L k . 2 E E S T L A N E neliapeval, 21. mail ' ,May:21, ' Ir. 38
Eestlane, m^illowdale ve.;Willowdale^^^^^
roBLISHER:Free Estonian Pblishers^^ A Willowdle Ave;,
lias A r v i Tinits.
piiins Kar l Arro, Heino Je, Olev trass I: toimetus 733-4550, talitus (tellimised; kuulutused^ ekspeditsioon) 733-4551 avatud es^
Tellimishlniiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $6.~, pool- aastas $34. ja veerandaastas $ 1 8 , kiripostiga l i ; postikulu --^vastavalt $1 I L
tas yaijaspol: Miiadats aastas:
. - - j a veerandaastas $23.-^. I nnad vastavalt  U S A 1115
jal vlismaal $ 140;, $75. - - : 140 . - . ;
laas-
mu-
Mnnadrks toll hei^^eeru vastiB ndala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella lO^ni j a ndala t^ i^se ajalehte kuni teisip., homm. kella i-ni. Vljaspool A e g a : Leid
 B Z B
Okupeeritud Eestrajaldqa^ dust jlgides jb mulje> et N . Liidu kommunistliku partel
lah^oiha uutmispoliitika: raken mitmesg
es auru
. E r i t i niteks selle kohta on Tallinnas 20. mrtsil ilmunud ajaleht ,,Sirji) ja Vasar* kus on kaks pikka artiklit; millest ks  5,Miraazhid vikeettevtlusest-
Jaimp ReiljaBi) vtab era-
Grbatshovi utmi! kriitilise vaatluse alla, kuna teiiie Individuaalne tine Itegevus ja uuenduskrss*' (autor Ivar: Raig) katsub kigiti pea^ekretri :uusi algatusi kaitsta.:: :v.:.;-;\:rf
ii  oma sissejunamvas snavtus, et 1. mail hakkab kehtima uus NSV Liidu seadus individuaalsest t^^ ^^ sest tegeyiisest, kuid selle keh- testamisel on veel|
ongi kane erineva Mutori arutlusaineks.
Vib telda, on oma j^ miraazh^ ^ artiklis vrdlemisi otsekohene, paiguti isegi terav," mrkides, :et Vikeera-ettevtlus . osi ku- juneii^ as pettepildiks, kuna
iljgi era^ e
dil on eraettevtlus kodanluse ja individualismi taimelavana sot- sialistlikule hiskonnale sot- siaalselt vras.
Oma artikli lpul kinnitab i, et j,meie majandus on
sitiiatsBooni, kuna vanaviisi edasi minna ei saa ning meil tuleb leida uus arengukont- septsioon* Senikaua kui aga seda kontseptsiooni ei oie leitud, sunnivad hiskondliku tootmise
lise ar(
elualal vikeeraettevtluse poole prduma, tleb artikli aiitor ja lisbb siis mrgiselt:PoIe mtet puudusest voorust teha ja seda les kiita. Snnik-on: vga hea, aga ikka amult pllule.'*
: Kui lhtuda Reiljani artikli ti- gedast lpukokkuvttest, siis Gorbatshovi poliitika toetami- seks kiijutatud teise artikli autor Ivar Raig hakkab Reilj ani
,9ndiyiduaalse tise tegevuse" hvesid ja eeliseid analsima ning leiab, et seda uut poliitikat ei ole ige samastada yikeera- ettevtlusega. Philine erineys
I- Ja eraettevtluse Raigi arvates
esimene
VCD
tus E W Abistamiskeskuse njmele vljakirjutatud tsheki- ga aadressi): Eesti Vangista- tud Vabadusvitlejate Abis- tamiskeskusvBox 34018, S- 100 26 Stockholm, Swcden.
reetikutele, k^es kaitsevad
et need peavad olema suurettevtjad ja nende
fid, kes praegii veel
Selie pealkirja all (More semantic black arts) kirjutab meile iCnadas vrdlemisi hsti iu kirjanik ja kommenttor^^fc^^ ,,Toronto tin'i" numbris ,,nukogude keelest", mis moonutab'sena-j .;seksv;:.:;v/'.;'^ ;"'^ :;'^ :-;:^ ./^ ^ ^ ^
Kuna need moonutused ka meie huvitama, kes ehk Toronto Sn'i*'d^
Sulgudes oh toodud teosed, millest on vetud.
Demokraatia kohta: ,.Kodanlik seiks ja ' samathendavaiks.'\ demokraatia on organisatsioon (Marksisrni-leriinismiphi^^
Moskva 1961, ik.'328). Proletariaadi diktatuurist:
;,Pfoletariaadi diktatuur on kii
nagii V I . , , i N u u J , mil ammu ei (Vladimir teosed^';?, kide, lk. 75),
ega iseseisvat gruppi^ on:; neid: veelgi naeruvrsem;.! ii
.,Proletaarlik demokraatia a^ ^^ ^^ .^^ miljon korda demokraatlikum kui kski kodanlik demokraatia; Nu- kogude valitsus on miljon korda
ironis^-<demokmatlikum kui kige demo- rahulikust arengust. See vib
,,Proletariaadi diktatuur ei saa vrsuda kodanliku hiskonna
Selline poleemika ja teoreti- seefimine Gorbatshovi uue ma-
% Venemaa nn., 'i 2H)Hitikat (tuletatud vene-
keelsetest snadest, mis then- dab , ,uus msyanduspoliitika^. j,ftavda" kasutab Gorbatshovi uue majanduspoliitika kaitseks Wninit, kes teatavasti oli NEF poliitika r^^jaid. Otsuse uuele majandus|M)Iiitikale lemineku- le tegi N . Venemaa kommunist- liku paitei kongress 1921^ aastal
kraatlikum kodanlik vabariik''. (Lenin, Valitud teosed'" lk.
, ,E i ole vastukivusi tlerhise, et proletariaadi diktatuur ori uut lk. 4445). liiki demokraatia. See on dikta- Peame meenutama Lenini
ainult vrsuda kodanlaste hvin- gust ^ nende sjave, brokraatia ja politseivimude hvitaniisest." (Stalin. Leninismi probleemid",
tuur sotsiahsrni-vaenlaste suhtes s^^ on iga ja kasutab nende vastu diktaator- asi moraalne, mis teenibkommu- likke meetmeid, kuid see ori nismi huvisid ja aitab seda les telirte demokraatia trahva ehitada. Samuti vime me lisada.
,,proletariaadi diktatuur'' vrd-
la iskiassi Ja
Jneda ka individuaalsel tl. Autor muutub paiguti ige tigedaks ja mainib, et jMltliU
arendamise poliitika lus-
tarbekaupade jrele. Nagu neme oli 66 aastat tagasi kom- munistlikul Venemaal rakenda-
mj test,
likvideerida kik yimalqsed tvimelises eas inimeste his-
rea
liia ja
suhtes . . ; Lenin pidas vljendeid et meie hiskonnas on demokraat- l i k see; mis teenib kommunismi lesehitamise huvisid. (Leonid Brezhnev, raport Kommunistliku Partei 25. kongressile).
,,Marksismi eetika on seotud klassivi t lusega, Jveetttu ei eksisteeri meile m i n g i , , igavene iglus-' , mis > on phialuseks vanadele moraalidoktriinidele. Meie jaoks'% kirjutas Lenin^ V,iglus jb alla kapitalismi kukutamise huvidele.'" (A. Shin- skiri, ,^Kommunistliku moraalsu- se phialused", 1955, lk: 77),
Usu kohta on eldud: ; , y sk ori Selliste esukhtde esitamisel rahvale oopium . . . Marksism on ib kuri kahtlus kas ka alati pidanud kiki moodsaid
sotsialismist tagane- miseks. Partei teoreetikute sur- vel alustati 1922--23 ettevalmis- tusi eramajandusliku kapitalis- mi vljatrjumiseks ning likvi- deeriti kik uue majanduspolii- tika raamides rakendatud alga- tused. N. Liidu entsklopeedia mainib, liagu vabanduseks et uus majanduspoliitika ks sotsialism! ehitamis
T
s  s t e e m i p  r a s e k s v  g i - vallatsemiseks, kus ks klass ekspluateer ib teist , ks r a h v a  t i k u - k i h t teisi kihte otsustunum ja kige hoolimatum
sda, m i^da uus' klass peab kodanluse vas tu ." (Lenin,
valusaid snu es
tpstses hakati rakendama ise- majandamist ja ning organisee- riti sotsialistlik kaiibndussektor. Kik need uuendused tekitasid suuri lahkhelisid paiteis kuna
Gorbatshovi uutmispoliitika e usundeid ja kirikuid, kiki usulisi organisatsioone kodanlaste t   r i i s t a d e k s , mis aitavad tlisklassi uimastada ja eksplua- teerida.": (Lenin, -Valitud teo- sed'', kide 11, lk. 664).
,,Dialektilise 'materialismi p- himtted, samuti kui marksisthk-
istlik filosoofia ja kommu-
kogu eraalgatuse ning sotsialistlik tants vanaku- radi vanaemaga lheb jlle lahti? .[^
 neme.:
li
Eelmise Vaba Eesti kommentaarides kirjelda hendriikide ajakirjandus! hepaikset hoiakut moraali] silpide ksitamisel, mis lj mningate ekspertide ai demokraatliku partei kan< dile Gary Harfile maksms sidenditoli. Kuid seoses s{ vib ka ksida kuidas onl sjakurjategijate ksimust tamisega? ^
Ka siin neme kai hirivat kahepaiksust. N J tegid hendriikide vimu( otsuse, et Austria prej Kurt Waldheim; keda juul ganisatsioonid sdistaval jakuritegudes, mida nad t| da ei suuda, on ebasooviti ning teda ei lasta hendrii| se sisse. Austriale on drastiline otsus alandav, Austria on demokraatlk mille presidente ei valita | vallandata juudi organiss nide npunidete jrele,! austria rahvas teeb ise vaj otsuse. Tundub, et ka ajakirjandus toetab Wah vastu alustatud rnnaku ameeriklaste otsust, niteks Toronto ,,Globi Ma^'vidab, et Kurt Ws mi kohtu alla andmiseks pj vad vajalikud tendid.
Ja lpuks vib ksidal kuuel ameerika ajakirjj jtkus nii palju energiat valvasid vikest unepej maha arvestades kogu  dendikandidaadi Harti taga oodates naisklalis| jumist  miks ei ole amj ajakirjanike ettevtlikkus energiast piisanud eraj valguse toomiseks venel vlja antud Karl Li | loosse? Tuntud ajakiri mrkis Linnase vljaai puhul, et N. Liidu poolt es tendid olid niivrd vasti matult vimsad, et Linn^ vlja anda.
Kuidas nende ten( tegelikult lugu oli, sel nas viibinud j,Los Al Times'iesindaja Williaj tni sjasest raportist, mj jeldab Tallinnas toimunui ajamist kolme , ,sjakurjJ Linnase juhtimisel teguj kontsentratsioonilaagrist nud isikuga." Ajakirjanil nib, et kontsentratsioonil viibinud Arhold Jaska ji abikaasa seletused eri mrgavalt N. Liidu v( poolt antud ametlikust vi nist. Jaskad ja kolmas aj^ nike poolt intervjueeritu( rielanik Antonina KaasikI tasid ameeriklastele, et m ise ninud mahalaskmiisi nad on kuulnud seda kell laagrivalvuritelt.