merre l i l l i . . ,iBalti Thel" oli lubatud peatuda Helsingis thjal kaubalaeva kail , aga mitte peasadamas, nagu oli kavanda-tud. Vabadusristlemise korraldajate se-. letusel kavatsevad nad kaevata
lasi, ei ole veel teada. Temale eelne-nud president Idi A m i n lasi hukata oma vastastest 300.000.
de randa saatmiseks. K a oli raadio- TAS^' i kohtusse, kuna see oma saatja laevale vtmine keelatud raa- pamfletis laevasidu kohta on osa-diolkituste saatmise takistamiseks, vtjaid nimetanud CIA agentideks ja oli ,,Star'iie" elnud Baiba Rubess jopdikuiks. Kas Austria valitsuse surve?
0 0 paev nne Valdo Randpere nudis oma ttre vljaandmist ..Me/e /u" foimetus iaiitus on suletud ssmaspevof, S. augusfi/Civk HoKdoy" puhul.
E K N informatsiooni kohaselt sai kirjeldas oma mlestusi, mrkides, et Kopenhaagenis toimunud Balti Tri- oU imestamapanev, kuidas nelja i- bunal suurema tagasilgi, kui koi- hikese aasta jooksul terve Lti riigi mapevai, pev enne tribunali is- iseloom muutus venelaste mju all. tugi algust, peakohtunik dr. Feiix Jrgmisena kneles leedulane prof. pmacora. teatas, et isiklikel ph- Alexander Shtromas. Ta kirjeldas N. justel ei olnud temal vimalik Ko- Liidu sisemist ssteemi, teldes, et
nisse sita. Kohapeal ar- N. Liit igustab mrvamist, kdi- et Austria valitsus avaldas tamit ja terrorit sellega, et ilma selle-
Ermacoraie survet tribunalist mit- ta ei ole vimalik luua kunagi t-te osa vtta. Uueks peakohtunikuks Uste paradiisi", valiti viimasel momendi! koSatunik Valdo Randpere kirjeldas, kuidas ^^^}^ ^ttu. Keegi pole aga reisist dr. Theodor Veiter. N. Liit venestab Balti riike kooUde ja loobunud ja oli veel neid, kes tahtsid haridusssteemi kaudu. Prast tema viimasel momendil kaasa sita, aga Tribunali avas Euroopa-parlamen- snavttu kohtunikud ksitlesid te- ^i saanud ruumipuudusel, di abiesimees Paul Miller. Esimesena da pikemalt, prides tpseid detaile rasitu Kopenhaagenist kneles Kenneth Benton, kes ol i Ri- venestamise kohta. Randpere ka ava- Stockholmi, kust laevareis ieti al- iaTnoHcmaaabikQnsul,kui Balti rii- Hkuh nudis, et N. Liit annaks vlja g^ '^ P^eti suurem demonstratsioon eeriti N. Liidu pooU. Ta tema kaheaastase ttre Kaisa. Rand- ^P^^^aageni raekoja ees.
pere tles, et N . Liit oli talle teatanud, et kui ta nustuks loobuma N. Liidu kritiseerimisest, siis vib-olla nad annaksid ta ttre vlja. Euroopa aja-lehtedes pandi suuremat rhku Rand-pere snavtule. Eestlaste Kesknukogu Kanadas esindaja Kopenhaagenis ja vabadus-reisil, Adu Raudkivi, teatas reedel enne rasitu, et reisijate hulgas oli mrgata nrvilisust N . Liidu hvar-
NEW YORK (ME) - Ikestatud Rah. vaste Ndala ritused 14.-21. juuli! nnestusid ldilmelt hsti. Rah- vusgruppide demostratsioon-rong- kik saavutas thelepanu ka pres- sis, TV-s ja raadios. Ajakirjanduses ilmus mitmeid fotosid, nneks just Balti gruppide nudmistest ovjet- tide vljaminemiseks okupeeritud Eestist, Ltist ja Leedust. N.Y.E. Haridusseltsi esimees V. Vaher tabati raadiosaatja WINS re-porterilt katedraali trepil askeldamas L.I. eesti laste suvekodu noorukite keskel. htul mitme tunni kestel see ainult pevauudistega tegelev jaam oma saates kordas reporteri lhikest jutuajamist temaga. Viimane rhu-tas, et Eesti Vabariik on venelastelt okupeeritud ja kuigi seal administ-ratsioonis on ka mneti eestlasi, ei saa need midagi olulist ise otsustada, korraldused tulevad Moskvast, kelle surve all nad on. IRN osalejate endi peres oli ldiseks kneaineks presi-dent Reagani ootamatu tsine hai-gestumine, kelle tervise eest ope-ratsioonil ja paranemiseks palvetati ka katedraalis IRN kunstiliste ette-kannetega kaunistatud suurel teenis-tusel ja samuti hiljem Central Pargi rallil . LTLASED SILMAPAISTVAD Rongkigus oli llatavalt kige m-juvamaks grupiks varemalt tagasi-hoidlikkuses kikunud ltlaste oma ligi 80 osavtja ja 50 Lti lipuga mis lehvisid esile tusvalt Viiendal avenl. Eriline saavutus oli aga vee selles, et neil nnestus oma gruppi vormida pea 90%^liselt likooli ja keskkooli eelistest noortest, kes omasid riietuseks sinised (!) spordi-trikood ja sama vrvi lhikesed pk-sid. See kerge riietus oli ka kohane lmmatava kuumuse puhul 33 ; kraadi Celsiust vilus koos 90%-lise niiskusega . . . Ilmselt raske oli sam-muda rongkigu kahte miili aga neil, kes kandsid kll kauneid aga tiheda-koelist rahvariideid, see vike valu" kannatati vlja. Rongkigu peas kandis krget USA lippu IR Komitee sekretr E. Lipping. Eesti le poole-saja hikmelises grupis, mille ees noo-
red kandsid thtedena ESTONIA, olid domineerivaks L.I. noorte suvekodu kasvandikud juhat. Virve Vaheri juh-timisel. Lastel olid seljas tuliuued valged spordisrgid, mille rinnale trkitud EESTI, selle all vapp rah-vusvrvidega ja snad L.I. noorte suvekodu. Noored ja o s a L . l . eestlasi tulic^ kohale eribussiga. Juhtivatest eesti tegelastest vis peale mainitute veel silmata E. Vabadusvitl.. Liidu sekretri J. Muksi , N Y E V esim. dr. E. Rubelit, E. Naisliidu ja HeHkunsti Keskuse esinaist J. Kurmani; Bogota ja Baltimore kog. p. E. Kuuslerit jt. U N H O O N E L H E D A L Eesti grupp vinuks olla mrksa suurem ja mjukam, ent palju kah-justust on tekitanud ks meie oma organisatsioone kriitika jm. kaudu. Samuti ei tulnud mitte kasuks samal ajal kaasmaalaste kutsumine Kensi-cole kalmistuphaks. Lti naabrite edukat vljaastumist nisid juhtimas nende BATUN-is tegutsevad noore-mapoolsed ringkonnad. Aupatroo-niks ja miitingul, kus rahvusvahelisi kunstilisi ettekandeid korraldas eest-lanna mag. F. Tanner, oli peakne-lejaks Kongressi liige Mario Biaggi. Isiklikult oli Albanyst kohal ka N.Y. osariigi kuberneri ja kauase IR sbra M . Cuomo sekretr J. Nikas, kes vttis sna ja luges ette kuberneri lkituse. Eestlanna Liisa Kattai toi-mis miitingu teadustajana. Umbes samal* kellaajal teine mit-mesajane grupp demonstrante, kus tusid esile afgaanid, leedulased jt., korraldasid pevakohase miitingu U N - i hoone lhedal Dag Hammars-kjoldi^nim. pargis, nii et oli kaks rauda korraga tules''. 2 peva hiljem oli mitmetunnine thelepanu omale kiskuv uus demostratsioon otse U N - i peahoone vastas, kus eriti mjukaiks oraatoreiks kujunesid IR Komitee auesim. Ida-Saksa pgenik H. Uh-lich ja komitee pres. Abdullah Kwa- ritused jtkusid veel lbi ndala, kus levitati ka kohast kirjandust, ja lppesid heas atmosfris rullunud hisel koosviibimisel Brooklynis Turkmeenia Majas. Seal veti vastu ka IRN kohane resolutsioon.
ias Inglisn ^id annek