OTLJPEVAL, 1. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 1 Meie Elu" nr. 31 (1848) 1985 DQQHBCODB
90 ei
tff Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Av Toronto, Ont. Canada, M4K12R6 '-.:-^ \ - ,' - . T e l . 4660951:>' v Toimetajad: H. Rebane ja S.V^idenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., I%w Milford, N.I.,USA. Tel. (201) 262077 .^ ' Meie Elu" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. , Asut, A . Weilerx^algatusell950. HMeieElu" toimetus jl talitusJEesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel, 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp. k l . 9 hm. 5 p.L, esmasp: ja neljap. k l . 9 hm.8 ., laup. k l . ^ h m . - 4 P'l' ; ,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. $15.50. USA-sse (USS) 1. a.!$44.00,6 k. $25.00, 3 k. $17.00. ; lemeremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. : Kiripstllisa Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja hupostilisa USA-sse: l a . 130.80, 6 k. $15.40. hupostilisa ' lemeremaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. ksiknumber 75C Kuuilitushinnad: 1 ioirhel veerul - esikljel $5.50,
1 .tekstis $5.00, kuulutuste kljer$4.75.
President Reagan operatsioonilaual Presidendi tervise- ja majandusmured. Kuritegev is, osariigid tulelmas, ;,egiptuse roheline nuhtlus';ja- keemia, o .keemia, o o
liiilillllllllllllillilllllllllllllillllllllllllllliilllillllllllllliSBint^
Kolme Balti rahva noored akti- kerki!) sdistusena Nukogude vistid teostasid oma ammuse kavat- Liidu vastu. See kitumine tuleb suse teostada poliitiline demons- Nukogude Liidule kahjuks ja va-trtsioon otse oma kodurandade badusristlejate korraldajaile ka-lhedal. ritud laevBallic Star" suks. neljasaja osavtjaga pardal sai Sites Stockholmist le Gotlandi oma .tuleristsed" just vljaspool ja lbides Leedu, Lti ja Eesti ran-mnnsvet^ 12 km piirkonda Hiiu- nikuid, heideti kikjal lilleprgi maa kphaL vette. Kuid baltlaste laevakapten Sel teostas nukogude patruU- Frederick Sindahl ei vimaldanud laev||tsernnaku laevale, kuid siis vabadusristlejail hku lasta bal-ometipikus krvale kokkuprget Ioone ega heita merre teisi snu-tekitamata. Jrgnevalt ks nuko- meid oma kodumaadele/Kapten ei gude kalalaev sitis noorte laeva vimaldanud ka raadiosaatja kaa-ette ja ji seal risti peatuma. BaltiG savtmist laevale, mille abil kavat-Star" pidi nd omakorda kurssi seti kodurandadega henduses ol-muutma, et kokkuprkest hoiduda, la. Need olid programmilised puu-N i i toimip balti noorte merela- dujgid, kuna laevakapten ei julge-hiing" otse kodumaa ukse all ja nud terves ulatuses vabadusristle-nd tuleb ainult vite ja kaotusi jatega kaasas olla. lugema hakata. Et vabadusristie- , , . . , .' ^ r J 1 J . 1 Kuid ometi saavutati vabadurist-mine tmbas pllude kuude look- , . . . . , sul laialdast thelepanu, kuulub lejate poolt lohutu ptopagandavo.t, isegi vitude hulka. Et meresidust ""'^ """j!'"' 'J ""."'f
- . M * A - . A L L . panu plludes maades la isegi To-vttis osa 400 immest, nitab huvi ^ . ' , . , , j . , f . . ' . . J , . . . ronto ingliskeelsed ajalehed toid p entusiasmi organiseeritud pom- , iZ - . i i & , . . selle kohta snumi. Maalimale too-tluse aktsiooni vastu. J . . . . 1 1 1 J U M ** u nc ijJi:i V 1. dl jallekordselt silme ette inimoi- . J . 1 H B " K''P"'?''8?"" guste ksimus Nukogude Liidus,
^ n ' w " " 1 Nidati ra nukogude agressiiv! volt ja sellest vtsid osa mitmed J .1 i J U J * ' J J 1 * 86" hvardused vabadusristlejat keskorganisatsioonid ja delegaate . . ,..1... j 1 J
. ,wu i? L, u r r , . vastu. Anti lhilevaated kolme mitmelt Euroopa maalt. Tribunali , . . . . - -i * aruanded ja resolWsioonid ei ole Laanemeremaa pogemke^saatusest
veel lemere judnud, kuid kahtle- "'l^ Sf 1 "II u V uuesti pevakorrale vabadusnoud-mata on seal kullalt materjali, mis , \ , 5 . , , , . . . . X T - 1 J T " J 1 1 . luse ksimus kolmele Balti rahva-on Nukogude Ludule kompromi- , teeriv *' ' Vabadusristlemise programm Ka nukogude^teadeteagentuur toetab rahu ja tuumarelvadevaba Tase.saanjidse lest ritusest va.-
T - , . L Vr L J Al kides mooda mmna. Kuid Tassi tsooni Lnemeres. Vabadusristle- 1 ' . 1 . . . . J . * I T O mise aktsioon vimaldas ka esma- ^ omitaentaar oh sdistus USA kordselt nii!ulatuslikult arutada T"".*?' ."I^ " o>ek v'' '" ' balti rahvaste koostd paguluses, seda eriti noorte vahel. Kui see majanduslikult taganud ettevtet. Laevasit oli korraldatud just i r , o 4 x x : ^ ~ u ' - J 1 1 moni paev enne Helsingis kokkutu-koost ning phimtted on kolme- , . 0 1 M I levat nn. Helsingi leppe konverent-si 10. aastapeva. le rahvale sirgjoonelised ja posi-tiivsed, 9ii8 tohiks ka seda asetata aktsiooni aktiva poolele. Oh kerge hinnata ka nukogude Nagu kokkuvttest vib jrelda-da, ei rnnanud nukogude laevad kahe laeval segavat kitumist ..Bal- vabadusristjejaid otseselt rel-
tic Stari" vastu. Viimane reisis n e u - ^ " ' * * '""S"" 0 " " " ' et traalsetel vetel vabalt. Nukogude . . . . laevade kitumine neutraalsetes " " " g " Hnmaa all vetes levib le kogu maailma ja
'Oiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiinsiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiii^
@)sm3p8val, 1. aygystil 198i Esmaspeval, 5, augustil 1985 El QLE prgivedu. Esijriaspevane (5. aug.) prgi viiakse ra teisipeval, 6 . augustil. Teisipevane (6. aug.) prgi viiakse ra kesk^ndalal, 7. augustil. Ajalehtede ja suuremate esemete raviimist El OLE kesknda- lal, 7. augustil. Palun hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapeva- seks prgiveoks 14. augustil. Meeldetuletus: Torontos on 16-metalli ja klaasi mberttle- mise kogumispunkti. Aprillikuul koguti 234 tonni ajalehti, 40 tonni klaasi ja 6 tonni metalli. Lisainformatsiooni saamiseks
lun helistage 947-7742. i R. M. BREMNER, P. Eng,,F.I.C.E. Commissioner of Public Works ' City of Toronto
Esmakordselt ajalo " elab USA le mitmelaadseid rask i d katsumusi. Neid on olnud varem, kuid mitte sellisel hulgal korraga. Edasijud-matus eelarvega ja mrgid, et puu-dujgid veelgi suurenevad. Kesk-Ameerika, eriti ameeriklastele suunatav rahvusvaheline terror-ism ja kuritegevuse kasvaraine oma linnades, kuritegelikud ja loo-dusnnetuslikud tulelmad l-ne-osariikides, rohutirtsude poolt teostatud hvitust ja keemiliste vetiste kasutamise tttu tekitatud kahjud pllumajanduses. Sellele lisaks sotsiaal olukorra muretteki-tavus ja haridusliku taseme langus. Kigele muule lisaks eelkokkulepe Reagan-Gorbatshovi kohtumiseks novembris. Need on USA momendi elupale ja pevamurede peajoo-ned. ASEPRESIDENT AMETLIKULT PRESIDENDI LESANNETES President Ronald Reagan lks Bethesda Naval haiglasse reedel, 12. juulil, kuna talle juba mrtsis oli soovitatud lasta opereerida vlja s-na vike jmesoole kasvaja (Poluri). Seda kella 2.15 - 3.20 vahel p.l. ope-reerides avastasid arstid teise, suure-ma kasvaja, millise krvaldamine nudis juba 6-tollist liget ja tielik-ku anesteesiat. Kun^ Reagani soo-viks oli kohene operatsioon, jrgne-sid nupidamised Valge Maja krge-ma juhtkonna ja juristidega, mille tulemusena president Reagan lau-peval, 13. juulil kell 10.32 e.l. kirju-tas alla dokumendile, volitadesabi-president Bushi toimima presidendi lesannete titjana seni, kuni' ta ise on jlle anesteesia mjudest vaba ja vimeline oma lesandeid titma. Abipresident Bush ise viibis samal ajal oma kodukohas Kennebunkpor-tis (Me), kust lahkus laupeval kell 9,30 e.l., judis keskpevaks Wash-: ingtoni ja siirdus mitte Valgesse Maj-ja, vaid omakorterisse, kuhu ji voli-tuste lpuni. President Reagani teine operatsioon, mille eesmrgiks oli opereerida vlja teine, suurem polyp (hes ca 2 jala pikkuse jmesoole osaga), kestis laupeval kella 11^8 kuni peagu kella 3-ni p.L ja juba samal peval kell 7.22 kirjutas ta alla dokumendile, teatades, et on vaba anesteesia mjust ja vimeline oma lesandeid titma. Seega lppesid Bushi 7 tundi 54 min. kestnud volitu-sed presidendi lesannetes. Dokument, millega president dele-geeris tisvolitused asepresidendile, on esmakordne juhtum USA ajaloos ja phines phiseaduse 1967. a. rati-fitseeritud 25-ndale tiendusele (amendment). Kas dokument oli tp-selt igusprane,^ selles suhtes ehk erinevad seisukohad, kuid see oli antud olukorras ainuke ige samm. Tervislikel phjustel on ka varase-mad USA presidendid lhemat vi pikemat aega olnud vimetud oma lesandeid titma (George Washing-ton, Grover Cleveland, Andrew Jack-son, Woodrow Wilson, F. D. Roose-velt, D. Eisenhov^er, Lyndpn John-son) ja need on langenud asepresi-dendile ja valitsusliikmeile. Kik see on sndinud aga suulisel kokkulep-pel, mitte ajalukku mineva pretse-denti loova dokumendi alusel, nit. ^juhtum hambaoperatsiooni korral anesteesia all. Arvatakse, et doku-menti siiski sellisena vtta ei saa, kuigi 25. amendment ei mrgista ae-ga. 19. juulil teatas Reagan, et siirdub Valgesse Majja 20. juulil. Tema enda arvates on ta 14. augusti mber vi-meline ..ratsutama ja lhkuma puid" oma farmis Kalifornias. Seda opti-mismi peavad arstid heaks mrgiks,, kuid lisatakse ka, et tema tielik tervenemine, kui ei avastata enam vhki jmesooles vi mujal, vtab aega vhemalt 6 - 8 ndalat vi roh-kem.
EBaSOE
OLUKORRAD, MIDA EI SAA VTTA NALJANA Looduslikest nnetustest tuleb mrkida ennekike laneosariikides Washingtonis, Montans, Orego-nis, Idahos, Wyomingis, Nevadas, Utahis, Kolorados, Nebraskas, Lu-na- ja Phja-Dakotas, Kalifornias, Arizonas ja New^Mexikos mlla vaid metsaplemisi. le 4000 eri paigas puhkenud tules, millest umbes kol-mandjJc on saanud alguse kuritahtli-kust stamisest, oli hvinud 27. juu-nist kuni juuli keskpaigani ligi 2,5 milj. aakrit metsa. (Ainuksi Kalifor-nias hinnatakse seniseid kahjusid le 50 miljonile, kusjuures on hvinud
ka hgi 200\elamut ja evakueeritud oma kodudest le 5000 inimese. Ku-na teline kuivusperiood seisab alles ees, ollakse augusti.septembri ja ok-toobri prast veel suuremas mures. Tulfele lisaks tabas Idahod, Utah t, Wyomingi, Arizonat, Koloradot, Montanat, Nebraskat, N.-Dakotat, Oklahomat, Oregoni, S.-Dakotat ja Texast, kokku 12 osariiki srane rohutirtsude armee, millele on vrd-ne ehk ainult piibellik egiptuse nuhtlus". Juunis mrati 15 milj. dol-larit le 9 miljoni aakri pllumaa (nisu, kartulid, oad, herned, peedid^ karjamaad jne.) katmiseks putuka-mrgiga, rakendades selleks isegi s-jave lennukeid. Kige raskemini nib kannatavat Idaho, kus roheli~ ne taud" mllas ka juba mullu, teki-tades kahju le 11 milj. dollari ulatu-ses. Kaheldakse, et tnavustestki sammudest on palju abi. Pllumajanduslike kahjude krval on ksimusel teine, limalt ohtlik klg pritsimistel kasutatavate mrkide ja ka keemiliste vetiste m-ju pllu- ja aedviljade kaudu inimese tervisele. Tervist kahjustavaid mr-ke sisaldab praegule 52% lbilike-. lise ameeriklase (ja osalt kanadlase) igapevasest toidust. Sinna kuulu-, vad kartulid, banaanid, jahu, piim jne., kui nimetada ainult thtsamaid. Tulemuseks on, et inimesi tabavad nd juba 40-50-nendates aastates hdad, mis peaksid ilmnema alles 75-80-aastaste juures. Pllumajanduses on kasutusel le 370 mitmesuguse kemikaali, kusjuures nit. farmerid kaasutavad pUukahjurite hvitami-seks le 1 biljoni naela mrke aastas, s.o.^ ca 4,5 naela putukamrki iga USA elaniku kohta. Prast lhikese aja jooksul le 300 inimest tabanud toidumrgitust Kali-fornias, Oregonis, Washingtoni osa-riigis, Idahos ja Alaskas, oldi sunni-tud juuli esimestel pevadel hvita-ma le 1 milj. meloni, mille lbi tekkinud kahju hinnatakse le 6 mil-jonile dollarile. Ksimuses oli pea-miselt Temik-nimeline putukamrk. Peatumata siinkohal pikemalt ha kasvava kuritegevuse statistikal pel-le laieneva tendentsi puhul isegi viksematesse linnadesse ja asula-tesse, olgu he tpnitena siiski nimetatud Leonard Lake'i juhtumit San Franciscost, kelle elukohast leiti 5 maetud laipa ja 50 kotti purustatud kontidega. Lake'i ja tema kaaslase, 24-a. Charles Ng-i (loe:Ing), kes oli pgenenud Kanadasse, ohvriks arva-takse olevat langenud 25-35 inimest, nende hulgas hulk 20-ndates aastates naisL MAJANDUS, KLASSID JA VANAD Nii loodusnnetuslikud kui kuri- tahtlikud plemised, kahjud pllu-majanduses ja riigi sissetulekute suu-rendamise vajadus puudujkide v-hendamiseks eelarves on phjusta-nud ebaharilikke hinnatususid, eriti sgiviljade alal (kartulid kuni 69(1:, sibulad 39-49(1:, banaanid SSd:, viina-marjad 129-169(1:, mned oasordid 2.99 dol. nael jne.) Vrskena avaldatud statistika ko-haselt on see avaldamas majandus-jikku survet 80% elanikkonnast, ku-na 20%-le tuleb praeguse valitsuse majanduspoliitika sissetulekute mt-tes kasuks. Palkade tstmised kui streigid jtkuvad. Palkasid on tste-tud 7,5 ja isegi 10%,sellele vastavalt tusevad hinnad. Kui see helt poolt suurendab krgema klassi hoiuseid pankades, ei kergenda see ride, eriti vikekaubanduse olukorda, kus toe-tutakse ju alati madalamale klassile, kaasa arvatud 70-ndates aastates pensionrid, kellel ei ole enam huvi-sid sastmisteks. Praegusel valitsusel, pdes jaga-da miljoneid Aafrikasse, Aasiasse ja Kesk-Ameerikasse, on ikka veel ka-vas nklmutada" sotsiaalkindlus-tuse najal elavate vanade 450-520-dollarilised kuusissetulekud jrgmi-sekski aastaks, ilma isegi naeruvr-set 3,5% lisamata, kuigi ennustused inflatsiooni laienemiseks jrgmisel aastal kasvavad. Kas see elatanud tinimeste nahal teenimine praegu jtkuvates eelarveyaielustes ja de-mokraatide selgema eluksitluse juures nnestub, ei ole veel selge. Meeleolude halvaendeline krimi-ne republikaanide klassipoliitika j illusoorsete ,,kalkulatsioonide" vas-tu on jrjest tusmas ka rimaailmas. Kas Reagani tervislik olukord ja Val-ge Maja kohale kogunevad tumedad pilved suudavad prata presidendi ja t parteikaaslaste eluksitlust reaalsemasse nurka, peab selguma lhemal ajal.
Marylandi kongressiliige ja uus Helsingi Komisjoni kaasesimees Steny Hoyer tutvustamas Dante Fascelli , kes seisab paremaL Vasa-kul neme ht leedu pritoluga osavtjat. -r \ Foto Maria Pedak-Kari Helsingi Komisjoni
vastuvtt Washingtonis WASHINGTON - Ameerika kong-ressi Euroopa Julgeoleku ja Koos-t Komisjoni (nn. Helsingi Komis-joni) uued esimehed korraldasid lahkuvale komisjoni esimehele Dante Fascellile (D-Florida)^ aus-tusvastuvtu Hotel Washingtoni restoranis 11. juulil. Dante Fascel-li austati paar aastat tagasi hen-datud Balti Ameerika Komitee Bal-ti Vabadus Auhinnaga. Kutsutud klaliste hulgas viibisid eestlased Mido Kari , Maria Pedak-Kari ja Mari Ann Rikken. Senaator D'Amato New Yorgist avas kavalise osa telusega, et ph-jus kokkutulekuks Fascelli austa-mine ei vaja kohalolijate seletust. Kik tunnevad ja austavad Fascelli ligi 10-aastast td inimiguste kait-seks. Rhutades t thtsust, ta tnas komisjoni staapi nende teadliku ja phjaliku t, eest. Kongressiliige Fascell valiti hiljuti Kongressi esindajatekoja Vlissuhe-te komitee juhatajaks. Marylandi kongressiliige Steny Hoyer, kes on uus kaasjuhataja Hel-singi Komisjonis, tutvustas Dante Fascelli. Oma mrkustes ta tles, kui hea meel tal.on selle komisjoni koos-seisus ttada, ja et ta tahab ppida inimiguste ksimustest palju roh-kem. Oma snavtus Fascell tles, et ,',kuigi inimiguste kaitsemise prot-sess on valus, on see t rmiselt thtis. Ilma teieta (st. Balti, Eesti ja teiste eraorganisatsioonideta - non-governmental organizations" ehk NGOs" Washingtoni knepruugis), poleks Ameerikas arutust inimigus-te ksimuste le ega Ameerika po-liitikas tegevust selles ksimuses. . . Inimigused ja inimese philine v-rikus on ks kige thtsamaid te-gevusalasid maailmas." ,,Teie, koos Helsingi Komisjoniga, annate judu neile, kes nudsid oma-le minimaalseid inimigusi ja keda nd piinavad riigid. Need julged naised j mehed vajavad meie kigi
abi. Nad on teadlikud teie tst. Seda tuleb jtkata." Vastuvtt pakkus hea vimaluse rkida ka Helsingi Komisjoni uue direktoriga, kelleks on MicKael Hat-haway, ja paljude komisjoni staabi liikmetega, kes just hiljuti hinenud komisjoni tga. 'Kohal viibis ka mitmeid Kongressi liikmeid, kelledest viks mainida eestlastele tuntud Benjamin Gilmani (D-New York), vlisministeeriumi Euroopa-ala abisekretri Mark Pal-mer'it ja inimiguste broost Gary Mathews'i"., Kuna Dante Fascell onVlissuhete komitee esimees, viibisid kohal ka mitmete riikide suursaadikud. Nen-dest viks mainida Kreeka, Iisraeli, Trgi, Panama, Taani ja Norra. Eest-lastel oli hea juhus pikemalt vestelda Taani suursaadikuga, eriti eelseisva Balti Tribunali asjus. Norra suursaa-dik Kjell Eliassen, kes seitse aastat esindas Norrat Nukogude Liidus, oli vga teadlik Balti ksimustest ja avaldas suurt huvi tribunali ja vaba-duse ja rahu laevasidu asjus.
LUGEJA KIRJUTAB . Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesobivuse korral jtta avaldamata. Likuskuu ai (Phendus Baptisti Koguduse suvepevadele Kiviojal) Hurmav on Likuskuu ajal kui laulavad kuuvalged d kndida ksteise najaL.. nnesirbiga vl. Pilvekaljudelt ikest sahmab hilishtusel tunnil. Pal veeren varakult ahmab juba millegi Sunnil. Siristav heinaritsik on viisi ppinud phe ja vrku Linnutee pitsik pab lendava the. Kas ongi see Valgusepidu. mis lpeb enne kui usud? Kjik kaduv on uuele idu, ~ aii^ult elunrkasid rusud. Suvi on kollaseks vrvinud voored! kneleb ambralhnane rukis Likust ligake noored... Sgis ju kndimas sukis!" LEMBIT KVA
Ensnn n t n
|yuni, juuli ja augusti kuudel.
Aktsioon Nukogude
tendite" kasuta-
Meie Elu'
Ehatare'i ja Sulev
Reedel, Eesti Pi Ehatare8'l hutushtu,! ja toimusii ded. htuj Puhkekodt juht Eha Oi kesine ja Vaale eed nejate tulvi viken aki orelil vanu gu algust Al kese snavl le. Nad mi lpetades i Siis A. Tui Kallase orel da rahvas k lrgmisena tud viise, n kodukotus' naita paisl Edasi ml terM.Su'tf: ger orelil k| Lbimelsi kauniltjkut} viibis ka SlJ Sutt. lrgmisei
Nn. erar gilaagris {s{ binud Mai rast jaani] ema Elfricl tuntud vab] Neil lubi jutelda til klastades kasutada, hui toimun luluajaml dusasjad, n| luse vimal prast vljj tervis jne., Okupeer^ se, et Mart kuid tema
Kl K Helistad!
htuti
l l l l l l l l i l l l l l l l i i l i i i i l
Eesti Sl Annetused, mlestusfonj Suunake oi teistele Eesti Sl kaudu tului mlseks. vlew Ave.
Jiiiiiiiiiitiiitiiiiinir