Nr., 66 B EESIIiAM! neljapeval, 1. B&g/te>: .September'?, lOT
Lgi& kiriufQk
rloo, Burlingfcoa,
fhawa, Pickering
pai ju narrim kui vak-. lin oli, Peetrist rki- on seljaga moskvasu- cassaadi poole. Kbin palju le", tleb rab-
ide kabinet olevat hek- :isel).
pandi omal ajal pal- aja kes niisugust : xe teatada tohib k- sel mne vallatu klva- unneyad nad. oma alis- st! Ngu Lenini kuju
nii on eesti rahvas KP-le selja pranud- seisab seljaga nende st peale; mitte selja nemad tlevad. Vhe
ire- kes neid au-tobusid livad. Vhe v^ ist isegi hulgas. raegune tsentrum. er.- ja ammune Vene Ti nd sinna sobimatu
i " hoone valitseb, on est rikas. Kujur Raud- loidliku, aga ilursa m-
1905. a. veret ohv- punased hn-ad kui
aja'' eseme linnast vl- amele. Selle aseraole kompositsioon'' mingi !a kujul, kes laps sles, Ikllakil meest toetab kega Prnu maantee f sealt sidab mda d ja rahvas on and- e nime .,Hei, takso!"., agi pieteeditundeta se- turistitelegi asi ra: jaksa oma tongis vana rida aga taksod ei' tuse ligidalt peale vt- "ongi naine seal kaua
m
I
K
.i
-i
I
1
Vabas Eestlases" 20. aprillil 1978 ilmuinudi teaitele ,;Metsaili- kool arvustustules'', mille ikoha- selt EKN-i raihvuspoliitilise ko- iiiisjoni esimees Haraild Teder oma ettekandes mrikis, eit Met- salijkoole on tosmunud Kanadas 1967. a. alates, Rootsis 1974. a. ja kolmanda kohana Austraalias. Vaataimaita erinevatele asukoiita- dele on nende ideoloogia vga samane."
Edasi lugedes jaga selgub, et r. Teder iteab Metsalikoolilt Aust- raalias (MA) vga vhe. Kui M juhataja 1971--1Q75 ja ka hiljem kaasattanu vin juhti- da thelepanu sellele, et alates 4. ligu 2. lausest (Tegelikult t o e t u b . k u n i H. Tedre ette- kande kirjelduse lpuni omistab mainitud teade metsalikoolile omadusi, mis MA suhtes lihtsalt ei vasta tele.
Lubatagu mu! niteks loetleda mningaid lektoreid ja loengutee- masid MA seniselt seitsmelt kursuselt: endine Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esimees Arnold Perendi (^Kaasaegseist maailmapoliitilisist sndmusist" ja ^Eestlaste poliitika vabas maa- mas"), AESL-i arhivaar dr. Hu- go Salasoo (,jEesti ajakirjandus vljaspool Eestit", ,^ommunisti- de mssukatse 1. dets. 1924", .,Eesitlaste saavutusi omariikluse aastail 1S>181940", Eesti tead- laste saavutused vabas maailmas" jt. Qoaloolistel teemadel), endine ESL-i juhatuse liige Heino Sum- bak jyPoltilised erakonnad Ees- tis" ja KWtantin Pts"), Eesti Sjaveteranide Liidu esimees ja endine AESlUi juhatuse liige Rai- vo Kalame (Eesti noorus II maailmasja keerises"); teistest II maailmasjasi viddnuist kir- janik Peeter Lindsaar (Eesti rahvusluse snd", ^Eesiti Kaitse- va l t Punaarmee k^audu Saksa sjavikke" ja Idrjanduslikel tee- madel), mag. I^ ony Salasoo (,;Lein!nuve aTDiteenistees -Ees- tist lahkumise pevil", Vaikiv ajastu" ja teaduslikel teemadel), Hillar Taemets (,Monel A. Re- bane II maailmasjas") jt. Neis loenguis on esitatud fakte, mitte ideoloogiaid, nneks on Austraa-; dia eestlaskonnas ideoloogiline dogimaitism juba pikemat aega ol- nud niivrd tagaplaanil, et ta po- le etendanud mrgatavat osa kui plvkondade vahelist lhet ph- justav tegur. Seetcittu on M A kasutanud lektoreid mitmest plvtamast. 1
. MA-s ei tehta suuri snu ja seetttu ei toetu ta irielegi dokt- riinile. Fakt, et seitsme aasta jooksul on vaidkahel korral aru- tatud Rein Taagepera referaate teist^t metsalikoodidest, peaks vrreldes eeltoodud lektorite ja loeguteemade loeteluga MA rah- vuspoltilise meelsuse igesse perspektiivi asetama.
Osavtjate selektsioon on teosr tunud vastavalt noorte endi huvi- dele, ihna MA juha/tuse vahele- segamiseta: seni pole -htki aula 60 a. vanust soovij at tagasi lka- tud.
Eriti oma algpevil pidi MA vitlema mitmel rindel: hest kljest paari Eesti Rahvuslaste Kogu poolehoidjaga, kes juba-en- ne MA esimest kursust pdsid seda punaseks tembeldada; tei- sest 'kljest nendega, kes MA-d mitte kllalt radikaalseks pidades pdsid ta reputatsiooni kaihjus- fcada; ja kolmandaks n.. anti- intellektuaalidega, kes pdsid metsalikooli muuta metsa-laste- aiks. Seni on MA selles vitlu- ses osutunud kllaltki edukaks. Seda ebaiglasem on teiselt mandrtf teha informeerimata sdistusi ja pda oma kohali- kele lhedele anka globaalset il- met: (IMonneerirnatust nitab ka see^ et hr. Tedier ei teadnud ise- gi^ kuna M:A alustas tegevust.);
MA sihtide hulgas on esikohal olnud osavtjaile autentsete ?md- mete andmine rahvuslikel ja teis- tel .ldhuvitavatel /teemadel ning eestiikeelse arutluse hutamine j soodstatmine. Kunagi pole MA tegutsenud nende sihtide vastu. Kuna usun, et need sihid ei ole
...-vagtuolus' BKN-i s&tidega,siis
Me kik soovime enesest lugupidainist... samuti tahame naabrite ja sprade lugu- pidamist. Vabade kodanikkudena, Kanada demokraat- likus hiskonnas on meil igus viljeleda oma kultuurilisi vrtusi, usulist kasvatust, endi ajalugu ning tagaphja. Kuid eelkige om meil igus oilsi vabad eelarvamusest tagakiusamisest... meil on igus elada hendatud rahvana, kus meie kik olema
^yorisedikeegi pde teisest ,^ arem^*.
Mitmekultuurisuse ministri heks thtsaks lesandeks on kindlustada et kikidel kanadaJastel, vaatamata nende kultuurilisele tagaphjale, oleksid vrdsed vimalused. Teie Kanada valitsuse mitmekultuurisuse poltca aitab meid kiki ppida paremini koos elada andes mee vimalust uhked oUa iseendile, uhked olla oma kultuurijuurtele ja uhked olla meie rahvale. Kuid see on uhkus ilma eelarvamuseta!
I J H T S U INif^LliCU M U S A A y f S i KAUDU Hon. NormanCafc Eliikliku Mitmekultuurilisuse Minister
Taimedest kige pikema eaga On psad ja puud. Nii elab mu- tikapsas 25 aastat, kanarbik 40^0 aastat ja rododendron .90 aastat vanaks. Tunduvalt kauem, kiMi 400 aastaseks elavad vnr taimed luderohi, viinapuu j .t. Viimaste hulgast mned liigid kasvavad 150 aastaseks ja ksi-
loodan, et tulevikus ka EKN-i ametikandjad piiavad oma hin- naguid rajada autentsetele and- metele.--,'
kud taimed kuni IQOO aastat va- naks. Akaatsia kasvab 200 aasta- seks, kibuvits 400 aastaseks; ka- dakas vib ga kasvada kuni 2000 aastat vanaks.
Teadlased on selgitanud, et kask, haab, sanglepp ja pk ela- vad keskmiselt 80^100 aastaseks, kuusk 250300 aastaseks,: mnd, prn, lehis 300400 aastaseiks, tamm 400500 aastaseks. On teada juhtumeid, kus tamme iga on 1000 aastat.
Vga vanaks kasvavad kpres- sid, kastanid ja liibanoni seedrid; nende suurim iga on olnud vasta- valt 1000^ 2000 ja 3000 aastat. Ki- ge eakamateks puudeks loevad teadlased mammuti^ (Sequoia), boobani- (Ficiis), ja ^draakoni- puud (Dracaena) ning Mehhiko
kpressi (Cypressus). Kalifomias kasvav mammutipuu on kuni 150 m. krge,, kusjuures tve mber- mt ulatub 3040 meetrini ja iga 4000-6000 aastani. Ka draa- konipuu ja Melihlfco kpress vi- vad elada 6000 aastat vanaks. V- ga vahaks kasvab ka nmnni lk - Bristlecone Pine (Pinus aris- tafca),mle levikuala on USA l- nes. Inyo rahvuspargis, Kalifor- nias on vanima isendi eaks 4600 aastat. Austraalia loodeosas avas- tas rhm teadlasi 1936. aastal meie maakera kige vanema puu makrcfeaamia, mle iga ulatub 10.00015.000 aastani. Kige noo- remad avastatud makrokaamia eksemplarid olid kigest 3000 a. vanad!
Silitame oma' kunstivrtused EESTI KUNSTIDE KESKUSE
Annetused ja prandused fondi on T U L U M A K S U V A B A D
Kige suurem puu maailmas on India banjahi (Ficus benga- lensis) eksemplar, mis ksva;b Kalkuta botaanikaaias. Selle puu vra katab 1,2 ^hektari suuruse maa-ala ja tal pn umhes 900 t- ve, mis arenevad; okste kljest ja rippudes tungivad mulda. Seal- juures pole see hglane veel kui- gi vana, ainult 195
Neljavrvi-trMs
$4.-