Nr. V A B A E E S T L A N E teisipeval, 14. juulil 1987 - Tuesday, July 14, 1987 7
kfrjanous kunsf " muusika
Kanada snnipeva tunnustuse-auhindade saajad. Vasakult paremale: Ants Vomm, E.K.K.T. ; East Yorgi linnapea J, David Johnson, kneleja ja leandja; E.K.K.T. ja Erna Relvik, E.K.K.Tc
) 0 0
Toronto raekojasi tunnustus- auhindade jagamine !20-le isikule Metro Torontost ja Distriktist, Kanada Peva komitee poolt.
Tunnustused anti vabatahtlikele abistajatele erinevatest organisat- sioonidest. Nende hulgast said tunnustusi kolm Toronto kaas-' maalast: Erna Relvik. John Tan- ner. Ants Vomm. ,
Auvalves oi id noored mercve- kadetiid ja saal oli slleks puhuks illedega kaunistatud. Avasnu ja
tervitajaid oli mitmete poolt, nende hulgas korraldava auhin-
dade komisjoni esimees Mel Graham, Hon. Tony Ruprecht. M . P . P . , Yorgi linnapea Alan Tonks, East Yorgi linnapea J. David Johnson, jne.
Teadustajaks oli toimkonna- sekretr Shamsh Kara. Saal oli rahvast tis ning osa seisid. Igat auh inna-saajat .saatis kohale mereve-kadett ja nimetati ka organisatsiooni, kust keegi on prit.
Jrgnes vastuvtt kigile raeko- ja lemises korruse .
M A I R. JRVE
sjamdunud kesk-juuni p e v a d e l o l i : r o o t s i muusikapiiblikul ja eestlasi! esmakordne vimalus kuulda maineka Eesti Filharmoonia Tnu Kaljuste taktikepi allc
Kuigi E . Filharmoonia Kam- merkoor k e s o l e v a l puhul otsene soov. esmakordselt Rootsit klastas, on Prof. Eric Ericsson, teatavasti selle kontsertesinemised ulatunud rootsi koorimuusika suurkujusid, aljudesse euroopa riikidesse, ldtuntud legendaarse eliiikoori
59
Teadsime, kes olid Kabaree" tegelased ja nitlejad, sest nende nimed esinesid kavalehel, kuid selle suure ja ainulaad.se etenduse korraldamisest teadsime vhe. Laseme siis etenduse ldkorralda- jal endal rkida. Kunas j a kuidas otsustate
'''teha?:
mjuda Eric Ericssoni '][^Q|Pjg
niihsti ida- kui lnepoolses osas ,,Orfei Drngar*' ja Raadiokoori ja see on esikohale tulnud mitmel kauaaegse juhina jne., on oma rahvusvahelisel visflusel. kooriga Eestit klastades sgavalt
Koor alustaji oma tegevust i m p o n e e r i t u d o l n u d eest i Tallinnas lastekoorina nimega ^koorikultuurist ja eriti Veljo Tor- .,Ellerhein' ' juba i966 prof. mise kooriloomingust. (Teatavasti Heino Kaljuste juhtimisel j a jtkas esitas Raadiokbor mned aastad sama nime antejzevust harrastus- tagasi Tormi.se Raua needmi^^ koorina alates 1974, joba Tnu avalikul kontserdil). Kaljuste taktikepi all . Alates 1981 Kammerkooril b sl ple kuulub koor elukutselise koorina otseste k o n t s e r t e s i n e m i s t e Eesti Filharmoonia juurde ja lesandeks ka juhendustegevus kohu.stub 88 korda aastas h e s neist a r v u k a i s ! esinema. , , s e m i n a r i g r u p p i d e s t " mis
On ilmne, et Eesti Filharmoo- ttasid selle suuremtmelise nia Kammerkoori kutsumisel koorilauljate kokkutuleku ajal. rootsi koorimuusika suurele Kodumaine koor tutvustas p^ aastasndmusele , ,Krs t mma pegrupile V . Tormise seatud eesti 1987'* Skinnskattebergis 12.14! rahvatantse, niihsti laulduna kui
juunini;, 'keolfeval.suyel,;;vis ^ "kav tegielikult^v(^^ ;:;kuulajate
Lehetoimetuses kerkis vimatas imtervjueerida sja Toronto Eesti Majas aset leidnudKabaree''-etenduse organiseerijat (millest kirjutasime Vaba Eestlase*^ 2 juuli
reklaami alal. Ol i selge, et minu ksi o l i
angenud palju talente. E i klvanud muu kui et neile ja nende ideedele anda ,,Carte BlanchVi'\ Arutasime kiki asju ja tegime otsused grupina. On raske elda, mis mte oli kelle oma, kuna ttasime nii hsti koos ideed lihtsalt lendasid. Aga Alar oli kindlasti kige o r i g i n a a 1 s e m . M n i k s i k koosolek mdus enne kui sai selgeks, et kski mei.st ei j mu idu r ahu le k u i ,,Kabaree-htu\' on kige huvita- vam, mida me suudame teha. . . ei tohi teha ..lihtsalt teist Eesti Maja pidu'V.
I Paari nda la p r a s t o l i d juhatusse astunud ka Hanno Niidas ja Linda Saaliste. Esimene on rimees ning ..Accountant** (kes omab skla . .Yur i \ s ' ' j a ..The Swan C l u b l " ) . ja teine (Linda) jllegi ttab reklaami alal. Missugust reklaami tehti? .
Reklaami alal on seaduseks ,.identiteet"! Isegi ilma lugemata (alateadvuse kaudu) peab inimene se l les t aru saama. S e l l e saavutamiseks valisime valgeks grimmitud ..Gonferencier" no. mis ilmus igas reklaamis, ning vrvid roosa, valge, j a m u s t a . Seda pilli isegi suurendati 1.5 x 0.75 m suuru.seks ja riputati igale poole Eesti maja saali dekorat-. siooniks.
Paisutasime reklaam-lehti auto- akendele eesti ritustel, jagasime neid isiklikult, saatsime valsc- nolised isikud kabaree-riietuses rahva sekka Tallinna Festivalil ja annetasime prii-pileteid . .Miss Tallinnale' \ Ja muidusi kuuluta- sime Eesti ajalehtedes aga. et kuulutus oleks silmatorkavam, oli tagaphjaks must vrv.
Meie reklaamsedel (poster) oli Ingrid P i i l i poolt kujundatud ja seda r i p u t a t i pa l judesse kohtadesse. Ning Eesti M a j a dekoratsioomi?
Meie otsustasime varakult, et ,iKabaree**-htu peab erinema teistest ritustest ja samaaegselt ei tohi see tunduda ..odav'*. Et ,, Kabaree *' muljet tekitada, oi i vaja intiimsust: Eesti Maja krged laed ja . ,klm*'valgustus ei suut- nud seda tunnet tekitada. Kahte krbest saime la he hoobiga Alari mttega, et pir^ ne riputada risti-rsti suure saali lae alla j a vrvilisi tulesid panna vikse saali lampidesse. Et pike ei paistaks saalidesse, kasutasime musta riiet ja trvpaberit akende katmiseks.
Kuna temaatilised vrvid olid roosa, valge, ja mustv olid laua linad roosad ja knlad mustad,
laual ples elektri" roos
Valdo Kask (Conferencier") klastas Torontot aasta algusel ja astus kontakti Ingrid Piil i j a minuga, et uurida vimalusi eten- duse korraldamiseks. Sooviti ainult et saal oleks ritud ja reklaami tehtud. Sooviti ka,"et htu ei oleks ainult teater vaid ka . .pidu" kus pakutak.se sa ja
juua. Nuded olid minimaalsed ja vtsin vastu ldkorraldaja ameti. Valdo Kask lubas lhema aja- j o o k s u l meiega k o n t a k t i astuda,aga teda voeti sjave- teenistusse Rootsis ja Ann Jri.soo pidi tema osa titma. Aprillikuus helistas Ann mulle, et teatada, et reis.on kindel j a ruumid tuleb kin- ni panna.
Kuidas organiseeriti htut? K u i thtpev ol i kindlaks
t e h t u d, p id i n . . mee s k o n n a V' kokku tooma. Peaorsaniseeri- jateks said vabatahtlikult peale In- grid Pii l i j a minu. Valve Kivi lo . Alar Kiv i lo ja Ilmar Soom. Kuna meil o l i ainult . 10 ndalat jnud.pidasime koosolekuid ks kord ndalas.
Valve Kivilo on mitme elukut- seiiste moodsa-tantsu etenduste
direktor** olnud. Alar Kivilo elukutse on film (ta on pool- omanik firmas ,.Propeller**. mis teeb T V reklaame viimasel ajal on tema Levi*s Jeans. Smarlies. Apple Computer, ja Molsoni rek- laamid paljunhtud relcvisioonis). Ilmar Soom on likooli riralal lpetanud ja Ingrid Piil ttab
Huvitav kontser Roy Thompson
Esmaspeval 20. juulil kell 8 htul esineb Roy Thompspn Hall ' is krgeklassiline lti kam- merkoor Riiast Ave S o l " . See kontsert on koori Phja-Ameerika turnee viimane esinemine enne kodumaale siirdumist.
Neljakmne-liikmeline koor on rahvusvaheliselt tuntud, eriti Euroopas, kelle repertuaari mit-^ mekigsus ja laiahaardelisus peaks pakkuma huvi igale koori- iauiu entusiastile. Kontserdi kavas on ka palu eesti helilooja Veljo Tormise loomingust.
osavtul) tantsiluna ratades osavtjais elavat hovi niihsti muusika ku tantsude suhtes.
Kik Kammerkoori kontserdid
(mni tles snajala is, mis itseb ainult jaanihtul), ja igale lauale oli paigutatud ,,Kabaree Men" , mille ol i v^ L1 odav Saa l islev:'
Juba tkk aega tagasi kerkis reedehtuste kavade koostamisel 'le s ks i mu s Pe ns i o n r i d e Klubis: Kuidas l^ks vimalik pakkuda kuulajaile muusikalisi ettekandeid ilma suuremate ras- kusteta? Aegade jooksul on heliplaadistatud hulga ooperimuu- sikat eesti solistide ettekandel^ k u i d hel ip laat ide tehni l ine kvaliteet pole mitte kige parem, ja need on tehniliselt aegunud. Seekord koguti siis kokku mitmesuguste s issemngimise- aegadega ooperimuusikat ja ot- sustati neist v a l i k u j r e l e valmistada korralik helilint, mis peale phjaliku ettevalmistuse ka teoks sai, kasutades heliplaate Peeter Mldre ja Elmar Ani kogudest. H . Hvel koostas va- jaliku snalise sissejuhatuse ja samas jagas s o l i s t i d nelr jaliikmelistesse gruppidesse, kus mees- j a naishled vaheldusid,) et saada kuulamiseks hvitavamat ja mitmekesisemat kava. Helilindile sissemngimise teostas Peeter Mldre abilistega" ja see tulj esmakordselt ettekandele Pensio- nride Klubis 8, mai peleluna- sel kokkutlekui. Kuna Mon- trealis oli sel ajal veel bussi- ja allmaaraudtee-streik, siis kahjuks oii osavtt ettekandest A^iksem kui tavaliselt.
Kohalolijad nautisid seda tun^ niajalist oppef imuusikat j a vastuvtt oli soe. Koostajail on kavas veel lindistada teine osa sar- nasest ooperimuusikast.
Kuidas oM baari ja toiduga? Ilmar Soom hoolitses selle eest.
Phi mneks ol i jllegi kvaliteet, erinevus ja soodne hind.
Selleprast pakuti ..lox, cream cheese& bager; $4.0()eest, vhja-^ ja krabiliha ..platter'* $5.00 eest. ja 3 oz. heeringat hapukoorega S3.00 eest: sama hinnaga saadi hapukapsast j a praevorsti osta.
Baaris oli mgil vaadilut 1.5 1 shoppenite kaupa ($7.00). shm- pust (Henkel Trocken) ja veini pudelite kaupa ($ 12.00). j a peeneid koiijkeid ning likre. Kik hiiinad olid soodsad!
Kes korraldas teliniMse aparatuuri?' V:
Stellan (Rootsist),; Valve Kivi lo abiga, rhuretses elukutselist helk- ja vlgstusssteemi etenduse jaoks' (riti^ T^^ firma ,,Westbury Sound & Lighting'u ' ' kest , hintiaks: $ KTOOO!). Aparatuuri elektrivoolu vajadused olicl ni i krged, et tuli llitada traate otse Eesti Maja peakorkide tah i keldris. eestlaseis^ ^^ spets Hr . Halling aitas sellega.:'V.
Kuidas lks, pev Ja Me; enne etendust?
Saali dekoreerimine algas 6:00 p . l . neljapeval. Kel l 1:
lahkusime ja olime jlle ^