Nr. 52 Nr. 52 E E S T L A N E teisipeval, 14. jyulil 1987 - Tuesday, My 14, 1987
[D SERVICE
mited M1S4L9
otsis i i tus-snavtt Metroo istest osavtjatele j a Dckholmis).
isalikool phiiiittelisclt lilasnooruselc meldud. '
on areng olnud pisut liii kui lenieremaades,
pole siiski nii suur et res oleks vaja siinkohal Niipalju vast, et Metroo s kmme aastat tegutse- vtnud kindla organisat-
|kuju (hing); Tegevus peamiselt ndalaliste
ride kor ra ldamises , lida k i rj astus tegev u ses matut ning viimane nide : ilmunud ,.Aja Lugu"?
is ksitleb eesti keele : siin vrsil). Kor-
|. ka teisi, peamiselt en- slikke, liokkutulekuid. ainimist veel ks aspekt,P
Istab eesti hiskonnalegi na eba-selge," nimelt et
t^ iruplp kikisikutena kan- vga suurt osa eesti elust riivsusest ka vljaspool . See osa vlistatakse iQolt kes on vastu n.n. liseca Eestiga**.
10 on niisiis-kosu inimesi, eit hoolivad Eesti maast st. keele>t ja kultuurist. : etroos.se koondutakse, on st, et tnapeva pro- istlikus ja ebaausas s on vaja kohta kus saab
lutada ni i ausalt ja ob- - It kui vimalik. Kui me
ja ' arvustame Eesti i ; Eesti olukorda praegu ie enda h iskonda Lnes -
selleks, et meil (kigil) igas olukorras teada ja
gelikkust ning takte. Me ta: Vaatamata asjaolule, et on sltuv ' valitsevast poliitilisest olukorrast, on emas eestlastele ka mingi ontsept, mida ei maksa lasta kspuha mis lipu all du asume. an, et olen osanud midagi a ka selle kohta, miks on ud seda kokkutulekut siin mistada. Soovin et saate aselt kokkutulekult palju ontakte ning vrt mt- ust. kus: kokkutuiekul/vastu- 011 c:a 90 eestlast le a, nende .seas umbes 20 iesti.st)
HIUIIIflHIUinUtHmUHItHWI
[E VALMISTAME >cl, pulmad,
1IU ROISER - 192-7614; 485-9886
Anu Linnkk USA-s tagasi
Nagu teSefonite^l USA-st kuulsime, on Anu Linnas N . Liidust USA-sse tagasi jud- nud. Et Wsinud ja kurba Anut mitte oma Iksitlustega t l i t a d a , katsume tema teekonna kohta lhikest aruannet anda mnesonali- selt, teistelt kuuldud info kaudu. : VIeie lehe 7.Juuli numbris
teatasime, et Anu Linnas reisis koos oma isa kaitsead^ vokaadi, endise USA justiits- ministri Ramsey GIark'ig juuni lpus N . Li i tu , kus tal
R m s a llatuse. valmistas ehatarelastele Klakaja p i l l i r a h v a s , kes 14 .liikmelises koosseisiuis ilusal pikesepaistelisel jaaffiipeva pealelunal oma aja phendas meie vanemale generatsioonile, et hiselt pillihelide saatel meenutada meile armsakssaanud traditsioonilisi rahvuslikke thtpevi Vidupha ja jaanipeva. Kuna ehatarelasi on kikidest meie kodumaa valdadest, siis oli valitud avalauluks pillirahva juhataja August Tuvikese poolt smboolselt ,,Terve vald oli poolehoiu-avalduse.
nnestis 1. j u u l i l mneks minutiks klastada. Linnas olevat surnud nelja- peval,. 2. juulil Leningradi haiglas sildame- ja neeruhai- guse tttu. Vene arstid rhu- tasid; et Linnas ti oma haigused U S A - s l kaasa. (USA-s tles Justiitsministee- riumi esindaja, et Linnast oli ravitud krge vererhu j a maohaavade tttu, kuad et ta o l u k o r d e i oler o l n u d kardetav).
Kar l Linnase prm tuhas- tati Leningradis ja Anu Lin- nas ning Ramsey Clark saabusid 4. juuli l pagasi New York i , tuues kaasa tuhaurni. Matuste kohta ei ole veel andmeid. T ta rde soovil pidi see toimuma ainult omaste osavtul, ilma suure tsere- mooniata. 1
Linnase surojia ksikasjade kohta loodame lhemal ajal veel teateid tuua.
Lhiuudiseid - Tsher-
nobli kohtuprotsess kuue sdistatu le, mis mdunud ndalal algas, on salajaseks kuulutatud. Vlismaised repor- terid eemaldati prast esimest peva kohtust ning neid enam sisse ei lasta.
Rahvuslikkudest ldtuntud lau- ludest kokkuseatud eeskava, mis oli pimitud hislauludega, sai suurte kiiduavalduste osaliseks. Eriti sdamesse tungivana mjus k u u I aj as ko nn ale p i l l i rahv a naisliikmele Vaiki Meltsi, Salrae Tuvikese ja Frieda Saarni poolt tunnetega ettekantud , ,Kord mtetes istus ks emake n i i . " Kahtlemata vimaldab sellist et- te k a n n et a i n u 11 h i n d a m alu muusikaline talent ja pikemaaja- line koost mitmeklgsete vimetega August Tuvikese juhatusel.
Knega esines meie rahvuse noorema generatsiooni liige Maiki Andre-Lupp. kes omapoh-; jalikult ja hsti ettevalmistatud knes toonitas vanema generat- s i o 0 n i o sat hit s u st meie vabadusvitluses jif traditsioonide silitamises ning nende vajalikus edasiandmises jrgnevatele plve- dele. Kahtlemata kustutas knele- ja mitmegi mured meie vabadus- vitluse jtkumise kohta noorema generatsiooni poolt ja andis lootusi meie kodumaa vabastami- se petele. Kneleja lpetas oma hea ettekande luuletusega kodu- maalt, meie vabadusvitluse hutamiseks.
Sdamlik ettekanne sai kestvate kiiduavalduste osaliseks; mida see kahtlemata oli ra teeninud.
--^K- lasolev Kanada kaitseminister Perrin Beatty tles siinpeetaval rahvusvahelisell relvastuskrpl- mise-konverentsil, et tal on te- poolest kavatsus Kanadale v- hemalt 10 uut t u u m a j u l ttavat allveelaeva muretseda. T a tles ksimusteperioodii prast oma konverenIsS-knet, et peale pikka kaalutlemist Ot- tawas peetakse tuuma-allvee- laevu kige thusamaks j a otstarbekohasemaks kaitse- judude tugevdamise viisiks. Eri t i olevai meed sjalaevad thtsad Kanada piiride kindlus- tamiseks.
P A N A M A C I T Y (Reuter) - Tuhanded panamalased igno- reerisid meeleavaldustekeeldy ja marssisid tnavatel, nudes de facto riigijuhi j a sjavgede lemjuhataja kindral Manuel Antonio Noriega ametist tagasi astumist. Teda sdistatakse korruptsioonis j a endise lem- juhataja mrvamises. Panamas viibib muuseas kohalikus sja- vebaasis suurem USA vek^ sus, mis
ajutise valitsuse peaminister Amintore Fanfani valmistub ametist tagasi astumisele. Fan- fani Kristlik-Demokraatide va- litsus pidi juba aprillis lahku- ma, kuid neid paluti president Coiga poolt uute valimisteni edasi jda .
Ilmus mgile UUDIS-KOGUTEOS
Mlestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kvas kites, 343 leheklge, 14 fotot, hind $23.00.
Mgik,VABA EESTLASE" talituses Sobiv kink ISADEPEVAKS ja muudeks sndmusteks.
Saatekulu Kanadas'$1.75, mujale $3.75
Lpulauluna lauldi hiselt ,,Hoia Jumal Eestit, meie kodumaad."
Pidulikule osale jrgnesid lhikese vaheaja jrele kergemasi- sulised j a a n i p e v a - k o h a s e d pillilood ja laulud, mis kuula- jaskonna viisid mlestustes tagasi kodumaa jaanipeva valdkonda. Meeldejvamaks osaks lbusate pillilugude krval oli kindlasti kombekohane ,,Ehatare jaanipe- va rong", paljude ehatarela.ste kaasabil, mille eestvedajaks oli veetlev ElnaKungla, kuna tagant- tukamine oii jetud Abi.stamise Komitee juhatuse-liikme O. Ran- name kindlatesse ktesse. Samuti oli meeldejvaks Klakaja n a i s t r i o , , T h e k e n e miks sa v i l g u d ? ' m i l l e s osalesid meeldivalt Vaiki Melts, Salme Tuvikene ja Frieda Saarni. Kahetunnine unustamatu eeskava lppes hislauluga ,.Kuldne h tup ike , i lus oled sa . ' ' Kahtlemata ji iga ehatarelase sdamesse tnutunne kigile neile toredate meeste ja naiste vastu, kes kaasa. aitasid meie tradits-
iooni 1 iste pidupevade heale kor- daminekule ja ei planud raskusi ega vaeva vanema generatsiooni mlestustes tagasi viimisel oma kodumaale. Kindlast i aitas jaanipeva meeleolu tstmisele kaasa ka selleks puhuks E A K poolt jagatavad joogid, mille tarbekohane jaotamine oli EAK juhatu.seliikmete J.: Sootsi ja 0 . Ranname usaldu.slikes ktes. Veelkordne sdamlik tnu suure V a e V a n g i j a i l e K l a k aj a pillirahvale Tuvikene. Salme: Lall . Ruudi: Vesi. Riks. Migur. Peeter: Vaikeme. Raid: Alaver. August: Melts. Vaiki: Saarni. Frieda: Pangsepp. Ants; Htt, August: Pormeister. Valter: Ale. Artur ja Teder. Heino koos teie juhi Auus t Tuvikese j ia . Loodame pealsele jllengemise- le. Suurim tnu Eesti Abistamise Komitee juhatusele esimees A . Sepaga, kelle korraldusel see ilus t rad i ts i oo ni 1 i ne koos v i i b i mine teostus ja tnu lubaduse eest samalaadse kbrraldamiseks eel- oleval mardipeval.
ks Tallinna Kammerkoori
laulja ji Rootsi
VjHelsingin Sanomat" (24.6. 1987) kirjeldab Tallinna Kammer- koori esinemisi Jyvskyl suve- pidustustel ja mrgib sellega seo- ses, et ks Kammerkoori laulja ji Rootsi, s.t. hppas ra. Pidus- tuste korraldajad on seletan' d veel, et Tallinnast teatati, t
< Jyvskylsse saabub 35 inimest, tegelikult aga tuli 29. Kui Rootsi jnu maha arvata; siis ilms It ei lubatud Tallinnast vlja si.a viiel lauljal.
Stokholmis esines koor Veljo Tormise lauludega, mis esitavad erakordselt suuri nudmisi inter-
m
Osa ^,Klakaja'' pillirahvast; vasakult Vaiki Melts, Salme Tuvikene, Artur Ale j Valter Pormeister. Foto: Hans^K^
E IHi 1 Iside Plaza. Brimley nurgal)
Omm\k ke Saarinen
i g a p e v iCik ddikcitessid sa
ri avatud: teisip.,kolmap. ja neljap. 96, reedel 97, laup. Esntasp. suletud; j '
9 - 4 .
r f S^^^^^G^^^ ^^^^^^^^^^ '
Sasidavail kik B . M . C . lngad, samuti ksitmatterlalio Taanist. Klastage meid! LeiaitekikeVini^ ksitks.
(ida pool Woodbiiie Sui) way'd)
Avatud: 10-6, esmaspeviti suletud
YABA EESTtNi" on vabade eestlaste blelfahdja.
preetidele. Need tideti ka iga- klgselt, aga ometi mrkis Dagens Nyheter'i" (1:9.6.1987) arvustaja Hans Wolf, et j ulise Raua needmise" jaoks polnud koor kilalt arvukas. Kahjuks on nii, et okup. Eestis otsusta- vad vljasidu lubade le funkt- sionrid, kel pole aimugi koori- tumee kunstilisest kljest.
Teataj'' kuuleb^ pn rahppaja 25-aastaiie tenor Veiko (vi Veikko?) Kiiver.^ ^^ T^ ^^ ^ laulis veel kaasa koori kontserdil Berwaldhallenis, kuid ei ilmunud Soome sitva
Sevastoopoli sadamasuus psti- tati 1904. aastal XJputatud laevade mlestusmrk*' Krimmi' sja he traagilisema sndmuse 50. aastapeva puhul. Samba ka- vand on eestlaselt Amandus Admsonilt. Samalt kujurilt on t e t a V a s t l ka , , R u s s a l k a ' ' mlesstssammas Kadrioru ran- nas Soome lahes hukkunud vene somsulaev,,Russalka' 'males
E.R.