mmm
U . 6 VABA fflS'JMKE sieiljapaeml, 2. veebniafiil B78 TSiiisy, Febmary 2, me Nr.
jiTfiimiiiM
Vaatasime hes eelmises ;ajale- hes mdimud aasta paremaid JQftaides. Sedcor tomne ara muud alad. KamgusMpei' v 8 27 Nenad Stekic, Jugoslaavia 0,25 Jacques Rousseati, Prantsus-
a.24 Amie Robinson, USA 8.22 Larry Boubley, USA 8.18 CJhariton Ehizuelenj Nigeeria
Kxxkku oli 18 le kaheksa meetri hppajat, nende hulka aga ei kuu- lunud fcsfei soomlane ega kanada-
89.42 Aimo Aho, Soome 89.30 SeppoHovinen, Soome
Mmikhipe .; 1719 RonOvers, SA 17,04 Anatoli Piskiini NL 16,90 Viktor Saiiejev, NL v 16.90 JanVelasques, Kuuba 16.88 WiUieBanJfS, USA
Kuulituge 21.74 Udo Beyer, Ida-Saksa 21.30 GeoffCapes, Inglismaa 21.22 Reijo Sthlberg, Soome 21.09 Hreinn Halldorsson, Island 20.90 TerryAlbritton, USA
77.60 Karl-Hans lE i^ehin, L / Saksa .'''^ \ :
76.52 V. Dmrtrenko, NL 76.50 Boris Zaitshuk, N L 76.44 JochenSachse, Ida-: 76.38 Rolan Steuk, Ida-Safea
Kmnevisiliis, : 8478 A. Grebenjuk, NL . 8393 FredDixon, USA 8190 Daiey Thompson, 8146 Siegfried tark, Ida-Saksa 8134 Valeri Katsnov,
69.18 Me Wilkins, USA 68.26 Wolfgng Schmidt, Ida-Saksa 68.08 John Powell, :USA 67.90 KenStandei^ USA 67.38 FereneTegla, Ungari
.;Odsvise 94.10 MiklosNemeth, Ungari 91.92 FerencParagi, Ungap 89.48 Hannu Siitonen, Soome
Maraton: 2.10.55,3 Bil l Rodgers, USA ^ 2.11.57,0 Leonid Moisejev, NL 2.13.04,0 Massn Magnani, Itaalia 2.13.14,0 Jeff Wells, USA 2.13:32,4 Pekka Pivrinta, Soome
Piferead: 1. Tera, raasuke, 4. tis, 32. Noot, 33. Maaihnajagu, 36. Lahing muistses eesti; vabadus- vitluses, 7. Vike veekogu, 10. Vihmavari, 11. Mehenimi, 12. Linn Saksamaal, 13. Endine eesti ajaki- r i , 16. Silmipimestav, 17. Jud, ramm, 18. Sna, millega algavad hllilauhwi 19. Ksimus, 20. Eebti naiskirjanik, 23. Hea ~ iihes vr- keeles, 25. Saksakeelne eessna, 26. Ameeriklase hdnimi, 27. Va- nadus, 28. Isiklik asesna, 29. Il- makaar, 31. Ajahik, 33. Haljas ala, 34. Indiviid, 35. Raskus, 36. Juhtub muinasjuttudes, 37. Koha- nimi Saaremaal, 40. T^ itav sna, 42. Mitte se, 43. Eesti helilooja, 44. Pagaritoode, 45. Leivasort, 46, Endisaegne sjariist.
Pstread: 1, Puudub tihti haigel, 2. Eesti maaNid, 3. Kallis, 5. Me- relind, 6. Eesti luuletaja,- 7. Pidu,
Long Beach'is, Kalifomias toi- musid sievistlused kergejusti- kus, kus tehti kohn uut maailma- refcordit: Houston Metear jooksis 60 m ajaga 6,54, Herman Fraier jooksis 500 m ajaga 1.01,3 ja Mike Tiilly hppas teivast 5.59. Kik kolm rekordneest on ameerikla-
laane- koosvbimihe, 8. Linn, m Iie p rast ajaloos on palju videldud, 9.
Tht, 38. Parse kuivama pandud vili, 39. Kuil, 41. . . . -kumb.
RISTSNA NR. S55 LAIENDUS Pikread: 1. Kaater, 6. Vaatus,
10. Sedan, 11. Pisike, 12. Valvur, 13. Odamees, 14. Enam, 16. Ikka, 18. Vaar, 19. Meremees, 22. Imal, 24. Veranda, 25. Soolane, 27. Kaal, 29. Verimust, 32. Enne, 35. Imik, 36. Este, 37. Havanna, 39. Satr, 40. Diktor, 41. Ideedj 42. Kusk, 43. Ratsur.
pstread: 1. Kipper, 2. Austav> 3. Es?ko, 4. Reederid, 5. Valmima, 7. Alas, 8. Tuvike, 9. Sirkas, 12. Veer, 15 .Madalik, 16. Imeline, 17, Keeni, 20. Elsa, 21. Kerem, 23. Maks, 26. Oleander, 28. Atlandi, 29, Viisik, 30. Riitus, 31. Udar, 33. Esi- tus, 34. Terror, 37. Higi, 38. Aida.
phapeval, S. veebmairil 1978 kell 2 p.l. Eest Maja vikeses saalis
sakslase Qerhard Wuchereri nimel ajaga 6,57, ameeriiklased Stan. Vin- son ja Aubrey Wilson jagasid 500' m reikordi. ajaga 1.02,4. Tlly tei- vashiipperekord on he sentimeet- r i vrra parem'Dan Ripley poolt 1976; aastal tehtud rekordist.
Teistest tagajrgedest on nim^ tada keenialase Wilson Waigwa ta- gajrge 1500 m jooksus 3.38,6, mis oh vaid 0,8 sekundit nrgem l- ne-sakslase Harald Norpothi sise- vistluste maailmarekordist. Ing- lase Niek Roseni femus 3O0O m jooksus oli 7.48,6, mis on kikide aegade viies parim sisevistluste tagajrg,
Hiidlaste Selts
'Kaugushppes saavutas Tommy Haynes 8.07, 2) Arnie Robinson 7.97, 3) Randy Williams 7.69. Kuu- litukes oli esunene A l Feuerbach
f^^^ 20.37, 2) Mac Wkins 19.96.
Ladinakeehie tervitussna, 13. Ma- janduslik miste, 14. E . Vabadus- sja kangelane, 15. Vaikne. . . 0. Lutsu teos, 19. Piljardikepp, 21. Naisenimi, 22. Vana naine, 24. Te- mas, 30. Tstusasula Phja-Ees-
EESTI SIHTKAPITAL
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
TIELIK RINGREISIDE JA REISIDE KORRALDAMINE
2656 DANFORTH- AVE.i TORONTO M4C- IL? V KIKIDEKS REISIVAJADUSTEKS^ JA FINNCHARTER RESERVATSJONiDEKS HELISTAGE
BERT KIVIMKl
ilme IvanciiPargi. :? Euldne tammBfittna Niaendid! js .,
ettekanded noortele ' L . Wahtras ^ Lvaklass Ravimtaimed, 259 retsepii Enn Nu Vastuvett Anna Ahmatova Marie nder-- lee&vlem' H. Mlchelson Skaotllkul teej H. Micheison - Noorsoot radadel H. Micheison Eesti radadelt
2i0 2.50
Eduard Krants Lumeitlased Bona Laamn Mis need sipe!
(luuletuskogu) Estonian Official Gnide Paul Laan ~ Mttelend Pilte Ja Karin Saarsen Lohengrin! Triinu" ksiknumbreid A. Kub j a Kadunud kodnd>- A. Kubja -~ Mlestusi kodusMirdt A. Kubja Palnkesed E. Uustalu ja RV Moora Soomepoisid
426 l k . - i - 6 i fotosid Leho Lumiste Alamuse Andres
line jutustus kirjanik Oskar LMtsast L, LumisteAtlandi akmal L. Lumiste Killad kiilas A. Vomm Ristsnad I A. Vonam Ristsnad IS A. Vomm Ristsnad III A. Vomm ~ Ristsnad IV Ants Vonmi Minu hing (luuietuskogi) K. Eerme Surnud laevad Ja elavad
mlestused K. Eerme Pevata pevad ja ta d II S. Ekbaum Ajatar (luuletuskogu) Aarand:Roos Jumalaga, Ears ja Ermim J Pitka Rajuslmed , T. Tamm Need teod sdistavad II \ A. Kbin Vaim ja muld Urve Karuks Kodakondnr Iluuleiuskogu) H. Oja Koputused eneses (luuletuskogu)
.H. Oja.Tunnete purdel (luuletukogia)
LASTELEr mm
)oeg ppe- ja traamat lastele V>peta mind lugema I (ppf ja traamat
eelkooliealistele lastele vr/ltrkis) 8. peta mind lugema I I ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) Eesti
m 35 85
85 .
IS.05 ^ 40 2.1C 40 530 ' 40 150 ^ 255 20 2.25 20 2.25 20
20.- 40 1 IM 13 4 . - A
40
-'10.-, ^ 40 20
II.HWIIHM.fiiiilWiyilll'
tasin juba kroonprints Gustav kki oma ruumist vlja ja ksis ^ aru. Kuna mma olin nii usaldus-
21.
Kapten Faulil nnestus Mresti organiseerida kogunisti oma agen- tide vrk le rfigi, Nende hulka kuulusid Iceegi^ : 1918. a. sjaveteran, erilesannetes meremehed, keegi soome merekap- ten, kes pidas silma sadamail, 34 rimeest, ettekandjaid, rim- jaid, suure tstuse insener, lae- vastiku allohvitser ja nii edasi. Kapten Paul reisis ise ringi m- da maad kogudes oma agentide saaMv kll autoga, kll vikse ran- nikupaadiga, mis ilusasti haakristi- dega ilustatuiia ihnus esile just sellistes kohtades, kus mitte mida- gi ei juhtunud. Professor nis otse sndinud halvanneliseks ja ks suurem eksitus oli phjuseks, et soome ametivimud keelasid talle purjetusloa Sooihe saarestikus. Kaipten Patili viimane prohmakas jiihtus aastal 1943 ja nagu varem olen rkinud, viidi teda selle jrel kresti tagasi Suur-Saksamiaa isa- maale. ' ,
Tuletan veel meelde vikse vahe- juhtumi, mis on tpiline nide kapten Pauli ja miriu vahelisest suhtumisest. Mni aeg peale meie
Adolfi klaskiku. Mind mrati valju hlega, kuhu prgu hrra tema ksutusse pooliti ihkaits- dmirarVon ige kadunud? Admi- jaks, pooliti adjutandiks. Kui olin rai oli ju koosviibimise thtsaim pealinnas elas prints Rootsi saat-1 vras ja htu alul oli teda olnud konnas. Inimesena ta oli harukord- selt sbralik ja kuninglikult leppiv. Mul oli lesanne talle ja ta kaas- lastele korraldada muuhulgas sau- nahtUi Reserveerisin sauna hotell Klaus Kurjes. Ja seal prints ja ta' kaaslased kindral Hgberg, ko- lonelleitnant Bjrck, kapten Mal- cohn Mufray ja teised nautisid sauna mnusid. ^
Hjem, olles sakslaste ja soome vastuluure ametlik sideohvitser, pi- din sellekohaseid pidustusi korral- dama meie maad klastavaile kol- leegidele. Sageli olid need vrad seUises ,,salajases" aukraadis, et neid ei vinud nidata avalikes restoranides, vaid koosviibimine tuli korraldada, muul vsil. Seadsi me sellisteks juhtudeks korda m- ned ruumid, mis ome rinud ju- ba enne sda. Er i t i on ks juhtum jnud mulle meelde.
Meie ilalised olid tookord ks viitse-admiral, komandr-kapten Lindeman; Saksa laevastikus kr- ges auastmes teemv eestlane ja teised: Ahi lkpik sujus hsti, toit oli tellitud Bellevue restorani vene kgist. Joogikned, He Hitler" | tervitused, spruseldnnitused jrg- nesid ksteisele. Klaasid thjene-: Siid, psed punastusid. Kesk j- rel lahkusid soome klalised, kuid mina jin kohale valvama, et v- rad pseksid nee samas majas reserveeritud magamistubadesse. See nudis mnevrra vaeva, kuid
Minu lesanded, ehk mned ise- ^viimaks olid kik leidnud oma" et- loomujooned, viisid mind sna sa- tenhtud magamiskoha. Olin just geli ka peomarssali" ossa. Nime- lahkumas, ki ks kapten toriias
tutvumist ta kutsus mind oma ruu- mi ja ksis:
Kuidas ieti on- Otto, sina oled pooliti norra rahvusest. Sinu ema on norrakas ja sinu onu ks Af- tenposteni" omanikest. Kas olete sja ajal pidanud oma norra sugu- lastega hendust?"
Minu vastus oU eitay. See oli ka ige. Ja isegi sellel juhtumil, kui oleksin pidanud mingisugust hen- dust oma sugulastega, oleksin mui - dugi eitavalt vastanud. Me olime ju relvavennad ja oli igena vaikida sakslaste poolt okupeeritud Norras asuvaist sugulastest. Hetke prast kapten Paul jtkas:
01eh uurinud lbi kik Soomes tegutsevate vabamrlaste nime- kirjad* Nende hulgas on ka keegi Uno Konrad Kumenius sina mul- .dugi ei tea temast midagi?" ; .,,Tunneii kll'',, vastasin, ,'ta- on mu isa.^'
hlbus thele panna. Uurisime kii- resti kik ruumid lbi, aga admi- rali ei leidnud. Aga siis saabus meie autojuht seersant Korpinen ja teatas rahulikult ja sjalikult, et asi on korraldatud, htu hari- punkt oli krgesti austatud v' ras kaotanud n phjalikult aja ja ruumi tajumise tunde, et oli lan- genud" pesuruumi. J ^ kuna seer- sandi arvates oli pesuruum ige sobiv merevelasele magamiseks, cli ta vahnistanud sinna voodi ja aidanud admirali puhkama. Kik oli korras. ^ ,
Samasuguseid pidusid pidin kor- raldama mitmeid, heksal juhul kmnest need lppesid sellega, et sakslased vajusid kll laa alla, kll vannituppa. Vene vodka ja soome lauavdin olid neile lga tu-
lik", siis ngi ta, et ta vib vtta sama positsiooni. Meist said nagu nimetatud koosttegijad ja mul tuleb anda tiesti krge tunnustus Cellariuse vimetele luureohvitse- rina. Natsina ta oli palju ebasal- datavam. Ihhselt tstis ta ainult sundolukorras, ja selliseidki tuli ette, ke natsitervitueks. Isikli- kult usun, et ta oli pigena vastupa- nija kui Hitlere kaasamineja.
Meid soome luuremehi soovitati passvsele vastupanule sellega, et hoidusime vimalikult palju otse- seist vastuseist ja teateist. ks abinu oli tahtlikult pikendada tarbetuid uurimusel, millest saks^ lased olid huvitatud. Vastused vii- bisid sageli nii kaua, et sakslased juba vihastusid ja hakkasid abi saamiseks otsima teisi organisat- sioone vi unustasid kogu asja.
Soovides hoida soomlasi jrele- andlikena, klvasid sakslased Soo- me rohkesti aumrke. Neid said
Muide, kui mu sideohvitseri kar- j sjavelased, kes polnud teinud jr algas oli Soome vastuluure- mitte midagi nende saamiseks, sa-
Iseasjas olne, nagu mainitud, selgitanud selle krval ka major Blooki loo. Sakslased arvasid, et sja algjrgus pii saksa thelepa- nuavaldus oivaline viis rahulda- da" soome luuremehi, kes olid na- tuke liiga innukad selgdtama ks- kik milliseid shhi. Jrgmisel korral me oskaksime paremini t- helepanu alla vtta Vaterlandi hu- vid, ega olnud enam nii usinad igasugustes fpaljastustel(!s". See oU muidugi valearvamine. Olgu saksa aumrgid nii peened kui ta- hes, see ei takistanud soome luure- mehi oma paljastusi tegemast, kui need ei ohudki sakslaste huvides. Veri oli soome-saksa jookidest paksem. Ja saksa aumrgidki pan- di omal ajal vande alla. Nd on soome ohvitseridel nende kandmi- seks jlle igus.
osakond just saanud omale uue lema. Kolonel Rautsuo oli viidud teistesse lesannetesse, tema ase- mele tuli kolonel Joel Wallden,ke. da me omavahel nimetasime m- nikord .kharpeaks",: mnikord Karl Xll-ks. Mind ta nimetas oma adjutandiks. Otsustasin ksutada olukorda oma kasuks. Kohates p- rast muudatusi esimest korda Cel- lariust lasksin teda mista, et me ei ole pris rahul uue lemaga, ke- da ei saanud vtrelda kolonel Rautsuoga. Cellrius sai
muti tsiviilisikud, kelle panus oli ksitava vrtusega, aga kes oljid leidnud sakslaste poolt thelepanu. Kigt rohkem jagati raud- ja kot- kartelkonna riste. Mina mrgati juba aumrkide esimesel jagami- sel. Tseremodhia peeti Seurahoo- nes. Doktor.Kastari ja mina esin- dasime madalamaid auastipeid kindralite, kolonelite ja tstuste direktorite hulgas. Saime risti sel- lel phjusel, et olime selgitanud Inglise sjaveMse esindaja Magil- i i
Olen juba varem maininud, et mind vahetevahellaenati" ka va- luutapolitseile kuuluvate lesanne- te lahendamiseks. Igapevane ru- tiiniprane ametit pidi . muutu- ma mnikord tavalise uurimist keskel.
N olid valuutaametriikd mulle kord andnud uurimislesande, mis thendas situ Stokhohni. Muide just sellel sidul oli mu reisikaas- laseks Gellarius. Kohale judes esinesin Soome sjalisele esinda- jale kolonel Stewemle, kes kohe ksis, kas sooviksin tulla tema ko- ju viksele ioogile".
I i I