Lk. 61 VABA EESTLANE teisipeval, 14. juulil 1987 - Tuesday, July 14, 1987 Nr. 52 Nr/52 on
east
Suurtulemusi Stokhplmis
Nn. juulimngud Stokh - staadionil iga) aastal on aliati and- nud suurtu|emusi.
Rootslane Patr ikSjberg psti- tas kodupubliku jubelduse saatel uue maaiilmrekordi krgushp- pes 2.42-ga. Endine rekord oli venelase Pak l in in i tn^ timeeter vhem. Sjbergpn, hd kahekordne rekrdiniees,kn^ ta kes ori ka niodunud; talvei hpatud siserekord 2:41. Samadel vistlustel jooksis itaallane ta tnavuse tippaja 10 (M^^
c 27.26 v95 V 1 etades oma i s ik l ikku ja Italia rekordit erakordselt suurelt 18 sekundi- : g. Kanadalane McGloy lpetas jooksu seitsrnendana ajaga 28. [3;64, ka mitte halb tulemus. Vncouv^rlane Dave Gannpbell; kuigi ji seitsmendale kohale.
: parandas oma tippmarki 1500 meetris ; enam kui sekuridig, saades: ajaks; 3.38.69: Kanada priim naisjooksja;; sel distantsil
' Lyi in "Williams jooksis vaheldu- seks 30p0, meetrit ja kaotas: l latusl ikul t kahe sekundiga
; v i s t k o n n a k a a s l a s e l e CarTe RouiIlard'ile. Platseeringud - ^ 9 : ja 10. Kuigi nimetatud saavutused on Kanada oludes tubl id, nitavad platseeringdt 7.10. rahvusva- helises su t i rknkuren t s i s , 'et Kanada kergeju^^^ reldes muu maailmaga on sna nrk. Mohed erandid (Johnson, M c K o y . Ispjenko) ei paranda ldpilti kuigi palju.
lane Steve Cram. kelle
Spordist lhidalt Rahvusvaheline Olmpiakomi-
tee jagas olmpialiikumise eden- damise eest autasusid. Krgeim autasu riigile, organisatsioonile vi asutusele (Olmpiakarikas); mrati Prantsusmaa spordilehele ,vl 'Equipe'- , krgeima autasu ksikisikule (Olmpiaordeni) said 400 ja 800 m lmpiavoipa A1-, berto Juantorena (Kuuba), maail- makuulsa olnlpialeksikoni pea- autor Erich Kamper (Austria), mesuusatamise olmpiavit ja Jean-Claude Kil ly (Pr.)rtakistus-^^ jooksu olmpiavitja Zdzislaw Kryszkowiak (Poola) ja Prant- suse olmpiategalane, Pierre de obertini sugulane Geoff-Roy de NavaGelle. Olmpiaordeni sai ka I l H F i endirie presedeht; praegune aupresident William M . ThayerTutt (USA), kellele autasu andis le Juan Antonio Samaranch isiklikult. ..Vastutasuks** andis IIFi president GntherSabetzky Samaranchile diplomi, millega K O K i president kuulutati U H F i auliikmeks. (Mrkus: IIHF on rahvusVaheli ne jhoki 1 iit).
3 m/sek. Sisuliselt on seadeldis vrreldav jalgratturite treeningu- pnktiga. Uuest basseinist on
ja su "
Valmistudes jrgrnisteks olm- piamngudeks hakkavad U S A ujiyd harjutama raalijuhitayas 25 meetri basseinis. Vastuvoolu kiirust saab selle kaudu tsta
nimel on he miili maailmare-. kord. pstitas 2,16.19-ga 1000 meetris uue Stokholmi staadioni re kord i : Aeg on neli sekund it nrgem kaasmaalase Ce maail- marekordist. ' ] ' -
Praegune maailma parim kesk- ja pikamaajooksja, marokolane Said ouita. kelle nimel ori maailmarekordid 1500 ja 5000 meetris, oii..Maailmamngudel^*
, Helsingis vga lhedal kolman- dale rekordile. Ta viduaeg hes miilis 3.47.16 on kigi aegade teine tulemus ja ainult 0.44 sekun- dit nrsem inelase Steve Crami maailmatippmargi^t. :
Sue Lee Vancouveri.st. pstitas suurvisiliistelQsls uue Kanada rekordi haiste lOOOO meetri jook- sus ajada 32.07,17, mis on eelmi- sest rekordist parem li|:emal^ 16 sekundit.
; luuni alguses korraldati Tallin- nas nn. Vanalinnapevad, millede raamis toimusid esimesed Eesti lahtised meistrivistlused inva- spordis ( invali ididele) . Kolme peva jooksul visteldi ujumises, ke rgej ust i kiis, is tevrkpal 1 is, ratastoolisidus ja autode vigur- sidus. Vistlejaid oli ka teistest Balti riikidest ja: Venemaah.
Mninsaid tulemusi vistlus- telt:. Amputeeritud jalaga Keila mees A r v o Klement viskas granaati 40.84 ja oda 27.04 ning tu kas ku uli 9.08. Meeste, uj umi se kahel alal '(50 ja 100 m) vidutsesid Eesti sportlased, naistest oli kiireim moskvalanna Eml ina . Teateujumise vit is
:i,samti 4 X 100 teatesidu
s ratastoolidele.
rata;;tool idcle. rstc-vrkpallis alistas Eesti leningradi 3:0: Parina naisvistleja oli ltlanna Barkane kahe vidu ja he teise kohaga.
Juunis toimus 16. korda 7,2 km pikkune jooks mber Tallinna lhedal asuva Harku jrve, Esi- mesena tlnisheeris Eesli parim
laa jooks ja Toomas Turb:
mdus 120 aastat eesti r a s k e j u s t i k u rajaja Gustav Boesbergi snnist. Seda thistati mlestuskivi panekuga 29. mail ta snnikohas Palmses.
Ungaris peetud allN^eeorie^tee- rumise karikavistlustel tuW ^ vistkonna hulgas esikohalei Eesti koondis, vites ka neli esikohta individuaalselt.
. 1 .
Prnus sattus poiste ktte vene pilase kalender , ,Tovarishtsh'- (,,Seltsimees'* sna mida kom- munistid ei olnud veel ra reostanud''); Kalendris jutustati Inglisniaal alustatud pp^ mi sest , ,Juni rasv etshik'-' (v,Npor luuraja'' Scout"). Asjal oli juures vga tugev ,^lne maik" ja poisid 1 palusid hte petajat tellida neile sja vene keeles ilmunud vastav ksiraamat. Poisid j ^ Peglaslte Gmnaasiumis.
Nii algas esiitiene skatrhm Eestimaal $uvd 1912 P l h m a vanemaks ja julgustajaks oli kohalik eesti vokaal Aleksander TatnmanB, kelle poeg Ervin oli ks poitestv Rhma juhiks valiti ltlane Oeorg-Eduaixl Viksh-Sobolevski ja ^esimesena alustas tegevust ,,hundi'' slk (,,Hunt*^ ^^ ^^ x^ esiniene salk: Brwnsea saare laagk^). Hiyem 11^ ka Prnui Kaubanduskooli poisid ja liikmete arv tusis kulminat- siooni ajal lO-ni. Rhm harjutas marssimist kooli vimlas ja uel^ iBatkas I rivikorr^^ tegi tuletr- jeppust, sooritas niitmesuguseid erjala-katseid ja korraldas pidusid
;.,Olgii mainitud,'
Jrgmisel aastal, kui Prnu olid rnale soetanud
mingisugused improviseeritud skaudimundrid, klastas rhma juht Viksh-SoboleVski sugulasi Riias endastmistetavalt skau-
mis. Linnas lks jutt lahti, et Riiga on ilmunud ks jaapani len- dur ja poiste parv jlgis teda, kuhu ta iial ilmus.
sna varsti selgus, et jaapani lendur on ltlane skautide pealik Eestimaalt Prnu rhmast. Nii ailgas skautlus Ltimaal Riias. iAasta-arvdes dn vahetevahel segadusi ei ole paris kindel et Eesti skautlus algas aasta varem. See on aga pris kindel, et jaapani lenduril ei olnud eelmisiel suvel veel skaudimundrit.
Samasugune aasta-arvuline segadus oli ka Eesti skautluses veidi hiljem ^ kas skautlus algas
vi: 1917
BPj^erekond, vasakult tltremees ja Peter. Vike jk)isipnn ema ja isa v
pojanaiiieja
te asjade lahendamisel tuleb jlgida dokumenteeritud andmeid. Aga me ei tea sedagi, kas enne oli muna vi kaoa, kes selle muna munes.'-'
lasaamine Preisimaal ti sna varsti sjasndmused Eesti piiridele. 20. augustil 1915 oli saksa laevastik Prnu lahes ja pommitas linna. See phjustas
Iide evakueerimise
rhma eestikeelseks
Alanud Esimene Maailmasda
mist Viljandis j a Tartus, kus "tek- kisid ajutiselt ka skautrhmad. 1916 kui rinne oli seiskunud,
vene armee toodi; koolid tagasi 'Prnu^ j-
ime jtkus seal; 15. oktoobril 1917 olid Prnu koha! saksa tsepeliinid ja pmmutaid uuesti. Nd evakueeriti gm- naasium Muromi linna ja sinna see jigi: Venelaste lahkumisega muutus skatrhm eestikeelseks ja vttis varsti oma lipu vrvideks
/ajge.
Kanada snnipeva tunnustus paremale: Ants Vommy E,K.| David Johnson, kneleja E .K.K.T . ja Erna Relvik, E 1
tunnsts-aul
Tunnustused anti vabatahtlikele abistajatele erinevatest organisat-; sioonidest; Nende hulgast said tunnustusi kolm Toronto kaas- maalast: Erna Relvik, John Tan~. ner, Ants Vomm.
Auvalves olid noored mercve- kadetid ja saal oli selleks puhuks lilledega kaunistatud. Avasnu ja tervitajaid oli mitmete poolt, nende hulizas korraldava auhin-
9 ? ii
sjamdunud kesk- muusikapublikiil ja eestlasil maineka Eesti Filharmoonial Tnu Kaljuste taktikepi all.
Kuigi E. Filharmoonia Kamj me r koor k e s o l e v a ! puhu: esrnakordselt Rootsit klastas, oi selle kontsertesinemisedulatunu( paljudesse euroopa riikidesse! niihsti idar kui lnepoolses osa| ja see on esikohale tulnud mitme rahvusvahelisel vi.stlusel.
Koor alustas oma tegevu! Tallinnas lastekoorina nimegi Ellerhein' juba 1966 prol Heino Kaljuste juhtimisel ja jtka sama nime all tegevust harrastuJ koorina alates 1974, j uba Tnl Kayuste taktikepi alL Alates 198| kuulub koor elukutselise kooril Eesti Filharmoonia juurde jj kohustub 88 korda aastaf esinema.
On ilmne, et Eesti Filharmo( nia. Kammerkoori kutsumise rootsi koorimuusika suurel aastasndmusele Krstmnj 1987" Skinnskattebergis 12.-1'
juunini kesoleva! suvel vi