\
V A B A D E E E S T L A S T E M A L E K A N D J A
V L J A A N D J A : O/ Vaba Eestlane, 135 Tecmnseti St Troatos. PEATOIMETAJA; Karl ATT
T O M E T A J A : Hannes Oja POSTIAADRESS: P .O. Box 70, Stn. C, Toroato 3, Oat M 6 J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7S75
ja veerandaastas $13.50. TEMJavnSHINNAD vljaspool Kanadatr aastas $32., poolaas- tas $17. ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53., poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15. LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $62., poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind 35 c, .
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 tecynaseth St, Toronto 3, Ont. M 6 J 2H2
N . Li idu kommunistliku partei juhtidel ja partei propaganda- meetel on viimastel kuudel palju tegemist. Kommunistide suure pi - dupeva oktoobrirevolutsiooni 60. aastapev lheneb kiu-el sammul, kuid eeltingimused sel-, lele suurele juubelile rahuldus- ja rmutundega vastu minemiseks k ole kaugeltki kige paremad. Tlikaid probleeme on vga pal- ju: hendriikide presidendi J im- my Carteri poolt les tstetud inimiguste rakendamise poliiti- ka, Belgradis kimasolev Helsingi koostpoUitika konverentsi revi- deerimiskonverents. hendriikide imed ohtlikud Cruise tpi rake- tid ja neutronpommid, Euroopa kommunistlikkude parteide t- kad iseseisvuse pded ja deten-
poliitika teepervele libisemine, kust kraavi phja ei ole enam palju maad.
On loomulik, et sellised hirivad asjad panevad parteimehed mu- retsema ja lisavad propaganda- meeste igapevasele tegevusele juurde uue tkoorma. Nukogude juhid on vga hsti teadlikud, et paljud nendest tlikatest ylispo- liitistest probleemidest, eriti jmimiguste rakendamise ksimus ja Euroopa kommimistlikkude parteide iseseisvumise poliitika, imbuvad ka lbi raudse rimba iiing panevad Moskva rezhiimi al- la painutatud inimeste pead ana- lsima ning oma juhtkonda k r i - tiseerima. Sellest hirmust on ka tingitud, et N . Liidu ajakirjandu- ses ja teistes massmeedia vahen- dites on viimasel ajal hakatud eriti phjalikult ja hoolega kt- ma nukogude uut phiseadust ja nukogude elulaadi. Kommunist- iiku korra listamiseks hing rah- vale suupraseks tegemiseks on rakendatud kige paremad kirja- mehed ning raadio- ja televisioo- ni kommentaatorid ning partei juhtkond Moskvas ja osariikides toeb ka oma propagandak- nedes kik vimaliku N . Ldu kommunismi listamiseks, kuigi nende knede uskujaid on vga
Ameeriklased lahkuvad Koreast.
Mida ptakse sus selle oktoob- ripropaganda raamides nukogu- de elanikele selgeks teha? Selle kohta annab niteks kujuka le- vaate okupeeritud Eesti ajalehes Rafava Hles** 20. juulil Umunud artikkel Nukogude elulaad", mille autoriks on selline krge ttHga isik nagu NLP Keskko- mitee liige ia hiskonnateaduste Akadeemia rektor M . lovtshuk, kes peab vajalikuks mrkida, et kuue aastakmne jooksul on N. Liidus kujunenud uus nukogude sotialiistlik elulaad, mis erineb phjalikult kodanlikust elulaadist. Selle uue elulaadi ja uue hiskon-
na- loojad olevat tlised, kolhoos- nikud ja haritlased ise. Teadlikud ja hinenud ttajad ei tundvat mingit iket j a mingit muud vimu peale nende endi hinemise vi- mu ning nad olevat oma maa, hiskonna kigi rikkuste ja oma- enda saatuse telised peremehed. Ja need suured nukogude elaniV kele antud vimalused olevat kaa- sa toonud olukorra, kus inimesed olevat vtnud omaks uue suhtu- mise tsse, mis avalduvat sot- sialistlikus vistluses, ku inime- ne ei suhtuvat tsse mitte ainult kui elatusvahendite allikasse vaid kui austavasse ja inimest lenda- vasse' asjasse. , :
Artki l i autor lovtshuk peab va- jalikuks puudutada ka rahvusva- helist olukorda seoses nukogude uue elulaadiga, nentides, et ki- gi imperialistlikud sjaliststus- likud kompleksid, mitmesugused reaktsionrid ja ekstremistid lnemaailmas pavad pidurda- da rahvusvahelist pingeldvenda- mist, on igati alust vaadata tule- vikku optimistlikult. Sest aastast aastasse kindlustuvad lemaailm- se sotsialismi positsioonid ja tu- gevneb kige laiemate rahvahul kade valmisolek kaitsta rahupolii- tikat, rahvaste julgeolekut ja rah- vusvahelist koostd."
Sellele omamoodi Grimmi mui- nasjutule suurejoonelisest j a hiil- gavast elulaadist N . Ludus anna- vad kige parema vastuse need kommunistid ise, kes on lbi ni- nud Kremli petliku ja valedele ra- jatud poliitika ning kelledel vl- jaspool N . Liidu piire on vimalik ilma hullumajja vi orjalaagrisse sattumata Kremli valesid krit i - seerida. N i i tles Jugoslaavia kommunistliku partei dissident IVIilovan Djilas juba 20 aastat ta- gasi, et N . Liidus on kommunist- liku partei nol tekkinud uus ijlemklass, kes elab tliste arvel luksuslikku elu. Ja nd kajas- tuvad samad hled Hispaania kommunistliku partei peasekret- r i Santiago Carrillo sja ilmunud raamatus, kus mainitakse siiralt, et N. Li i t on saavutanud degene reerumise staadiumi, mida mnel teisel ajajrgul oleks vinud omistada ainult imperallistlikeBe riikidele. Ning kommunistlik par- tei N . Liidus moodustab bro- kraatUku lemkihi, kes omab pi i - ramatu vimu ning otsustab ksi- musi le tlisklassi peade.
Prast vimu levtmist Eesti Vabariigi territooriumil 21. juunil 1940. a. algas Nukogude Liit kohe proletariaadi diktatuuri teostamist ja kommunistliku korra kehtestamist. Et selli^ loos pn. palju Eesti Vabariigis kehtinud phiseaduse Ja seaduste vastasust, on meil kigil teada. Seda arvestades olgu alljrgnevate ridade lesandeks ainult Eesti Vabariigi presidendi ameti
levtmise, vaatlemine samal ajal.'
Eesti Vabariigi presidendi ame- dusancQikust vimust. ja . seega ti levtmise kohta prast 21. juimit 1940. a. annavad.- pildi sel- leaegsed Riigi Teataja'': numb- r id ja nd kodumaal ilmunud vastavate dokumentide kogud ning sellekohased teaduslikud art ikl id . Allpool olgu sama snd- mus esitatud nende kikide alli- kie phjal.
1. Eesti Vabargis kehtinud seaduste vastaselt vailitud Riigi- volikogu n otsustanud icsimuse 1940. a. ilm.imud Riigi Teataja" number 77, artikkel 746 kohaselt jirgmise sisuga: ra kuulanud vabariigi presidendi Konstantin Pts'i palve volituste mahapane- ku kohta, otsustas Riigivolikogu palve rahuldada ja panna vaba- i ig i presidendi kohuste titmise
peaministrile dr. Johannes Va- res'ele. Eelolev otsus on vastu vetud Riigivolikogu poolt 23. juulil k e l l l 9 . " ^
Rngivolikogu otsusele on alla kirjutanud selleaegne Riigivoliko- gu esimees A. Veimer ja sekretr 0 . Lauristin.
"TRiigivlikogu otsus on koos- tatud selles vormis ja sisus, et presidendi ameti levtmine saab sndida alles prast se- da otsust, s. t. kige varem kell 19.00 23. juulil 1940. a. '
Riigivolikogu phimttelisele otsusele jrgneb ige pea 1940. a. ,Riigi Teataja" number 79, mil - les leidub artikkel 764. all vaba- riigi presidendi kskkiri number 187: ^Riigivolikogu 23. juul i 1940 otsuse kohaselt olen asunud va-
ka rahvaesindusest.
Riigi Teatajas", mis ilmunud 1940. a. puuduvad vabariigi pre- sidendi kskkirjad number 185 ja 186.: / .
On kll olemas number 164, ikuid see ei puuduta kneall olevat te- simust. Sellele jrgneb kohe kskkiri number 187, ning see ongi kesolevas artiklis lal k- sitletud. Milles seisnevad aga puuduvate numbrite, 185 ja 186 kskkirjade sisu, e i selgu selle- aegsete!sfc,3ngi Teatajatest".
2. Kodumaal i lmimud teoses , ,1940. aasta Sotsialistlik Revo- lutsioon Eestis. Dokumente ja materjale" (Eesti Rklik Kir jas - tus, Tall inn 1960) Tk. 211 leidub aga dokum-endi rakiri, mis ongi vabariigi presidendi kskkiri number ^86. s. t.. ks neist ka- hest, mis on jnud vi jetud Riigi Teatajas" 1940. a. avalda- mata ja mille puudumisest oligi eespool juttu. K a see vabargi presidendi kskkiri knelefc) pea- ministri Johannes Varese asumi-
toodud ksfeliiri number 186, ju - ba 21. juul 1940. a. kell 23.00.
Sellest jrelduvalt oli seoses Eesti vabariigi presidendi lah- lamtisega oma kohalt vormili- selt Eesti Vabariigis iihel juhul 2 tundi ja teisel juhul 44 tun- di kaks riigipead vastaval sellele, missugust dokument sndmuse kohta rakendada.
Ja ^teiseltpooiit on meile selge et Riigivolikogu otsus ei olnud helgi juhul j usse astimud, ku Johannes Vares k u i selleaegne peaiminister asus Eesti Vabariigi presidendi lesandeisse.
E t Eesti Vabargi presidendi asetitmine -teostus tegelikult juba 21. juu l i l ' 1940. a., s. t. ko- he prast 'kehtiva phiseaduse ja seaduste vastaselt valitud Riigi - volikogu esimese- istungijrgu avamist ja otsuste yastuvbmist Eesti Vabariigi ri igikorra kohta, on meil selge presidendj kskkir- ja number 186 jrgi; Paneb vaid imestama selle sndmuse eriline salajasus. E t asjas siiski edasi minna noga, et kik on teostu-
sest presidendi lesandeisse.jnud rahva -tahte kohaselt, otsus- Kskkiipal puudub aga, see seos' tas id levtjad nhtavasti teha Riigivolikogu^ otsusega, mis ees- pool ksitletud ikskkirjaJ num- ber 187 oli absoluutselt olemas.
Kskkirjas .teldakse snaisel- gelt: 01en asunud vabariigi pre- sidendi lesandeisse 21. juul i l kell 23.". Sellest tekstist selgub ka, et peaminister asus vb,ariigi presidendi lesandeisse 21. juul i l 1940. kel l 23.00, seega 44 tundi varem k u i see on fikseeritud R i i -
bariigi presidendi lesandeisse' givolikgu otsuses. E t peaminis- 23. juuli l 1940. a. ke l l 17." ter Johannes Vares asus presi-
Kskirjale on nd juba alla d ^ ^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^ kirjutanud Johannes Vares pea- juul 1940. ., seda kinnitatalkse ministrina vabariigi presidendi j ^ ^ ^ ^ ^ ^ teoses 13. lehekiiljel. lesannetes.
kaks dokumenti he j sama sndmuse -kohta ks, mis
\ . . . .
' K.A.
ROOMA Vatikanis, on tekita- nud suurt revust mjuvimsa Austria kardinali Franz Krgi raadio intervjuu Vnis, milles kardmai hoiatab Vatikani, vimu- sid kontaktide vtmise eest Ida- Euroopa kommunistlike tegelas-
gelased klastavad Vatikani a i - nult propaganda eesmrgil. Vat i - kan on vmasel ajal sobitanud tihedamate kontaktide slmimist Ungari ja Tshehhoslovaikikia kommunistlike vimumeestega, kuid kardinal Knigi arvates ta- havad 'kommunistlikud vimud nende sidemete slmimisega ai - nult kogu maailmale demonst- reerida, et raudeesrde taga on olukorrad normaalsed. Vatikan
Vaadeldes heltpoolt Riigivoli- kogu otsust ja teiselt poolt va- bariigi presidendi kaskkirja nnmber 187 ; samas ksimuses, neme nende kahe dokumendi vahel absoluutset sidet presi- dendi kskkiri viitab nimelt R- givolikgu' eelnevale otsusele. Lahkuminek toimub ainult ajas. Misprast presidendi asetitja astus 2 tundi varem oma ametis- se k u i sellest kneleb Riigivoliko- gu otsus, jb presidendi ameti levtjate teada. Vormiselt on see ju n, et peaminister oH juba 2 tundi varem toui Riigivolikogu oma otsuse fikseeris, astunud presidendi lesannetesse. Oma- korda nitah see aga asjaolu, et haldus vim ol i ss tugevam sea-
tega. Kardinal Knig mainis oma on eriti hiritud, et kardinal K intervjuus, et kommimistlikud te- nig vihjas oma snavtus ka
paavst Paul i le , kes mdunud kuul vttis vastu trngari kommu- nistliku partei juhi J inos K a dar'i . , .
See asjaolu tendab yeelgi roh- kem seda, et haldusvimu] Nukogude Ludus on suurem thtsus kui ' seadusandlikel vi- mul.
Viimane kiidab ainult heaks kik selle, mida haldusvim, s. t. va- litsus on teinud. Seadusandlikul vimul, s . t . rahval ei ole seejuu- res midagi telda.
Kskkirjale number 186 on alla kirjutanud. Johannes Vares pea- ministrina vabariigi presidendj lesannetes, s. t. samuti k u i 'ksk-, kirjale number 187, mis ilmunud selleaegses ,3gi Teatajas" ja mis ksitletud juba eespool.
Vaadeldes vahariigi presidendi kskkirju number 186 ja 187, paistab silma, et ksiM i^ri number 187 jrgi, ns ilmunud .,Riigi Tea- tajas" 1940. a., on Eest i vabar- gi presidendi asetitja asunud oma lesannete titmisele kell 17.00 23. juuli l 1940, a. ja kodu- maal ilmunud teose jrgi, milles
avaldati Riigi Teatajas" 19401 a., ja teine, mis oli siis salajane Aing avaldati hiljem. Nid, kus vim on 196Q. a. k:igiti kindlustatud, ei ole j u salajasusel enam mtet. Ja see endine salajane dokument, s. t. Eesti Vabariigi presidendi kskkiri number 186, ongi jxjud ametlikuks presidendi ameti le- vtmist tendavaks dokumendiks; nagu selgub kodumaal ilmunud raamatust. Nimelt on 1960. a. i l - munud raamatus presidendi kskkirja number 186 juures, raamatu leheklje a l l Inrge, et ,,23. juul i l 1940. a. kinnitas Rgi- vlikogu oma otsusega J . Vareise astumise vabargi presidendi lesannete titmisele." . Mrke juurde on l i satud, andmed selle dokumendi originaali hoidmise kohta Eesti N S V Oktoobrirevo- lutsiooni j a Sotsialistliku les- ehitust Riikl ikus Keskarhvis.
Lnemaailmas on prast f eist majailmada ilmunud terve see- ria teoseid, mis Mitavad N. Lu- du ja lnemaailma suhteid ja katsuvad analsida, mi^s on ida Ja lne vahekorrad lmud vtu ja kes on sees sdlane. ks viimaseid sellelaadilisi vljaan- deid on ameeriklase JDaniel Yer- gini teos Shat4ere Pea<je", mille autor kaldub arvam , et, klm a sja phjuseid ei tule otsida mit- te ainult venelaste vaid ka laoe- rkide juurest.
Senise teooria kohaselt tekkisid prast Teist maaUmasda ida ja ne vahel lahkhelid sel fihtsaS
phjusel, et lneriikide juhid jresident Roosevelt ja peaminls- er Churchl uskusid Stalini pet-
likke lubadusi Jaltas id45. aasta veebruaris peetiid konverentsil. Nd on aga ajaloolaste ridades rajatud revisionistlik** koolj mis, ei pea khna sja tekitajaks sait- e ainult venelaste jrelandma-
tust ja pikpisust vaid ka lne- riikide diplomaatiat, mis hooples oma aatompommiga ja modus-
as N . Li i tu irriteerivaid sjalisi te..,--.-
Yergin nendib, et hendrMde vlispoltika^ on bhiud kaks do- mineerivat koolkonda Ri ia ja Jalta koolkonnad. Ri ia koolkond sai oma nime Lti pealinnast Rast, kus prast Vene revolut- siooni oli tJhendriikide thtis N . Liidu sndmusi jlgiv diplomaa- tiline va atluspost, mis oli rajatud eeldusel, et N . Luduga pole mingi- suguseid vljavaateid rajada koostd ning et venelased taot- levad maamavallutamist. Teise maaUmasja ajal Jaltas peetud konverentsi tagajrjel tekkis aga j^Jalta kool", mille philiste sei- sukohtade alusel tuleb Venemaad kohelda kui teist suurvimu, kes on valmis maailmas teiste suur- vimudega vimusfre jagama j a koostd arendama ning kelle vlispoltika ei ole mjutatud ideoloogilistest teooriatest.
Roosevelti ajal vimutses Jalta koolkond kuid tema surma jrele psesid vlismmisteeriumis do- mineerima Ra koolkonna mehed, keda Jalta mehed peavad klma sja phjustajateks. Kuid aega- mda on viimaste presidentide ajal Jalta mehed haaranud hendrkide vlispoitikas taas initsiatiivi ja viimastel aastatel on N . Ldu j tema vlispoliitika hindamisel Washingtonis domi- neermud rohkem venelastega koostd otsiva Averell Harrima- l kui venelaste kriitiku Dean Ac- liesoni analsid.
Omalt poolt viks lisada, et Jalta teoreetikiite ideed dominee- risid ka vlisminister Kissingeri poliitilistes tekspidamistes ja venelastega slmitud tehingutes. Selle poliitika praktilised tulemu- sed on selgesti nha ning ei vaja lhemaid kommentaare. Tundub, et president Carteri vlispoliitili- se nuandja Brzhehinski nol on Valgesse Majja taas ilmunud ks Ri ia poliitika mees. K u i palju ta suudab aga hendriikide vlispo- itikat ja president Carterit ve- nelastega suhtlemisel mjutada, seda peaks nitama lhem tule-
Kneall Olevas raamatus ei lei- du aga vabariigi presidendi kfik- k i r ja nr. 187. s. t. seda, mis sel- leaegses Riigi Teatajas" vaba- rgi presidendi lesandeisse astu- misena on mrgitud j a k a lal tsiteeritud. Samuti e i leidu selles raamatus k a , vabariigi presidendi ksMcirja mrniber 185.
See tendab omakorda, et Eesr t i Vabariigi presidendi ksk- k i r i number 185 on presidendi ameti levtjatele ebameeldi-
: m sisuga.
(Jrg lk. 6^^^^^^^
Statistikud kinnitavad, et Kana- das on rohkem streike kui heski teises lnemaailma tstusrii- gis. Ja kahjuks kinnitavad arvud, et streikide ja kaotatud tpeva- de arv suureneb iga aastaga. Kui 1971. aastal streikis 239.631 t- list, kes kaotasid kogusummas 2,866.590 tpeva, siis 1976 aastal haaras streik 1.570.94O tlist, kes kaotasid 11.609.890 tpeva. Pro- vintsidest sammub streikijate ar- vuga Ja kaotatud tpevadega eii-innas Quebec, ku streikis 1976. a. 448;542 tlist ning kaota- tud tpevade arv oli 6.465.650.
Kesolev aasta ei tota streigi- rmdel paremaid vljavaateid, ku- na sn ja seal kostab ametihin- gute tegelaste ridades nurievaid h^li ja Halifaxi postiteenijad korraldasid juba protesti rongki- gu, kus kidi rusikad psti ja nuti yalitsuselt kigi poStiteeni- Jate ametihingu nudmiste res- pekteerimist. J a kui neid nud- misi ei tideta, ss lheb strei- giks lahti! Kui postiteenijad tes- t i streikima hakkavad j a valitsus seda streiki sama kskikselt vaatama jb, nagu eelmise h- vitava postistreigi ajal, ss t- hendab see tenoliselt Kanada postiteenindusele surmakella l- mist.
i
iest la fyhtko
CARAcl veovahenl firma Ac j lbiilvik larit, on Autode',' i suurfilme dina Rool n, vt Orav ' ja end. Tallil pordiosal muti Car^ si , teie end. atas^
Suurf end. E . ministrati hiljem j Albert Te kogus aki teistest n pensione antud m kg/tte.
ACO i l ja plli loob dusjaamal esla. Kon i aktsiaselt torit. Aasi dollarit.
Eetiai muusii rsnghj
muusikat keele alal kui perekj sealses geva ai i valdab,
m e i e leh( ga tagasi riiklikus: mi sekrel nas. Tei lusolistidel
Trondheia losse. Tl arhvis 'k( ndest he| tab ta^ na^ tide j a fe ioirfcnud, olevat s^a]
Ise lauli bassi la.ul| kooaiss, N{ sugune koi lnerannil taikse ettel nisse, LI gi ja Tai
Norras lasi. Neisd. Initselt ka i aga ttal tud paatidj duyalt viil
Trondhel : paar Arvo