mAm nJapieTial, 14. juiilil 197*? Thuisday, M y 14, 177 [ m i g m i i m r i . M i i iii....HiwinnTnBnpqg|ggCTrrito.tiiiiiiintiiwtw
mnni
VABADE EESTLASTE; HAALEEANDJA
VLJAANDJA: o/ Vaba Eestlaae, 135 Tecumseth St Toroitos. I PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOBffiTAJA: Haimes 0^ POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toroato 3, Oiat. M6J SM7 ^ L E F O N I D : toimetus 3M-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooa) 364-7675 .
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind 35 c.
F R E g i S T O N I A Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuimseth / Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Hispaanias sja toimunud de- mokraatlikud parlamendivalimi- sed on esimeseks katseks prast 41 aastast ajavahemikku raken- dada rahva poolt valitud rahva- esiridust Ja valitsust ja lhem tu- levik peaks nitama, kuidas see uus ssteem ttab riigis, mis nii kaiia aastaid oli surutud diktatuu- rlrezhiimi alla. Hispaania rahvas vttis kutset uuele vabale riikli- M e ssteemile leminekuks t- siselt, kuna 23i5 miljonist hle- iguslikust kodanikust olid vali- miskastide juurde ihnunud 80 protsenti.
Valimised kujunesid suureks viduks ja usalduse avaldamiseks peaminister Adolf o Suarezlle, kel- le Demokraatliku Tsentrumi unioon, mis koosneb 12 viksema partei koalitsioonist, tuli vahnis- lahingust vlja kige tugevama poltilise tegurina, jttes teisele kohale jidise Sotsialistliku T- liste Partei. Valimistel ametliku tegutsemisloa saamid kommu- i^istlik partei ning parempoolsete rmuslaste Rahva Liit ei leidnud rahvamasside hulgas loodetud poolehoidu ning jid vitjate kr- val kaugele tagaplaanile.
Hispaania on tegelikult prast Frarico surma 1975. aastal ja ku- ningas Juan Carlose troonile as- tun^ist liikunud pidevalt demo- kraatliku riigikorra kehtestamise suunas, ehkki sellele olid vastu Franco rezhiimi ajal suure mju- vimu omanud rmised parem- poolsed ja sjave juhid. Peami- nister Suarezi ja kuningas Car- lose vahelise tiheda koost tu- lemusena vhenes nende judude mjuvim siiski pidevalt ning nd parlamendivalimiste lpptu- lemuste selgumisel ei mngi nad Hispaania poliitilises elus enam mrknnisvrset roUI.
Hispaania uus valitsus seisab vga tulike ja komplitseeri- tud probleemide ees, kuid 44-aas- tane noor peaminister Suarez loo- dab need kaimatiikkusega ja uute ideede rakendamisega lahendada. Valitsuse suuremateks problee- mideks on sisepoliitiliselt majan- duslikest raskustest lesaamine ja vlispoliitiliselt tihedamate si- demete loomine lneriikidega.
Majanduslikus sektoris on eri- liseks murtepilveks passiivne v- liskaubanduse bilanss, kuna mdunud aastal oli see aukar- tustratava summaga 4,25 kniljardi dollariga punases. Sa- mal ajal on kasvanud tohutu kii- rusega ka Hispaania vlisvlad, mis ulatuvad nd 12 miljardile dollarile. Inflatsioonimra ar- vestatakse Hispaanias 30 protsen- dile aastas, mis on kige suurem Lne-Euroops. Ja kui arvesta- da, et Hispaanias on 1 miljon t- tat list, siis vib juba ettekuju- tada, milliseid hiiglaslikke prob- leeme peab valitsus arvestama. Kui valitsus valib raskustest le- psemiseks rihmapingutamise poliitika, nagu niteks hindade- palkade kontrolli, siis tuleb tal arvestada tsiseid kokkuprkeid ametihingutega, mis alluvad sotsialistide ja kommunistide kontrollile.
. Nagu eeltoodust nhtub, on raskusi palju. Kuid hispaanlased on optimistlikud. Tegelikult on nad palju paremas olukorras kui portugaHased prast sealse pa- rempoolse diktatuuri kukutamist ning nad loodavad oma raskused lahendada ning tisiguslike ja vrikate partneritena teiste l- neriikidega liituda; /
K. A . - .
I^ARIIS Prantsusmaal on juba pikema aja jooksul kardetnad, et eelolevas mrtsis toimuvatel parlamendivalimistel vib pa- rempoolsetele ja keskparteidele vga ohtlikuks kujuneda sotsia- listide-kmmunistide koalitsioon, kellel on head eeldused viniu- 1 tulekuks. Vmasel ajal on siiski selles koalitsioonis hakaniid esinema suured mrad, mis eriti itamevad mlemate parteide juhtide omavahelistes suurtes lahkhelides.
Lind mis nib fantastiline" kaugelt, vib lhedalt olla teine."
WASHINGTON' (VE kirjasaatjalt.) vlispoliitilised. Ja .kaitsepoi- tilise^d eksperdid ning strateegid on viimasel ajal vtnud phjalikule revideerimisele suhted Nu. kogude Liiduga. Sellist elavat debatti sjalistes ja vlispoliitilistes ksimustes nH nagii see m- dunud aasta sgisest saadik aset leiab, ei ole Ameerikas peetud kmmekonna aasta jooksul. Vaidlustest nhtub, et vahekorrad Moskvaga on Washingtoni vlispoltife^ kige oiuMsemaks pee- tavaks koostisosaks. Nad on kaks suurvimu, kes teineteist umbusklikult prnitsevad, vahetififvar- hel nagu teada^ ja tundasaaniiseks kompavad ja seejuures aegajalt kas vihaseid vi sbralikke hlitsusi teevad. Nende kahe suurvimu vahelised suhted mritlevad rahvusvahelise poltika
. globaalses ulatiises. . :
K u i d nende fcahe suurvimu krvad on ika veel .ks kolims fak- tor, mis avaldab itohutult suurt mju rahvusvahelisele poliitikale. Selleks kolmandaks faktoriks on ni i Washingtoni feui Moskva ka- sutada ja ksutada olev tuuma- relvastuse arsenal ja sellest tule- nev .tuionasifja vimalus ning oht.
Ameerika, j a Nukogud ongi ieti suurvimud selleprast, et kumbki omab suures kvantumis tuumarelva. Teadmine, et teine seda omab, mjutab vast3.stikus- tes' suhetes ettevaatusele.
Seejuures ameeriklastel oli vlja arenenud arvamus, et on vlja kujunenud vastastikune terroritasakaalu miste* mis teeb suurvimude vahelise soja meldamatuks,
kspuha kumb sda alustaks ja esimese lgi annaks, saaks ta teise lgiga .vaenlaselt ikka veel niipalju" hvitust' kaela, et selle talumine oleks riigile ja -hiskon- naile leju kiv, n pshholoogi- liselt kui praktiliselt meldama- tu.
Nd aga on mitmed ameerika oks-perdid hakanud juhtima t- helepanu as jaoMe j a tundemr- kidele, et venelased ei j^ga seda terroritasakaalu ja ituumasja meldamatuse mistet.
N i i niteks kirjutab ajalehes ,,The Washington Pst" endine Harvardi likooli juures . asuva Venemaa Uurimiskeskuse juhata- ja professor Richard Pipes, et te-
Arvatakse, et k u i , koaitsioon, vimule tuleb, siis valivad kom- munistid itaalia 5?:ommu3iistide taktika, toetades sotsialistide v- hemusvalitsust, ku id loobudes sa- mal ajal vastutuse kandmisest.
htlasi kinnitatakse, et kommu- nistid ja sotsialistid; ei ole saa- vutanud kokkulepetiihise vali- misplatvormi ksimuses, kus- jisres lahkarvamisi tekitavad sellised olulised ksimused na- gu miinimum-ttasu, natsiona- liseerimine ning kesk- ja lem- klassi maksustamine.
Mlemate parteide vahel teki- tab k a hrumisi sotsialistide po- pulaarsuse kasvanline. vali j askon- nas, kna kommunistide popu- laarsus samal ajal vheneb. Sot- sialistidele \ hletajate arv on
viie protsendi vrra ulatudes 32 protsendile hletajate ldarvust,
kuna kommunistide pooldajate arv on kahanenud 25 protsen- dilt 2() protsendile.
Jugosla(Sivi9S ei sdci
V '
masjs ei saa olla vitjalt, on s- gavalt ekslikud ja vivad, mjuda kaihjustavalt: ja desorienteeri- v a d " , Nukogude strateegid vaatlevad praegust hendriikide doktriini kui mittepdevat. Nende arvates on hendriikide strateegia k i in - dunud kinnismtteliselt ainult tuumarelvadele, jttes 'kirvali- seks ja thelepanu fookusest vlja kik muud sjalised ja po- liitilised faktorid.
Pealeselle on nukogude vaa- teks, et puhkev tuumasda saab olema tielik ja totaalne, kuni ks pool on teise hvita- nud.
Ameerika strateegia vljavaade tuumasjale on aga astmeline ehk eskaleerv, nihes ette, et sda on vimalik piirata vi vaos l io i - da n i i territoriaalselt ku i relval- kide kasutamise poolest. ;
hendriilde ks osa valis- ja kitsepoliitilisi eksperte on vi i - masel ajal hakanud thelepanu juhtima veel lhele suurele erine- vusele tuumasja vimalikkuses- se suhtumises Ameerika j a Nu- kogude vahel. Selleks on tsivii l - kaitse ettevalmistuse ksimus.
Ameerikas ei prata tsivi i l - kaitse ettevalmistaimisele praegu mitte mingisugust tihelepam;^ . Tosin vi rohkem aastaid tagasi
des mtlema, et see phine eel- dus on vaie. Venelaste suhtumine asjasse on hoopis (teistsugune.
Nukogude' Liidus pannakse suurt rhku tsiiVikaitseisele et- tevalmistusele tuumasja . vastu. Katsutakse teha kikvimaiikku, et hoida ohvrite arvu oma elanik- konna' hulgas vimalikult mini - maalsena. Selline hoiak aga then- dab,. .
et tuumasda ei veta mitte kui ht meldamatut kohutavat katastroofi, vaid kui ht rea- listlikku^ vimalust, millest tu- leb ilmtingimata vitjana vlja tulla.
Mitmed hendriikide eksperdid, nagu Richard Pipes ja teised, on nd tungivalt hakanud sellistele nukogude hoiakutele j a seisu- kohtadele thelepanu juhtima j a nad nuavad Ameerika philiste! juba nd. Tammsaare tid tu-
Meie kirjaniku A . H . Tammsaa- re 100. snnipeva thistamise eeltd on vtnud suurema ula- tuse kui vinuksime arvata. NESeO (Uiiited Nations Edu- cational, Scientific andv Cultural Qrganization hinenud Rali- vaste Hariduse, Teaduse ja Kul- tuuri Organisatsioon) on selle thistamise lubanud viia le- maailmseks. N. Lt on selle tei- nud leliiduliseks ja kui anda t- helepanu kodumaal olevaile ette- valmistusile, siis nib sellele an- tavat tohutult suurt thelepanu. Ainus koht, kus seni pole veel mingit kava avaldatud,^on psgu- las-eestlaste organisatsioonid.
. H. Tammsaare osa eesti kir- janduses on nii suur, et selle thtsuses ei saa keegi kahelda. Oleks vga vr kui me selle j- taksime ainult teiste rahvaste ja Nukogude stiilis lbiviidavaiks ritusiks, kus jksime kaugelt pealtvaatajaiks. Tammsaare on ka meie kirjanik. Ndsel snni- peval juubelil tuleks aga nidata, et me tunneme Ja hindame teda rohkem kui ta raamatute hoidmist raamaturiiuleil.
Snnipevani on veel pool aas- tat. Eiiresti mduvate ndalate jooksul, millest ks osa on veel suvist seisakuaega> peaks igasu- guste ettevahiiistustega alustama
peeritud Eesti k i r i k u olukorra kohta. Selles uurimuses omista- takse erilist thelepanu Eestis
ma ariisaamise kohaselt Oli Amee- p^aars^kujunemd""var jer l - a . J e ^ k m e ^ ^ a ^ dite ehitamisest loobuti juba am- mu.'
r ika ja Nukogude tuumasja doktriinid tersA^alt erinevad. K u i see n i i on, tleb Richard Pipes,
strateegiliste kontseptsioonide mberhindamist.
E E L K konsistoorium saatis va- rakevadel kirikutele le maailma' oma jrjekordse^ uurimuse oku-
k i r i k u
Belgradist saadeti Jugoslaavia vimude korraldusel vlja kaks ameeriklast, kes olid saabunud selleks, et esitada Helsingi kokku- lepete kntrolliTniseks ' koosis-
siis senine Ameerika hendrii- kide hoiak kaitsepoHitilistes ksimustes on rajatud ekslikule Ja ohtlikule vundamendile.
Nukogude doktrii neb sel- gelt ette ja toonitab, et kuigi tuumasda suurvimude vahel kujuneks vga hvituslikuks m- lemale poolele, siis sja tagajr- jeks -ei ole sugugi mitte vastasti- kune enesetapp, ks pooltest, ja nimelt see,
kes on end paremini ettevalmis- tanud Ja omab otstarbekamat strateegiat, vljub tuumasjast
- vitjana^
ja kandes kll raskeid kaotusi on vimeline neid kaotusi taluma ja oma hiskonda teo- ja elamisvoi-
' Samuti ei anta elanikkonnale mingisugust ettevalmistust, kui- das tuumasja puhul kituda, et inimohvrid oleksid vimali-
kult;vhesed. ..,
Valitseb isegi arvamus, t m i - da kaitsetum on elanikkond, se- da parem. Teoreetiline ohvrite arv oleks seda suurem j a tohutu
aktsioonile, mille eesmrgiks on surve avaldamine inimestele, et nad loobuks kiriklikest itatustest j a v t ^ omaks uued marksistli- kud talitused.
N ptaksei Inimesi mjutada selleks, et nad loobuks laste rist i - misest, mille asemele pakutakse pidii l iku nimeandmise tseremoo- niat. Noortele avaldatakse survet, et nad ei lase l^ end^konfirmeeri- da kir ikus, vaid lheksid nn.
terrorioht tkestaks sja vallale: ,,noorte suvepevadele". Samuti
tuvale konverentsile protesti melisena silitama.ja edasi aren, mimioiguste rikkumiste ^ prast N . Liidus elavate ukrainlaste osas. Vljasaadetuid olid Andrei
kasvanud ringksimuste phjal Fdlnki ja Adam Mishtal.
daina. " Vastupidiseid ! seisukohti isegi
Need kalkulatsioonid on 'ameeriklaste poolt tehtud eel- dusel, et venelased suhtuvad as- jasse sama ratsionaalselt k u i nemad ise.
Nd aga-hakatakse hendriiki-
ptakse veenda inimesi, et, nad abieillumise puhul e i laseks end kirikus laailatada, vaid vtaks osa pidulikust registreerimistsere- moonist. Ja sulootus k i r ik l iku l matusetalitusel tahetakse asenda- da orkestriga ning lahkunu (his- kondlikku paniist hindavate kne- dega. /
Tulemuseks ongi oilnud k i r ik l i - ke ametitalituste anoi tugev ka- hanemine. Kogi i selle aktsiooniga loodab praegune kominunisblik rezhiim llitada . k i r i k u mju hiskonnast hoopiski vlja.
leks dramatiseerida, seniseid la- vastada ja mitte vaid iihel peval, vaid kogu aasta tuleks lheneda kirjaniku loomingule, mis meile vaid ta timtumate teoste kaudu on kttesaadav. Kas ei vajaks meiegi mnda erivljaannet ta se- ni paguluses alvaldamata loomin- gust? nneks on meil kirjaridus- ja kultuuriorganisatsioone, kes neid lesandeid peaksid titma, ihna et. uusi oleks vaja asutada.
Mitmekulturilisuse poliitika suurele edule pannakse lootusi. Viinisel konverentsil Vancouve- ris peeti palju knesid, ks rhu-^ tati mitmekulturilisuse vrtust. Sellega seoses vaadati mitmekul- turilisse osa kakskeelses Kana. da hiskonnas ja lpuks nenditi, et mitmekulturilisus on asenda- matu Kanada tulevikule.
SeUest ldsnalisest program- mist on olnud juba palju juttu. Juttu on Oflnud ka mnest pro- grammist mitmekulturilisuse raamides. Oineti tahaksid etnili- sed grupid saada detailsemat in- formatsiooni tulevikuplaanidest, kuidas seila kakskeelses Kanadas tahetakse rakendada, imelikul viisil sai Vancouveri suure osav- tuga konverents Kanada ajakir- janduses vga vikest thelepanu, mnel mral hoopis rohkem et- nUises ajakirjanduses, kui uue mitmekulturilisuse ministri k- ne tekst saadeti ajalehtedele. Kll on mitmekulturilisuse ra- kendamisel suurun osathtsus just etniliseli pressil, kus iga aja- leht On erirahvusgrupi teenistu-
CJrg. lk;3)
ROBERT ROl lpetas Toroi aastase kurs^ Science kraa( mrtsl955. hariduse oni College'is Scholar. Astul and Companj aasta sgisel j| pinguid Mast ministratsion-1 Yorki likooli
KINDI 23 WESTM(
RexdaJe, TelJ