?^DE EESTLASTE HLESANl^M
VUAANBJfA: O/ Vaba Eestlane^ 135 Tecumseth St Torontos.^ ' PEATOMETAJA: IsrJ Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OBt.M@J3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsi<M)c) 364-7675' TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30., poolaastas 1^6. Ja veerandaastas $9., kiripostiga aastas $48., poolaastas 2^5iO
ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $32.-^ pcolaase tas $17. ja veerandaastas $9.50'. Kiripostiga USA-s: aastas
$53, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15. LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $62,, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 , Aadressi muiadatins 30 c. ksiknumbri hind 35
Published by Free Estonian Publlsher. Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3> Ont. M6J 2H2 :
Kanada on esimeste valgete siia saabumisest alates olnud suur inamigratsioonimaa, kuhia on saabunud Euroopast ja tejstest maailmajagudest sadu tuhandeid Immigrante, et rajada endile siin uusi eluasemeid ning anda oma panust Kanada lesehitamistle. On loomulik ja endastmistetav, et sellise suure iimnigrantid^ vo- i u saabumine on nudnud Kana- da vimudelt uustulnukate sisse laskmiseks ja nende vastu vtmi- seks vajalikkude reegSite mri- lemist ja iiende kirja panemist imjigratsiooni seaduse naol.
1952. aastal ant! Kanadas vlja Immigratsiooniseadus, mida peeti tol ajal vjSrdlemisi tiuslikuks, ksikasjaliselt lbimeldud ja l ^ beraalseks seaduseks, mille elu- iga arvestati pikemale ajapertoo- dlle. See seadus suutis vastu pan- na 25 aastat, kuid aja kulgedes Ja paljude uute tegurite esile ker- kimisel selgus,' et Kanada vajab siiski ut ja modsainat reeglite kogu uustulniika|;e sisse laskmi^ seks. Ja nii valmiski mdunud aastal uus immigratsiooniseadus, mis kimiittj kindralkubemerj poelt linud augustis ja kuuluta- vtakse .vlja,- kesoleva aasta .10.
1952. aastal rakendatud immi- gratsiooniseadse suuremaks miinuseks oli kahtlemata kindla- te suundade ja eesmrkide puu- dumine seaduse pa,ragrahvid ei tundnud erilist huvi selle vastu kui suurel arvul vajab Kanada immigrante, millisel alusel neid selekteerida ja kas Kanada t- turg on vimeline neid absorbee- rima. Lisaks sellele oli seaduses pgSjii lnki, mis vimaldas Kana- dasse pseda paljudel illegaalse- te! Immlgrantidel, mis n kigu- tanud tunduvalt mitmes Kanada surlilmas rahvastiku koosseisu tasakaalu ning on tekitanud ras- siprobleeme ja muld vmhteid, mis tulevilms vivad sveneda ja vga tlikaks kujuneda.
Uue seadusega iiritatakse kigi nende vrnhete krvaldamist. Mdunud aastal kinnituse saa- nud immigratsiooniseadus, mis kannab ametnikult nimetust Iiii- migation ct, 1976 (seadus esita- ti parlamendile 1976. aasta no- vembris) ori esimene Kanada seia- dus, milles mainitakse, et Kana- da inmiigratsiooni philisteks printsiipideks on mittediskrimi- neerimine, perekondade iihenda- mine, pgenike vastiivtmine hu- manitaarsetel phjustel ning Ka- nada rahvuslike eesmrkide vil-
jelemine. Uus immigratsiooElseai- dus seob Kanada Inamigratsioonl- poiiitika tihedalt Eahada rahvas- tiku juurdekasvul ja tturu vaja- dustega, milliste eesmrkide saa- vutamiseks vaflitsus mrab Iga! aastal prast vastavaid nupida- misi proviritsldaga kindlaks im- migrantide aastase kontingendi.
Uus seadus rakendab ranged eeskirjad ka Kanada klastajate suhtes hoolitsedes selle eest, et ajutise viisaga saabunud IsikucS ei Jks siia.elama. Nii mutakse nd immigrantidelt ja klasta- jatelt, et nad hangiksid oma vii- sad vlisriikides ning Idilastajatel ei lubata Kanadas muuta ameti- vimude petmiseks oma staatust* Samiuti vetakse ranged abinud tarvitusele, et kaitsta Kanadat rahvusvaheliste terroristide
^Olukord Kesk-Idas om jlle tyseM nmrja aetw4"
terrodsM rMaid Iisraeli ja lisrael-a vastigi mng rahulbirkimised ^^^^
Etniliste ajalehtede toimetajatele Ottawas: Kanada valitsuse poolt korraldatud komverentsl teiae pev 22. snrtsil oli reserveeritud inimiguste. Kanada lihtsuse ja mitmekultuuri ksimustele ning pea- ettekanjatena ning ajakirjanike ksimustele vastajatena saabusid; konverentsile igusminister RonaM Basford, fderaalvalitsuse ja provintsivalitsmste vaheliste suhete minister Mare Lalonde ja mitmekul- turiminister Norman Cafik. Teise konverentsipeva tseremooniameistriks ja lbirkimiste Juhiks mitmekultuuri programmi direktor Ojrest Eruhlak.
Konverentsipeva hommikupoo- lik Qlid phendatud .inimiguste kfisimustele ning ajakirjanikele
ja I einesi4 ettekannetega igusminis- organiseeritud kurjategijate eest. terR/Basfo limnigrantide ja klastajate i- inimiguste eadu.sest, inimiguste gusie kaitseks rakendatakse uuri- komisjoni esimees Gordon Fair- mise- ja apeUatsionissteemid,U,eather, kelle teemaks oH kaebus- mis peavad siia saabunuid kaitse- U;e ja jreluurimiste protsess Ja ko- ma ;immigratsiooniametnike eha- Ljisjojji jgg inger Hansen, kes k- iglaste otsuste vastu. ' neles komisjoni liikme erilesan-
Meie.arvates on uus inimigrat- netest. Kanada Inimiguste seadus sooniseadus phjalikkude kaa- (Human Bights Act) hakkas keliti- lutluste ja paljude aastate, koge- niakescleya aasta 1. mrtsil ni muste produkt, mis on philiselt | referendid peatusid ksikasjaliselt iglane immigrantide suhtes, kuid ja detailides selle seaduse thtsu- samal ajal peab teravalt silmas sel ksikisiku iguste kaitsmisel, ka Kanada rahvustee huvisid. | digusminister Basford toonitas;
hab Kanada hteest perest lahku- mekultuuri programme, mledele da, kuid minister oli arvamisel, et antakse toetust mitmekultuurili-
Kuna immigratsioon ja immi- grandid moodustavad vga eluli- se teguri Kanada tuleviku kujun- damisel j Kanada lesehitamis- t jtkamisel, siis on vga oluli- ne, et immigratsioon planeeritak- se pikema aja peale ette ning ar- vestatakse uustulnukate vastu- vtmisel Kanada tturuga ning uute juUrdetulejte toskustega
et Kanada on alati taotlenud oma kodanikele vabaduse ja vrdsete vimaluste andmist ning Kanada uus Human Rights Act aimab kodanikele seUise kaitse Ja igu- sed, mida ei anna kski teine va- litsus oma kodanikele Phja- meerikas.. . Esiiiius-te ja vastuste osas. olid
, . .paljud ksimused eelmise peva ja vimetega.^Uus mumgratsioo- tava kohaselt yraiemisi isikliku piseaus ahtub nendest seKukoh- ^^^^^^ N ksis ks itaalia tadest mng^^peak seega^ t^art^ ia ^^^^^^^^^^^ on suure lesande Kanada M v&upalge kujundanusel. avaldatakse vljaspoolt hvardu-
Kahilemata ei suuda uus inuni-, tega survet teatud artiklite avalda- gratslooniseadus raBuldada kiki- L j^gg s^^ ^^^^^^ ^gstati, et siin on de huvisid, tahtmUi ja soove, lm-Uj5glt tgge i^st^ na nurisejaid leidub alati, eriti politseivimude wo'- nende hulgas, kelledele iHegaalsed pgrama. t)ks toimetaja kurtis. Kanadasse tuleku teed suleti. tema ajaleht ei saa kanada ri- Kuid pikaajalistele kogemustele hgg3teit kuulutusi ja pris, kas baseeruv uus seadus on susk I ^ t^gg^i^j 1^55^3^^,^^^^ kahtlemata aus ja praktilisi kaar lutlusi ammendav seaduslike ees- Idr jade kogu, mis peab lpetama j senise ebamrase olukorra im-| migratsioo i^ii alal ning aitama kaasa Kanada rahvastikiii jaol mise ja hajutamise poliitika ellu- rakendamisel ja .teostamisel
K . ' .
misega. , .Vastuses kinnitati,, et- see ei ole diskrimineerimine kui rimees loob suhteid aiult nende ajaleh- tedega, keda ta enda rile kasu-
Viikukspeab. . Peva teises osas tuli pikemalt
vaatlusele ja analtisimisele mit- mekuituurilisus, mille raamides olid ette nhtud ka laudkonna vestlused kuid neist loobuti ajapuu-
vaimullke pere ise sellele thele- duseL Mitmekultuuriliss^ ministri panu juhiks, et pahnipuudepha Norman Cafiku ettekannete vahele puhul toimus feti Maja pea- .<>li Mtnid.am^^ koosolek ja mestsmisphal Wonde ' ! , kaimeldajte 'muusikaMu. Seni ne, mis ksitas Kanada terviMuse pole see niliselt mifcte kedagi siHtamise ksimust. Minister La-
Ihirimid; aga arvan/ et meil tur- M vitis .oma ettekandes, t imestamapanefv thele pairam; et lelss neid phi Koos j u h r ^ els-
' meie kirikuaaste s u x i ^ ment Kanada htsuse ja tervikluse ;. hadele oli asetatud ilmlikud ri-i sime need perekmlike kokkut-
tused. Ueil on ju vaga palju or] lekuite ja kirikus kimise jaoks, gaiiisatsioone Ja ajast vib puudu [ega asetaiks mitte neile ilmlikfee tuha, aga mned k i r i k i i ^ ^ oma ri-
, meie rahva hulgas^ nii tugeva ki- j tu&fce ja ettevtetega' hakkama ka rikliku, ja usulise t^ ^
: neid peaks siiski respekteeritam^^ '^
terviklik Kanada tuleb sellest vitlusest,vlja vitjana, :
Ta toonitas eriti, et seda vitlust . ei videta mitte ainult Quebecis
vaid kogu Kanadas meie kigi poolt ning et selles vitluses mngib thtsat osa mitmekultuu-
,. rlsus. Ministrilt ksiti, kuidas etnilised
grupid saavad selles vitluses kaa- sa aidata ning vastuses kinnitati, et etnilistel gruppidel on samad ilesandsd, mis on kigil kanada- lstel ning kski tsine kanadala- ne ei tohi omaks vtta sellist hoia- kut, mis tleb, et laske neil minna, ks toimetajatest vitis, et Kanada fderaalvalitsus katsub Quebecile avaldada majanduslikku survet; kuid sellele-vaidles minis- ter Lalonde vastu, -kinnitades, et Quebec on saanud suhteliselt roh- kem majanduslikku toetust kui mni teine provints. ;
]\Iitmekulturi minister Norman Cafik selgitas elava knemehena humoristlikust vaatevinklist lhtu- des, kuidas temast sai poliitik ja minister.
Ta mainis ka, et ta on eelmisel htul parlamendis teatavaks tei- nud valitsuse mitmekulturilisu- sele mratud summad, mis ula- tuvad jrgmise viie aasta jook- sul 50 miljoni dollarile, millele lisanduvad veel lisasummad.
Mmister kmitas, et Kanada tule- vik on rajatud neljale philisele ehitustaMe vabadusele, demo- kraatiale, baksikkeelsusele ja mit- mekultuurilisusele. Kanadas on kik vrdsed ja siin ei ole teise klassi inimesi ;
N. Cafikiiilt ksiti, kas pole wi- maiik tlkida Kanada ajalooraa- matuid etmliste gruppide erikeel- tesse, millele minister vastas, et selle tga on juba alustatud. K- simusele, miks uude unmigratsioo- niseadusesse ei vetud sisse mit- mekultmu-ilisust, vastas min. Ca- fik, et ta esialgu kahetses selle vljajmist, kuid nd oti ta selle
rmus,
Ta kinnitas, et valitsus tahab kaasa aidata etniliste gruppide kultuuriprandite koondamiseks Ottawsse National Mseum of Man'i kogude juurde. Minister Cafik krpsutas eriti
alla etnilise ajakirjanduse thtsust Kanadas ning kinnitas, et sellest vlja mmnes on valitsus reservee- rmud 500.000 dolla|i ulatuses kimlu- tusi etnilistele ajalehtedele. Ta vitis aga samal ajal, et ta tahab enda juurde moodustada tugevat nuandjate gruppi, mis ei ole koos- tatud mitte maade, vaid isiklike vimete akisel.
Lpuks andis minister Cafik eri- ti ksikasjalise levaajte oma rei- sist Kanada esindajana Belgradi Euroopa jlgeolekukonverentsi j- relkoriverentse, kus ta esines Ka- nada valitsuse nimel lpuknega hing kohtas ka N. Liidu peadele- gaadi J. Vorontsviga, kellega ta ksitas mimiguste rakendamise ksimusi. (Neid ksimusi oleme ,,Vaba Eestlase'* veergudel ksita- nud juba eriartiklites).
.Olen oodanud, eit meie arnikas
silitamisel. Ta kinnitas, et. Ksns: da valitsus on omaks vtnud kak- sikkeelsnse ja mitmekultuUrilisuse phimtte, kuna meie biskonnp kujundamisel on thtis kultuuride rikkus ja mitmekesidus. See on .meie riiklikus: elus erakordselt t-
;sme L--kui ks provints, ta- minister
kuma ta tahab, et mitmekultuuri- lisusesmeb kindlakujuliselt uues jtamada phiseaduses.
ks varem Liibanonis elanud aja- kirjanik mamis, et mitmekultuuri- lisus lhestas Lbanoni riigi kuidas vaatab miriistsr Cafik selle- le vmahtele? Minister oma Vas- tuses rhutas,.et Kanada ei karda seda 'kuna Kanada rahvas elab ja tbab histes huvides.
teises ettekandes vaatles uusi mit-
Minister Cafik mainis, et kuigi Belgradi konverentsil ei olnud otseseid tulemusi, avaldati selle konverentsiga siiski N. Liidule ja teistele kommunistlikkudele rii- kidele inimiguste ksimuses survet ning selle slirve tulemuse- na vib seal mndagi muutuda.
. Lbirkimiste all kinniitati toi- metajate poolt, et lneriigid on seni olnud nmg oHd ka Belgradis unistuste ktkes, mis kiihuge vlja ei vn. Mm. Cafik vastas, et meie elame kommunistidega hi- ses maailmas ja ei saa neist her- meetiliselt eralduda, mille tulemu- sena teatud koost ja kontaktid on vajaMkud. Toimetajate poolt krpsutati veel alla, et rii^i 'kuulu- tused otnillstele ajalehtedele tuleb koostada selliselt, et need ei ole ainult majanduslikuks toetuseks vaid et need cn avaldatud ldsuse huvides. Saniuti leiti, et valitsuse juurde tuleb luua etnilise meedia nuandev kogu. Eriti toonitati ka Kanada viletsat postikorraldu.st.
hendriikide president Jimmy Carter mainis sja oma klaskigus ajal Nigeeriasse, et Ameerika . hendriigid taha^d abistada Aaf- rikat rassismi ja kolonialismi vas- tu vitlemiseL htlasi suunas pre- sident oma hoiatava snne N. Lii- du' vastu, kinnitades, et Ameerika hendigid mistavad hukka N. Liidu ja tema ksilaste agressv- sed sammud Aafrikas.
Presidendi snad ja lubadused on kahtlemata positiivsed ja lbi- imbutatud suurest idealismist, kuid kahjuks ei ole nendel snadel palju kaalu kui neile ei jrgne te- gusid. Nii kurb kui see ka on kuid hendriikide rassismi ja kolonia- lismi vastu vitlemise poliitika on kujunenud Carteri neegiisoost am-, bassadri Andrew Young'i oma- praste ideede ning ebadiplomaati- listjO ja isegi rumalate vljenduste tttu niivrd segaseks Ja anisaa- matuks, et sellest on isegi raske ai*u saada Carteril, rkimata hendriikide vlisministeeriumist ja Ameerika liitlastest. Ning presi- dendi hoiatus venelastele on vga kergekaaluline ja huline kui selle- le ei jrgne nende riikid? tegelik abistamine, kelledele N. Liit oma palgasdurite abil kallale tiiugib;
President Carteri paljude snade ja vhese tegude poliitika cn teki- tahud kiiitilisi hinnanguid hend- riikide liitlaste peres presidendn vimete kohta. Teda peetakse ldi- selt nrgaks Ja kt^ ikavaks riigi- peaks, kes 021 paiguti olitlikiilt eba- efektiivne. Nii niteks mMnitakse Genfis, et Carter kigiibiiliest sei- sukohast teise; Roomas kinnitatak- se, et tal puudub side realiteetide- ga, mis on eriti oluline praeguses segipaisatud maailmas, kus on va- jalikud pragmaatilised ja kvake- lised sammud; Bonnis arvatakse, et Carteri majanduspoliitika ou vga nrkadel jalgadel, kima pre- sident ei suuda stabiliseerida dol-
iri vrtust ning rakendada oma energia programmi; Inglismaal videtakse omakorda; et Carteri meeskond koosneb teisejrg|il!stesl meestest ning selle koosseisu ei leidu esmaklassOisi majandiiselu ja Vlispoliitika eksperte,
Ja lpuks: mis tlevad venela- sed Carteri kohta? Lneriikide vaatlejate arvates on Moskvas pr rast pikemaajalisi vaatlusi ja ana- lse jutud veendumusele, et pre- sident Carter on kaotanud kodu- pinnal oma populaarsuse ja poole- hoiu ning et ta on politikamees ja riigijuht, kes rgib kll raskeid smi kuid vga harva tegutseb nende snade Jrele.
Hiljuti rakendati N. Liidns teata- vasti uus phiseadus n:ng nd peetakse nhtavasti vajalikuks, et ka allaheidetud riikides tuleb sell konstitutsiooni aluse! koostada uued phiseadused. Okupeerihid Eestis on selline phiseaduse pro-, Jekt'Juba valminud mng see pealb
8. ja A. M
. .e.
23
Kom
asendaj resti kl
Kiirel prjel mist vUsm^ da tehj Selles sest na^ eessna kle idJ tutsiooj Iide" f agrahj NSV-s ragrah| naline hbene se: leninisi mimist na art NSV suuna,! suurt plaanil datud kommi
Phj jiib, e| ties J dusliki igusel ja kuu| NSV ENSVl gilde olcvatl kuid pisteti f^ r^ahvl et igl ne kpl kahju -- tci.l ie pj rezhiii
Ja sl need hadusi
.NSV Ie ja sioonil gevusl omani riiki vaid nitati ragral
esita I krutin eest valitj hpil ka, et rantel koos( rongi vaba^ kui yastj sialis|! areu( kui komi
Nu ideaj le pJ 7. pe| mis
' ENS1