\
VABA E E S T L A ] ^ teigipsval, 14. veebruar lOT , Febmary 14,1978 BBCDD30
College Pank^is, Marylandis pee- tud feergejstiki isevistlsel Mippas kanadalane, Vancouveris
I elav sportlane Greg Joj krgus- Mppes uue ebametliku sisevoist-
\; luste niaaiilmarekordi 2.31. Endine rekord oli ameeriklase Dwight Sto- Kes 'i nimel 2.30.
See i psinud kaua, Ameerika hendriiddes peetud sisevistl^ ^^ sel letas kohalik sportlane F. Ja- cobs krgushppes 2.32, mis on
' sisevistluste uus maailmarekord. n)
Austraalias, Brisbanes peetud rahvusvahelisel kergejustiku- visttusel jid kaks viimase olm- pistaoj. vitjat, soomlane Lasse Vi- ren ja, pdatar^ ^^ ^ Szewinska vlja esimese kohrie hulgast. 100 m jooksu vitis Paul Nrracott 10,5; 200 m P . Nrracott 20,6; 400 m Rick Mitcheil 46,5; 1000 m John Walfcer (usMeremaa) 2.25>3; 1500 m David Moorcroft (Ingliismaa) 3.50,3 ja 30m m Eamon Coghlan (Iiri) 8.04,6, teiseks tuli Jos Her- n^ es (Hollandi) 8.06,4 ja kolman- daks Irwin Wagner (Austria). L, Vireni tagajrge pole antud.
Naiste 100 m jooksu vitis Deni- se Bobertson 11,3; 200 m Roberfc- son 22,8 kuna poolatarist olmpia- vitja ji neljandaks. 800 m jock- sus oli esimene Mary Decker
Tansanialane Suleiman Nyambui ^KKksis Los Angeleses peetud vdstlusel maailma kikide aegade teise prima siseraja tulemuse ka- hes miilis. Tema aeg on 8-18.: Eba-" ametlik maailmarekord on belgla- se Em|el Puttm^i nimel 8.13,2 ;|a^ jkstud juba 1973. Teiseks ji keenialane Henry Rono 8.18,3 ja koimas Inglane Nick 8.20,3. i
kavisthised autode hipodroomisi- dus. Karika vitis N. Liidu meist- rivistluste kahekordne pronksme- dlimees Paijl Ro^
Minskis, Valgevene lahtistel ka- rikavistlustel laskmises sai tart- lane Matti Jgi metsseaharjtuses 575 silmaga komiida M
Jaanuani alul Haa|>salus peetud jpurjetamise vistlustel oli pa- rim Knno Kalk, kes eehiiisel aas- tal oli Euroopa meistrivistusel Viiendail kohal.
Prantsuse spordileht l*EQipe" peab paljude iade eeskujul ka purjespordis tsamate regattide phjal maaihhkadkavistluste arvestust. j,Tomaado"-klass!s ja- gas talMane Ain Pomerants ing- lase A. Jamesi ja kanadalase D . Palfreemaniga 3.-5. kohta. Pari- mad Od 1977. aastal selles klassis Lne-Sajksa purjetajad J . Speng- ler ja J . Schmall
Otepl toimunud N. Liidu noor- te laskesuusatajate,vistlusel saa- vutas vidu Eesti meeskond. 7,5 km distantsil oU Heiki Krik tei- ne; ja Eim-Lepp kolmm
sja avaldatud maailma 1977. aasta edetabeli esikmnest tstmi- ses leiame Karl Utsari ja Toivo Kure nime. tsar on 405 kilogram- miga kahevistluses 8^ 9. kohal, Kurg 400-ga 10.11. kohal. Karl Utsari tugevamaks kljeks on re- bimine (182,5 kg) milles ta paran- das omal ajal ka esimese raske- kaalu maaihnarekordit. Toivo Kurg on aga parem tukamises, kus ta parim tagajrg on 230 kg.
Otepl Tehvandi mel toimusid meistrivistlused suusahpetes- Esmakordselt sai meistrittli ote- plane Kalev Aigro, .kes hppas 71 ja 73^ 5 m, saades punkte 237,6. Samal ajal peetud Elyar-Kriku suusamaratonil tuli vitjaks
Artifi Sammel. <3l :
Esimesel itnavusel isevistl- sel Tallinnas hppas Ramon Lin- dal teivast 5.00. Jaanuari keskpai- ku toimusid Tallinnas ka HI kari-
Jaanuaris saavutas austraallane Michelle Ford 800 m vabaujumises uue maailmarekordi. Ta parandas ed veel kuu lpul uue tulemuse- ga 8.31,30, mis on 3,56 sekundit parem kui t esimene rekord.
Maaihna parim suusahppaja ida-sakslane Jocheri Danneberg, kes vigastas end Kesk-Euroop nn. mendalal", on siiski niivrd paranenud, t judis juba Soome, kus ta tahab osa vtta seal toimu- vast taiispordi maailmavistlustest ja. on ks arvestatavaks vitja
Pikread: 1. Eriteadlane metal- lide alal, 7. Filmitht UU- manni eesnimi, 9. Nkama, 10. Paguluses surnud tuntud eesti maalikunstnik, 11. Spordiala, 12. Inimese pea ja looma kehaga m- toloogiline olend, 13. Jrv Siberis, 15. Osa, kide, 16. Tahtma, sopvi- nia, 19. Emane loom, 21. Surn- jrv PhjarAmeerikas, 23. Graa- filine 'kunstiteos, 24. Kimdunu, 27. Lihaloom, 28* Vana-kreeka sjaju- mal, 30. Ilus naine, 31. Jgi Root- sis, 32. Salaja.
Pstread: 1. Planeet, % Pind piltide projekteerimiseks; 3. Ainult
ks, 4. Lind, 5. Keha algosa, 6. Sarvedega loom, 7. Itaalia raha- hik, 8. Vapsikud, 13. Saared Va- hemeres, 14. Luna-Ameerika in- diaanlane, 17. Auruga toitu kitle- ma, 18. Hinnaline ese, 20. nes
koht, 21. Eredalt hguma, 22. Pu- tukas, 25. Kivist sadamatamm, 26. . . . -pisa, 29. Titis khtu.
RISTSNA NB. 956 LAHENDUS Pikread: l. Iva, 4. Paala, 7.
Oja, 10. Sirm, i l . Olev, 12. Ulhi, 13 Qlion, 16. Ere, 17. Jaks, 18. U i - nu, 19. Kas, 20. Alver, 23. Gut, 25. In, 26. Ami, 27. Iga, 28. Sa, 29. Ida, 31. Aa^a, 33. Aas, 34.' Isik,' 35. Kaal, 36. Ime, 37. Salme, 40. See, 42. Kare, 43. Simm, 44. Sai, 45. Se-
ik, 46.
Pstread: 1. Isu, 2. Vjandimaa 3. Armas, 5. Aul, 6. Lo, 7. Oleng, 8. Jeruusalemm, 9. Ave, 13. Osa- maks, 14. Irv, 15. Nurgake, 19; K i i , 21. Lia, 22. Eit , 24. Tas, 30. Aseri, 32. Si, 33. Aasia, 36. Iks, 38. Ahe, 39. Mai, 41. Emb;
HELSINGI Helsingi noorsoo- t komisjon bn ksmeelselt ot- sustanud lpetada Piilupart Kalle koomiksite ajakirja tellunise eel olevaks aastaks linna noorsooklu- bidesse. Phjuseks on: ' Piilupart on liiga kodanlik; Piilupart Kalle koomiksid sisal-
davad joonistusi alasti parti- : dest;
Lehtedes kirjeldatakse perekon- di, kus puudub niteks ema;
Piupart KaUe on jtkanud suhtlemist oma ttarlapsega
MOSKVA T - Georgias, Nuko- gude Liidus oli jaanuari esimesel ndalal maavring, mis hvitas 40O ja vigastas 700 ehitust. Inim- ohvreist pole. antud teateid. Maa^ varingu tugevus d i 7 punikti N . Liidu 12-ipunlatilisdl skaalal.
ihna, et oleks temaga abi- ellunud.
Noorsoot komisjonis on mit- mel aastal tlitsetud lehe heade ja halbade poolte prast. Arvami- sed on selgesti erinenud eri sot- siaalsete gruppide vahel. Niidnd otsus on siiski ksmeelne. Piu- part Kalle ei ilmu enam noorsop- klubidele kuuluvaisse ruumidesse.
muu
Ilme Ivandi Pargi Kuldne tammetru Niaendid
ettekanded noortele L. Wahtras Lvaklass Ravimtaime^, 25 retsep Enn Nu - - Vastuvett Anna Abmatova Marie Under r H. Michelson Skauttiku! teei j H. Michelson Noorsoot radadel H, Michelson Eesti radadelt
Rona Laaman Mis need sipelgad (luuletuskogu) ^
Estoiiai Olcial Gijide .; Paul Laan Mttelend Pilte ja Karin Saarsen-r-Lohengrisii lal l^ tuopine H:bert Saiu Utoopia Ja fatoroloogia Trmia" ksiknumbreid A. Kubja Kadimiid kodud A. Kubjs; Mlestusi bodasamM A. Kubja Palokesed E . Uustalu ja R. Moora Soomepi
426 lk. -f-64 fotosid Leho Lumiste Alamnse Asdros
line jutustus kirjanik Oskar Lutswst L. Lumiste Aandi akna! L. Lumiste Killad klas A. Vomm - - Ristsnad I A.Vonmi Ristsnad II i A. Vomm' Ristsnad ni A. Vomm Ristsnad IV ats Vomm Minu hing (luuletuskogu) K. Eerme Snnmd laevad |a elavad
K. Eerme S. Ekbauin AJatar (luuletuskogu) Aarand Roos Jnmalaga, Kars ja ErznniM J. Pitka Rajusljined T, Tamm - Need teod sdistavad H A. Kbin Vaim ja muld Urve Karuks Kodakondar (luuletuskogu) H. Oja Koputused eneses (luuletuskogM) H.\Oja - i - Tmmete piiirdel.(luuletuskogu)
R A A M A T U I D L A S T E L E J
: . S5
S5 2.50 15 2.50 13 5 . - 40 3.50 : . 'S5: 3 - 35 4.30 35-
35 tt) 3 . - ^15,
15 %
5 tl-
6.65 m 2.1C m 5.30 . 40 2.50 20 255 20 2.25 20 2.25 2C
20.- 40
4 . - 30 vflA
OMJ 40 40
: 6.-^ : 20 ;.x LSO.- - 25
Kalevipoeg ppe- ja traamat lastel tm %eta mind lugema I (ppf? ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 3. peta mind lugema II ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) ' 4. Eesti keele Harjutnstilk'I . - ; - 2.25
40
a a
Armas sber, siin Grnholm. hlel ette. Selles Jdl keelas kar- Pohjanhovis-on minuga kohtumas;milt saksa sdureid, allohvitsere, paar m u head spra. Saadan nad ohvitsere ja muid lemusi salaja sinu juurde. Kui annad nee kor- raliku paki, saad kohe ka raha. Hinnas oleme kokku leppinud."
Minu mehed lksid raadiokaup- mehe jutule, said paki ja kohe sel- le jrel ka vangistasid ta. Ta suleti esialgu kohalikku :politsei aresti- majja;. : :
Kui tegin mrkusi telefoni juu- z^, lks ks mu abilistest ruum m. 21-st alumise saali uksehoidja Juurde^ vttis kotist kimbu Soome iuhandemargalisi ja teatas, et soo- Vib osta Norra kroone. Kas ukse- k>idja viks leida sobiva mja ja saadaks selle ruumi nr. 21? Olin Jiba varem leppinud kokku Poh- jahovi telefoHJkeskjaamas tta- va ttarlapsega, 'et ta teataks kohe mulle, kui kumbki ruum nr. 21 ela- nikest saab telefonikne. PevaJse ootamise jrel haaras kala nge. Uksehoidja helistas ruum nr. 214e |a teatas, et portjee Grnholmil, kes ttab samas hotellis, on hr- rale vike pakk. Muidugi hrra (irnhohn oli teretulnud!
Portjee astus sisse ja minu abili- sed, said ktte mi port jee enese kui ta patoi, mis sisaldas 40.000 Norra fcmni sedeleis. Telefonijaama t- tarlapse vahetusel olin ohikbrrast teadKk. ^Istusm oma ruumis kua mblik vrgus ja shnisin oma lngu, kuhu ks rumal elukas teise jrgi kinni ji. Portjee mistis ko- he, et arvete tegemise" aeg oli
. toln tal tulli loobuda oima
hast, vabadusest ja heast teenistu- sest, mida sakslastega tehtavad kaubasidemed olksid toonud. T rkis, et ta oli saanud Norra kroonid'vikses kogus saksa allr ohvitsesridelt ja sdureilt. Jutusta- des istus ta kaamena ja masendu- nuna hotelliruumi istmel. Kui t oli lpetanud, Mes in talle:
01ete vaba kuni oleme saanud suured kalad ktte. Selle jrel ko- hus otsustab teie karistuse. Selle vahepealse Vabaduse tingimuseks on, et annate vlja oma kaasosali- sed.^*-;; ;.:::>=-;;.;
Kuna mees mistis, et tal polnud
tegutsemast Norra kroonide iile pri Soome toomisega.
Kui ksikkiri oli ette loetud, vaa- tas krge ovitser mulle rangelt ot- sa: kas olin saanud aru, et saksa sjavelased ei vedanud kroonigi Norra raha omaga kaasas Soome Lappi? Tema kskkiri oli kllalda- ne tagatis vi 'kuidas? Uhkusta- des lisas ta veelj et kui makmne peva jooksul. ei esita selliseid
Sel: ajal kisin mina sakslaste tendeid, mis lkkavad mber te- peastaabis Rovaniemel (Stb ma kindla seisukoha, tahab ta hoo- Nord). Palusin viniakist kokku Utsed, 8t minu lknie olevad saada juhtiva ohvitseri Jodl noore- paar trnikest langeksid sealt mi- maga. Myl ei olnud igust tegut- nu lema kirjutuslaua seda tema juhtimisel kuuluvas piirkonnas ilma, et oleksin talle seletanud oma asja. Abwehr oli ni- melt soovitamid, et mul tul l vtta hendus Jodl nooremaga, et saada tielikku volitust oma uurimisele, mis puudutasid kige pealt saksa sdureid. Abwehri oma volikiri oli niul juba enne taskus kui Helsm- gist lahkusm. Abwehri Rovanieme osakond oli juba pikemat aega tei- nud kik, et lpetada valuutaga kaubitsemist ja seda - abistas ka
Selle jrel, kui soome rimees oli vndud arestimajja ja kui arva- sin, et kohalik politsei teda para- jasti oli le kuulamas, oli saabu- nud jrjekorras teine malekik. Panin selga oma pika ohvitseri si- neli ja vtsin ktte ratsapiitsa ja
sakslastest oli ostnud, konsul Hc- kertile Helsingis:
Jrgmisel hommikul helises te- lefon krvu valtitamapanevalt mu ruumis. Tormasin ruumi nuniber 21 ja mrkasin oma abilisi vitle- vat gedalt suurekogulise saksa kapteniga. Kolme mehega suutsi- me ta maha panna ja asetasime ta istuma selg vastu seina. Ihnnes, et ta oli tuhiud mma 60.()00 Nor- ra krooni, mida oli kogunud vik- semais panustes ja talletanud need oma rgemendi kassakapis. Selle kapteni vahendusel me saime tea- da um|)es 40 sakslast, ohvitseridest allohvitserideni. Kik nad olid Norra, valuutaga salakaubitsejad. Vahetades need mustal brs Soo- me rahaks, elasid nad uhkesti, ostsid alkoholi, raadioaparaate, nahkesemeid, pidutsesid ja nii edasi.
Minu ainus lesanne oli selle j- rel minna uuesti Jodli jutule- Vae- valt oli t ninud mu ngu uksel, kui karjus:
,,Vi nfl! Nd te olete juba mrganud, et teil elole siin midagi
Uskumatult kvast karistusest vib oletada, ki tsiselt saksa s- javimud suhtusid sellisesse va- luuta salaveosse. Osa salustest misteti kmneks aastaks vang- lasse vi sunnitle; teised ei p- senud palju vhemaga. Mistan seda. poorne rimeeste poolt saks- lastelt ostetud Norra kroonid veeti salaja lnaevaga; Arcturnus Rootsi^ kus need mdi edasi Nor- ra vastupanuliikumisele vi In^ l^is- maa salajasele teenistusele, kes selle- rahaga varvas spioone ja prandaaluseid sabotre saks- laste eneste vastu. Samuti vangis- tati tnu Ruholinna paljastamise- le I need soome rimehed, kes olid mnud musta turu kaupa saks- lastele. Tilk; khulahtistajat ja tass kohvi vivad mnikord va aima- matuile tulemustele.
^eldajaist thelepandavaim. Mees juhatas suurt raadio- ja majapida- miskaupade ri ja ksitles alati suuri rahasid. Tal oli omalt poolt sidemees Helsingis, kes. oli ametilt dipiomaat". Portjee ei teadnud elda, niissuguse maa j mis ast- mes diplomaadist oli ksimus.; Te- eiu; ettepaneku, et portjee helistaks
da Oligi ige, kaks tsivh-iietuses saksa vlispoMtsei (Geheime/ Feld-1 politseinikku kuulasid parajasti le Aaiiban . i rAVioi i i i r -s^Uof^-; . , -ir,,'.A t yg]^ istatud rimeest. Mina tlesin:
Mi pagana prast te kuulate
kahe sduriga ruumist number tegemist! Saksa sjavelased ei 21 lksime ko& politseijaoskon- vea Norra kroone!"
enam midagi kaotada, nimetas ta _ ^ mulle surveta raadiokaupmehe K.,Ipoiiei) k o l i pin: kes oli kohalikest vaMutaga han- j ^ utusist hooHmata suurkaubitse-
jad ttasid vabadena edasi. Teatasin Jodlile oma lesande ja
esitasin Bih-oo Cellariuse poolt antud volikirja. Jodl kortsutas oma otsaesist ja timdus alul vihastuvat, et olin tunginud tema piirkonda. Ta ku tsus oma adjutandi ja sisse tormas ks kolonel, kes saadeti to(>ma Jodli viimast kskkirja ko-
tpselt nu, mida, ta vis Lehele ja andsin talle halikele ksustele, tagasi tulles
kolonel
seda meest le valuuta alaveos? Me kahtlustame teda hoopis spio- naazhis. Meil on tendeid tema si- demeist . vra riigi esindajatega. Meil on teliselt vaja prduda vastuluureosakonna poole."
Mehe suu kukkus hmmastusest lahti, 'kui kuulis ,,mogakolinat" nii lhedal. Ta rritus thelepaii-
Pris ige, hrra kolonel", vas- tasin mina, minul ei ole testi siin enam midagi teha. Te vite snseilt politseivimudelt nende arestikambrist nuda vlja oma vangistatud saksa kapteni ja 40 teist tee alluvat - - nad kik on mnud Norra valuutat, mis oli kogutud he teie rgemendi kas- sasse." ; ;
Jodl muutus nost tumepunaseks. Toibudes tles ta, et raport juhtu- mist tuleb saata esimesel vimalu-
davalt ja rkis siiSj et oli mnud j sel Abwehri vahendusel saksa pea- pidulikul 'kik oma Norra kroonid/ mis ta 'staapi. Tervitasin ja lahfoj
. Eestlaste aitamine Rootsi o l i ' sel mral salajane" les- anne, et venelased tuli pida. da tielikus teadmatuses. Ametlikult ei vinud sellep- r a ^ saada mingisugust toe- tust Soome valitsusorganeilt.