Ja isiklikele
le kodumaad rahvastest
t. tel. 4874477 [7-2017
.ks eesti Olime- I Pesake, lej- k ja ks Irina: ^ne nimesid. K a - Ireldid.
/ega tsh&kakse sisendada, et
Jn N. Lt. 21. ja Tartus Eesti
5.teeriumi Lasta fui ismi Valitsu-
ulatusega koo- ljate konverents,
le saja kodu- tutvustati viies
esimees o l i b j kodu-uuri-
1
Nr. ^
^NOMEl.:. Eqom 1912, Ryal Trust Tweir
Toroto Domimon Centre Postiaadress: P.O. 326, H^ oroato nt tBay & Eiiig);M5K-lKf
Telefon: 869-1777 m-tundi telefoni valveteenistii
133 St. w., see" Toronto,.M5H 2L3
Tel. 364-7072
me. seda lbi plastikmforifea,
mahuka ,,Eest! sit" ori suure
i. Me.vasla- Q h kohati jrgi vaid tMd Ja
IIETHERINGTON, FALLIS
htuti 447-2017 vi 929-3425
55 University ve., Ste.
- - Te l . 8 6 2 - 7 1 1 5 - V
Toronto, Oht. M5J 2H7
Kahjuks ji see partituur laElu- |)e(]^ s hga hiljaks. Taavo Virk- hms saatis ta midle^ aga j ^ k k ji tolli taha kinni. Hea, et tnapeva fototehnika on vga krgel tase- mel, "ni lasen sellest teraliku koopia telia. Virkhasi ,,Eesti sit" on vga ilus asi ja ma ootan esi- mest vimalust^ selle esitamiseks. Ta ti selle ise Eestist vlja j a me esitamise seda paguluse, oh nii stult idalistlikel algaastail Gei- lingenis." , :..
Dr. Toi mainib, et laulupidu pole mitte hekordne sndmus,
see on traditsioon Ja koimplektne eesti kultuurivljend, sinna kuu- luvad peale laulupeo veel vaimu- lik : kontsert, smfooniakontsert
FINN TASTE BAKE^
Art avatud:
<Emaspeviti suletud) .94.
2
Kuidas te need kaks asja lahen- dasite?"
y,Prdusin he Torontos tegut- seva tunnustatud mitte-elukutselise smfooniaorkestri juhataja, Glif- ford Poole'i poole. Ta tuli mulle kollsegiliklt vastu ja tnu temale ol i ta orkester nus mngima ja ra ppima, eesti helitid. Seega ji orkestritasu m^ie laulupeo eel- arve pihtidesse." -
Nd aga muusika, hled ja partituurid?"
,,Need pidin ma ise hankima, Kuna tegemist on laulupeo kontser- diga, siis ei ole repertuaarivalik mitte ainult muusiklirie, vid ka ideoloogiline ksimus. \ :Minu Sooviks oli, et see..kontsert
esitaks eesti rahvaviisi, niis mui- dugi paratamatult piiras mater-
' .Jali valikut. Kuid nml olid head abilised, Tavo Vh-khaus, Endel Kalam ja Kaljo Raid. Kontserdi kige tlcam ja ka kige kulukam ettevalmistus on partiide puldi peale saamine. M a sain kll Kaljo Raidilt ja Johannes Taimt nende helitd koos kirjutatud hltega. A. 1Capp'i hled olid m u l niteks Geislinge-
IL
9 QueenSt.^. Toronto Tel 368-5011 Meil on rikkalikus valikus Mi)orteeritud ja l^astelgedea Inidumisel^ ^^ pnimiseks, heegeldamiseks, tikkiiniseks j slmimist (macrame). -- S K A M ) 1 J ^ V I A S T HUVTTAVAro m T E R J A L E KSITKS^^OT^^ Kan- vaa mitmes vrvis SOODSAD H I N N A D . AvatUidresntsp,--^ map. 9-6, neljap., reedel 98, laup, 9.304. Meie teiae ri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 35 p.l. i
Roman Toi kooil juhatamas.
nist kaasas, pidin aga partituuri ju- hatamiseks hlte pealt vlja k'- jutama, kski meie muusikamees ei tulnud Eestist thjade ktega vlja, me kik time lausa v va- hel kaasa eesti muusikat. Paljudel leheklgedel on nha Estonia" plemise jlgi. Niteks K'. Raidi partituur kannab kuupeva 17. mrts 1943, vaadake, see tkib k- dunema, ma lasksin sellest tta- miseks otsekohe fotokoopia teha. Siis sain ma Cyrillus Kreegi parti- tuurid Endel Kalami kest, need kannavad aastaarvu 1943. J a siin on Mihkel ldigu partituur, Aya- mng-fantaasia", mis oh loodud 1906 Vanemuise" teatri avapidus- tusteks", tleb Roman Toi ja ts- tab, mu ette eesti smfooniliste rahvaviiside hli ja partituure veeplekilisi, rtest plenuid, aas- tatest kolletatud ja niiskusest tki- tud, Kuid on ka verivrskeid lehe- klgi. Need on Roman Toi vlja kirjutatud.
, ,Kui mitu leheklge tee hli ja
partituure ise pidite vlja kirjuta- ma?" M a ei tea, pole lugenud. Aga arvatavasti kahe- ja kolmesaja va- hei."r,. : ' :- ' V . - V :
,,Kontserd tuleb esitamisele ka teie kantaat ,.,Sina suudad" - kam- merkoori Estonia" ja noortekoori ..Lootuse" kaasabil ..|."
,,Jah, see on traditsiooniks, et pi- kem t kuulub smfooniakontser- d i kavasse. Aga eelnimetatud kop- rid esitavad ka kaks a capellalalu-
Mlemad koorid on vikese ise- seisva esinemise kuhjaga- ra teeninud, nad oh minu kantaadi hekordseks esitamiseks tohutu
:> t raVteinud." . ' - Kui me nd smfooniakontser-
dil kohtame Roman Toid dirigendi- puldis, siis on see pidupev. Kont- serdiklastajaile jb nhtamatuks SG9 argipevade rida, mlest siin juttu on olnud, sest mi ongi see meldud. -
Ja Vaba Eestlase" toimetuse talituse asukoha plaan
TOIMETUS J A T A L I T U S V avatud esniaspevast reedeni kella 94-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodus > vljaspool taega" : K a r l Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi vetakse vastu:
ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja ndala teise ajaleihte kuni kol-
map. ho^m. kella - 11-ni. K U U L U T A M I N E ;
- V A B A E E S T ^ -:. on tasuv ajalehe laialdase
leviku tttu. Kuulutuste hinnad:
tiks toll hel veerul $3.25 esikljel _ - - ; : . - - - - $3.75
. K U U L U T U S I . V A S T U :
1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street - Telefon 364-7675 Poistiaadress: Bo 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. Talitus vljaspool taega: Helmi Liivndi 251-6495
2. Mrs.'L<Bida Mar i 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont.' Telefon: 223-0080
110. A. J U U B E U L A U L U P E O L A U L U D . Eesti Lauljate L i i t Ph- ja-Ameerikas. Sisukorras neli nais- koori, seitse meeskoori j a 13 sega- koori laulu nootidega. 84-lehekl3e- line noodiraamat 26. mail 1979. a. Torontos peetavaks laulupeoks.
. USURNDUR' nr.: 3; - : 1979^ Ees- t i Baptistide Maamaiiiduajakh-i avaldab oma uues numbris jrel- hdeid Rkjhard Kaupsile, A.R. Usu silitamine", E . Toompuu Teteri snaslvest", K. Raid ,,K i^k pleb", Reet Vaik la , ,Ta lv oh mdunud, kevade on saabu- nud", A. Roos,,Taevale lhemale'^ E . Grimm Rahu Jumalas", roh- kesti ihikirjutusi, vaimulikku l u % iet P . Sinkilt, A. Ruutsoolt, P . Au- yrtit jt., jrehdeid, teateid Vancouveri ja Toronto Eesti Bap- tisti Kogudustest ning mitmesugu- seid teateid.
T R E N T 7^8. Eesti Liit Kanadas ja Eesti Kunstide Keskus Kanadas. II Eesti hiskondlik Seminar Tren- t i likoolis peetud ettekanded ja kavakord, mis annab ldpildi kolm peva kestnud seminarist, kuni nende kajastusteni Toronto eesti ajakirjanduses. Samad snavtud, veidi lhendatuna on antud ka ing- lise keeles.
VANCOUVER (VE) ---Noorte poolt esitatud rikkalm kavaga Eesti Seltsi emadepeva aktus toimus 13, mail Meie Kodu" au- las. VES esimees A.Pnm oma avasnas meenutas eesti ema tht- sust eesti keele petamisel. Ta- tervitas klalisi, eritS ga Mont- reali Eesti Seltsi esimeest ErichAserit'Ja.abikaasat.
petaja Thomas Vaga oma t- nupalves palus. nnistist eesti emadele, kus nad ka ei viibiks ja tnas Jimialat, et ta on aniiud eesti emad, kes on lastele peta- nud mitte ksi rkima eesti kee- les, vaid ka palimia eesti keelos.
Emadepeva aktusekne pidas Anu Rhtlane. t a tuletas eesti emadele meelde, et lastele tuleb tutvustada eesti rahvaloommgut: rahvaikunsti, -rivaid, -tantse ja vimlemist. K u n a oleme le maa- ilma mitmete vraste mjude all, siis on see arusaadavalt ras- ke, ent me peame oskama vahet teha vra ja oma vahel: ' i
Emade: austamisel selgiis, et kige vanamaks kohalviibivaks
.. .temaks oli l igi 90-av pr.'
DOCTOR OF CHIROPRACTIC 331 Sheppard Ave. E.,;. Willowdale
T E L E F O N 224-0444 ' . Aeg kokkuleppel
KJige 'hiljutisem ema oli pr. M i l - v i Tayloy. Kige lasterohkemaks emaiks" tuonistati V E S Tiendus- kooli kaua-egne juhataja Adele jjnt, temale jrgnes kooli asutaja Helmi Tutti. LiU^n Ol l ium j a And- res- Loo andsid neile kigile lille- kimbud tunmistuseks. v
Tienduskooli pilaste kava algas kahe rahvatantsuga Susan Muld ' i juhatusel. Lig i 30-liikmeli- ne/lastekoor koolijuhataja Ti iu Jger! juhatusel esitas hoogsalt kaks l a . Nende kahe vahele ol i pimitud esinemisi m i deklama-t- sioni (kui ka lauluga, kll gruppi- des ku i k a ^ ksikult. Paistab, et praegustele eestlaste huvigruj^i- dele on kllalt jrelkasvu oodata.
pilased ja petajad olid suu- re t teinud kava ppimiseks
: heaseesti keeles,. Laulugrupp Heli" (Susan
M u l d juhataja, M a i y i n k , S i l - vina Vrtiha, El len Vrtina ja Toomas Vesik kitarr ja. Mart Laaneme klaver) esitas kiks meeleolulauiu: Kaua ktel oled kannud" ja Ei me ette^ tea" Pealtkuulajad avaldasid lootust, et Heli" sagedamini esineks.
Ilmar Weemees mngis Hubay ,.Ungari laulu" viiulisoolona i lma saat j ata. Esinemiseviisist o l i juba nha vilunud mngijat. V Aktuse lppsnas V E S abiesi- mees tnas kiki osavtjaid, esi- nejaid k u i ka^ arvukat publikut, kes oli tugeva aplausiga nidanud, et kava ol i meeldiv.
Lpplalks ol i traditsiooniline; Ema sda" Mart Laaneme kla- verisaatel. Viimane tegutses k a teadustajana.
Rahva ja survevimu vahel valitseb alati konflikt. Selle konfli suurus ja gedus oleneb helt poolt rahva temperamendist, teiselt poolt survevimu toorusest. Sndmused kommuiiismile allutatud okupeeritud maades ja satelltriikides on palju kordi eksisteerivat konflikti illustreerinud. Eestlased tnu kainele rahvuslikule tem-
ei ole M a i a l eesrinfflased.
kange rahvas ja seisa kaijuna mu kodumaa . . . " tuubitakse koolides, kuld kski vanem munene seda ei oska, vaatamata et pateetised s- nad viksid rahvale sobida. K a sel- les laulus' oli ,,taIin" seos, kuid visati isikukultuse likvideerimisel vlja. Rahvas on ise vtnud uue hmni, milleks on Kidula-Erne- saksa =Mu isamaa on minu arm" .
Laulu keelamiseks pole mingit alust ja seda lauldakse psti seistes, ni i et venelased mundri- kandjad (kes ei tea asja tagaph- ja) peavad seda kohsdikks par- teilauluksja10vad kulpi" .
Nagu omal ajal Korostovets J a n i - seni ,,lsanaaa laulu" ajal.
Rahvusvahelise Linnukaitsenu- kogtt 12. kongressil 1960 soovitati igal maal valida omal ajal rah\4is^ lind. Eesti ornitoloogid valisid siis Eesti rahvuslinnuks suitsupsuke- se (Hirundo rustica), mida eestla- sed juba iidsest ajast ^ a l e on pi- danud taluperede onnelinnuks. ,,Psu pevalindu" omab koha meie rahvaluules ja sna ;,psu- ke" ise ulatub tagasi kuni soome- gri hiskeeleni. Mdunud aastal ilmus Eest i rahvuslidu tutvustav raamat Pske" tuntud ornito- loogi Heinrich Veromani- sulest. Meeadiv iOO-ldijeikiiljene raamat pn avateoseks PSukese"-nimeli- sele lodusraamatuteit sarjale, kus jrgmistena muvad Aarne Kuusi- ku Mnnimhkurid" ja Lea Vob- saluViim".
Eesti rahvuslilleks on siiski ks teine umbrohi^*, mis meie rahvale sdamesse on,pugenud: rukkilin (Centaurea cyanus).
Ta kasvab krsvilja pldudel ja on sealt juba toodud iluaedadesse ja pruudi-bul^ttidesse. Rukkil i l l on sa- muti rahvusvaheliselt Eesti nimele kinnitatud rahVusll.; Mlemad smbolid ^ suitsupsuke ja rukki- l i l l ; on n sgavalt eestilikud, n i i et nende vahetamist pole vaja ka siis, kui kord l ipp vahetaniisele tu- leb. :..
0., I
Ainult pidulikud sndmused, kus kogunenud rahvamass tunhetab oma judu j satub levasse mee- leollu: laulu- ja tantsupeod, pi- laste ja tudengite rongkigud, on Eestis ohiud plahvatusohtlikud. Plahvatus on aga olnud nrk kuskil heisatakse sini-must-valge, ei lahkuta piduvljakult vaid haka- takse laulma hislaule, avaldatak- se spontaanselt lugupidamist vi lugupidamatust. Meeleolu-plah^^a- tused ei tee enamasti midagi head, kll aga phjustavad sageli asja- tuid ohvreid.
N i i nagu kompartei ikka aegajalt kiidab suure vennasrahva vene- laste geeniust, nii vib kommii- nisti kui mimest kige rohkem sa- mastada venelasega. Venelane on philiselt usklik j kui Lenin talle endise usu oopiumiks tunnistas, siis vtab ta nd kommunismi dogmaMiselt uue usuna. R i s t i ette lmine, nnistatud
vesi, knla slitamise maagia j a paljud teised niavigurid" venelase usus (vi ebausus) oii ikka veel vene kommunisti ala- teadvuses ja vljenduvad suures hii-mus igasuguste smbolite siih-
V tes. Rahvushmnid, lipud, vapid, ka smboolse phitooniga kirjandus ja ajaloo episoodid kuulutatakse sur- mapatuks ja asendatakse kas oma vi uu-loominguliste aseainetega.
Smbolite hirm ei ole kommunis- tide leiutis. Arvukate soomeugri rahvaste aladel Phja-Venemaal oli he ehitusena kasutusel krge- tele jalgadele'^ ehitatud liha-ait, kus jahimehed hoidsid ja-kuivata- ski oma saaki. LahestiMcu kasva- vatel kuuskedel saeti ladvad maha, nendele ehitati platvorm ja sellele ristnurkadega vike hoone. Kuuse juured, mis hargnevad maapinnal laiali , d i d aida all nagui suured Un- nu-jalad.
Need linnu-Jalgadega aidad ja shamanistlik usk (millest soome- ugrilased visalt kinni hoidsid) ajas venelastele b^mu nahka.
Nad pidasid tshuudisid (slaavlaste ldnimetus soomeugrilaste kohta) kardetavateks nidadeks. Moodsa- te tshuudide nbiaju vhehdami- seks tulid nende smbolid ra vt- t a . ' ^ :
Anastatud riikides, kus ven^lased kiki pisiasju ei kontrollinud, jid smbolid peaaegu kik alles. Lau- ludes muudeti ksikuid snu, lippu- dele pandi viisnurk peale vi ve- t i endine vapp maha jne. Balti rah- vastelt veti kik ra nneks, nagu nd vime hinnata. Sini- must-valge punase viisnurgaga kes- kel vi kolm lvi sirbi ja vasara all x)leksid propagandaliselt mit- meti Eesti iseseisvustaotlustele t-
T^OrTOH OF eHIRPRmC
Tel. 489-0562 Semperi tehtud N. Eesti rahyu- hmni' * ,,J seisma Kalevite
Eesti linnade vapidr Tallinna kolm lvi, Viljandi roosiis, Rak- vere kroon ja tht, Narva kalad, Tartu vrav j.t. keelustati nuko- gude poolt. Suveniiride tootmisel on kefelatd vapid tasapisi tagasi hiiliflud".
Ainsaks erandiks on jnud Tal- linna vapp, kuna see veti hiljem Eestimaa kubermangu vapiks ja sattus sealt ka Eesti rgi vapiks.