3U solistina ning Vene nukgu-
ikunstniku auni- Ida, et Nikonovi jledate Jalgade- jbustada ja r- tsumeistr ei le- le osaga Ja sek-
Talle on antui Ikus Bolshoi bai- Igreisil tJhendrii- leksander Go-
[isega ning tema Ludmilla Vlaso-
[gasivmisega N . iste ja afride file kaigi heaks
fude rezhiimile.
It vga kohma- ]v,Nukogude ar- rlismaale kla-
tahte missioo- tikohov. Neme les, et kunstiva- istada rahvaste lisemistmist ja lust. Niisugune
Suure Teatri Kel klalisesine-
inimesi, kellele taade head" suh-> iku tagasi mille- ^endad."
la Nikonov kuu- r kronulibjna ja fpagandana, mil-
vibjla pime- masside hulgas
laailmas. Boishoi Je rahvaste sp- |!3ga rahu teenl- piistlikule rezhii- igandat te?ema.
| a N . Liidu rahu- la vallutab he preie ning jagab
es tema eest m ihkeS kel relvi.
|ne tantsijate li- jest lanemaall- l i i i d tegelikult es [kmed kugetki tlikest ideaall- rezhmi teeniml- ^havad Venemaa liivuks pasemi- [nha vlismaail- Kuhuse avamisel l i ia elama jda.
piist phjust m- Rda Teise maail-
astapeva. See 1939 kui Hitlerl
kolonnid tungisid j le SaksaPoola iastupanu lmma- fca. Kuid sakslas- [skpunktis ei ole
i selle jr^rnevad lpufaasis toi-
3tnsed, mis viisid
(Jr? lk. 3)
mxancnfamsaa
31
1:
OTTAWA ' - - K a n a d a finantsa^^ nister John Crosbie tegi teata- vaks, et Kanada Saving^ Sondide kesoleva sgise vljaande int- ress on kindlaks mratud 10.25 protsendile seitsme aasta kestel. Sondide intress tundub madala- na vrreldes teiste hoiuste intres- si mradega kuid v^atsusel on vastavalt mdunud-oia pretse- tendile vimailus intressimrasid tsta k u i see vajalikuks osutub. Vajlitsus t ^ b htlasi tefevafes, eit ta on ttanud espnes nelja kuu (1. aprillist, fcui 31. juulini) jook- sul 5,8 mil jardi dollari suuruse defitsiidiga, mis tegelikult on 11 protsenti suurem ikid mdunud aastal sama ajavahemiku kestel. Valitsuse suursmiaiks yijamine- kuks esimese nefla k u u joofesul p i id Kanada vlgade Intressisum- mad, mis ulatusid 2,6 | mil jardi ddllaaila
on iiotellie kallidusest reaalsujse tasemeEe?: '
Jah, on. K a on suvitomjse vimaluste leidmine prast E S - T-t head vastukaja leidnud. : Kuipal ju oleme valmis kavair
:gffl?;; , . Eeltd on igati hoos. M u i -
dugi on eeltd mnes toimikon- nas kaugemale arenenud, k u i tei- ses, aga ldiselt edeneb kik ajar tabeli kohaselt.
Kuidas oled rahul E S T O m- ganlsatsioiiiga?
~ Toimkondade gnipBerimine sektsioonidesse o l i hea idee. N i i on hoopis kergem kogu organi- satsioonist-levaadet saada.
vMdMdi voldik on just valminud. ' (Suuremad ritused oleme suut-
STOKHOLM Rootsis on andnud eesti ajal itervjuu pidustuste esimees Bichard Norvell. Esimees mainib, et jJiaustuste eeltd ahenevad hoog- salt ja varsti algab lpiispinti kuna ettevalmistuste aeg hakkab tame i n t e r v j u u ' .. Kas on esialgne MomaM-;vastuvtmist leidnud. Vrkeelne:jwntes vib sama telda kont-
serdikavade ja kirjanduse esita^ ^ t e kohta.
Kuidas on majandusega? Praeguseni pole viga. Eelarve
kohaselt on toetusi laekunud j a ni i organisatsioonid, ettevtjad aga ka ksikeestla&ed on olnud heldekelised. Kulusid on senini olnud vhe. Nd ga hakkab vl- janiiinekutes tugev tus ja selle prast on; vaja rhutada
^) oodata jtlcuvalt heldeid toe- tajaid ja
b) sgisel, k u i hakkab piletite eelmk, ss ootame, t seegi vas- tukaja leiaks. K a mgiesemete organisatsioon ei ole veel valmis.
on reageeiiimiEie
Arvan, et k a sellega on asjad pris korras. Eestikeelne
(Algus lk. 2) _
hvitamisele, purustar misele |s ljraks kaheks Jagamise- ie.>::- : .
jandus on toonud suurel hulgal informaitsiooni. 'Ka E S T O oma T E A T E D ja BlletMid on head
nd Viia tegelastelu. Laulupeoks kivad proovid, lkumislavastuse eeltdes on palju optimismi, see tuleb toime khe etendusma K u - ninglikus Tennishallis, kuna j- taadion lheb ESTO-80 aja re- monti.
Rongkigu toimkonnas, on fcar vad tpsustatud. Rahvakunsti nai- tus Phjala muuseumis on asjar tundlikes ktes. Rahvapeo- j a ball i eeltdes on vaja va,id tp- sustamisi.
K u s .on mahajmist?- . ; Vaevalt seda saab tleda.
Muidugi on veel paljju viimistle- mist vaja. Laevasit ei ole veel lplikult kindel. Esinejate nimes- 'tik samuti. Teatri toimkonnas ei ole veal lplikult selgunud ette- kandmisele tulevad lavatkid, kuid see selgub prast suivevah- aega. Teaitrisaalid on reserveeri- tud ja lepingud slmitud. Suurtes
eriHi Lne-Saksamaal, kus vastavate knedega esinesid n i i kantsler Helmut Schmidt ^ l i ka vlisminis- ter Hans-Dieter Genscher. Schmidt toonitas eriti, et mmevikus aseH leidnud koledusi tuleb katsuda kL giti vltida nmg sellest tmgitima on vajalik viljeleda rahvusvahelise pievuse v|endamise poliitikat. Umbes sanias toonis kneles ka vlisminister, kes kinnitas, et de- mokraatlik Lne-Saksamaa m teinud jreldused minevikust ning rakendanud ^mokraatlik riigir korra ja vijelenud vlispoliitikat, mis taotleb- kogu maailma rahe kindlustamist
Ametlikult on sellega suurtest Ideoloogilistest probleemidest r- kides kik korras kuid kuidas on lood. he puht praktilise ki isi - musega, mis huvitab igat sakslast ja millsst riigimehed ei taha ava- likult rkida. Selleks kshnuseks on Saksamaa hendamise prob- leem, mida on hoitud vaka all Ju- ba ligemale 35 aastat. See o^n ksi- mus, millest sakslased ei Julge rkida ning Saksamaa Teise maamasja aegsed vastased ei taha rkida. N i i kummalisena kui see ka tundub, kuid Saksamaa hendamist ei poldata lneriiki- des ega kommunistlikus idas. Ph-
, Jus selleks on vga lihtne: kui L- ne-Saksmaa pooliku riigina on ku- junenud majanduslikult maailma heks tugevamaks Ja VimsaMaks riigiks ja kommunistlik Ida-SaksSr maa naudib kommunistlikus maailmas krgeimat elustandardit mis Juhtuks siii kui need mle- mad pooled hendada Ja kujunda- da neist Euroopa sdame^ tugev Ja jKst paisuv iihine
Kindlasti heatahtlik. I^tla- tel oli Visbys raskusi lippudega. Meil on selles osas Sitokholmis eellub olemas. Peame aga l ipud oma kulul igal hommfeul heiska- ma ja htul iangetama. Tahame, et oleks vahemailt 60 eesti l ippu Stokholini ,,stpate8gistes'' kohta- des lehvnnas. Ootame si in est: organisatsioonide abi. Tahame, et iga organisatsioon oleks vaderiks hele kindlas kohas lehvivale l i - pule tuleks ESTO-le odavam ja seoks tihedamini organisatsi- oone ESTOga.
-Kuidas on lood Rahvniskong- ressiga?
Sellega ei tegele ESTO-80 peakomitee. K u n a nd n kesksete organisaitsioomde va- hel saadud kokkulepe, siis toimub ehk Stokhlmis EST-80 a^al esi- mest korda Rahvuskongress, mis haarab eestlasi seinast-seinani. K see saavutus tuleb suurel mral kirjutada ESTO-80 eeltdel saa- vutatud ^ b r a l l k u koost arve- le. ^ / . Aivam: KEap sdin on oma osa k a jtkondade vahetusel-nooren-: dumisel. ESTO-B esimehel Ric- hard Krveilil isiklikult on palju- de aastate jooksul suuri teeneid rivaliseerivate k^korgide vahelis- ite vastuolude pehmehdamisel ja skautlike noorte kaasatmbami- sel meie ldrahvuslikku tsse.
Eesti Maja kohviku lahtioleku ajad on nd selgnnud. Esialgselt on kohvik esmaspeval, teisipeval, kolinapeval ja neljapeval avatud kella 5--10 6. Reedel on suletud. Laupeval on avatud kell 9 homm. kuni kella 2-ni peval. Piihapeval on esialgul suletud, seni kui seltskondlik tegevus pole veel phapeviti alanud. Pil- dil kohviku pidajad (vasakult) M v i Luukas ja Tiiu Henley-Lim- ka kohviku avamispeval. ' Foto: Vaba Eesan
70 osavtjat mifmest eestlaste keskysesf SA-st ja Kanadast
Laupeval; 8/ sept. kmastas Torontot E S W ^ juhataja Udo Tohver Rootsist. Teina eesmrgiks oli vaadata le simsel mandril arenevad rahvatantsude pphnised ja tasandada Mingkoordkeerida, loit tantsude juures on mningaid erinevissL
GTEBORG Rootsi relvatstus j a relvade vljavedu om ratainud saksa ajakirja DerSpiegei'i" huvi. Roo t s i relvi vide- takse vdavat mitmesse praegusesse lo l i s ipessanmilmas , . muu- hulgas shahhki olevat keerulisi teid kaudu saanud Boforsi kahu- reid. Ajakir i ori kogunud andmeid Rootsi relvatstusest j a tHelJ, et see kasvahvkuna 1978. aastal suurenes mk 35% vrra. /
Selle, vimaluse ppale ei- taha keegi mtelda, kuna see mjuh hirmutavalt Ja juukseid pstiaja- valt nii irfas Imi lnes. Tegelikult peaksid lneriigid seda vimalust tsisemalt arvestaika, kuna N . L i i - du edasitungi Euroopas on ikkagi vimeline piirama ainult tugev ja liomogeenne Saksamaa. Venelaste- le on see ksimus siiski eriliseks murepilveks ja viimasel, ajal on Moskvas hakatud rndama asja Lne-aksamaa kristlik-demo- kraatliku partei esimeheks valitud Franz Josef Straussi, kellest vito 1980. aastal toimuyateliildvaMmis- tel saada Bonnis kantsler. Straiss on teatavasti energiline Saksamaa hendamise eest vitleja hing Moskva poolametlik teadeteagen- tuur Novost tunneh juha tsist mu- ret, et Storass ei tunnista iseseis- vat kommunistlikku Saksamaad ping heidab le parda kik need kokkulepped, mis on slmitud Wil- ly Brandtl Ostpolitiki raamides.
Relvade vljavedu o l i aastal 1971 veel 300 mil joni Rootsi kroo- n i vrtuses, ku id on ndseks kasvanud 1,2 iniljarde. (ca 400 miljonile dollarile) Rootsi krooni- le. ,J3er Spiegel" itdeb, et vike Rootsi on relvade vljaveos maa- ima relvi eksporteerivate maade hulgas seitsmendal fcohal.i
Rootsi relvatstoses
Nende tstuste teenistuses on ka suur 'arv rootsi teadlasi. Aja- k ir ja jrele umbes 4500 krge haridusega teadlast on tegevusse rakendatud relvatstuse teenis- tusse kas. otse vi kaudselt. Relva- tstuse all-ettevtteid olevat 20.0CO mber. Boforsi relvats- tuse fbooteisS; viiakse muudele maadele 90%.
Rootsi reSvaMgid on rata- nud rahvusvahelist huvi sellegi prast, et r i ik ise samal jai mistab hukka teist samasuguse
Rootsit sdistatakse vlispolii- tilises moraalitaimises", mida oma kohta ei kohandata.
>,Der Spiegel" vidab, et Bofoa> s l kahureid olevat k a Liibas, Egiptuses^ lisraeiis,' Sudaanis, In- dias ja Pakistanis, kigis praeguse maailma rahutuste kolletes. : Oma relvi Rootsi mb peagu kikidele riikidele. Rootsi rakette ja kahureid on ostnud k a Brasi i - l ia ja Argentiina, ku id Rootsi saa- dab neid k a Malaisiasse Veidi keerukamate iteede kaudu need juavad LoimarAafrikas^ ja Tshi!ligi.\ -r-'':.-
Rahvatahsijate ppepeva vastu oli huvi suur, esindajaid ol i Van- couverist, Portlandist, Seattlest, Ghicagost, Columbusest (Ohio), Detroidist, Buffalost, Hamiltonisft ja muidugi Torontost, kokku 70 mber.
USA idaranmki' samasugused' ppepevad toimusid ndal hi l - jem Lakewoodis. ppepev toimus F o r e s t H ^
keskkooli ruumes ja selle tegevus hlmab kogu peva. Kavas puudu- tati kergelt kiki fiistantse, mis ESTO-80 liikumispidtuse kavas on. ppepeval Udo Tohver nitas mrgatavaid erinevusi ja l e i d kat- suti htlustada teiste gruppide tantsusi
U . Tohver on ESTO-SO r^vafcaifc su ala ldjuht, kelle lesandeks koos Leida Leesmentiga m suure lkumispeo kava korraltoaine koosts siinse mandri raJrvatant- sujuhi T. Metsala ja voimlemis- gruppide juhtide H . Tduse ja E . Eoopiga. Pidustuse kavaj ei ole veel lplikult koos, kuigi santsud on
. ^ - ' ' ' ''
Toronto ppepevast vtsid osa kik Kungla" rhmade juhid, et lejnud kmme kuud ettenhtuni rahvaitantse juba igesti ppida.
PEKING Kanada valitsus saa- tis Hiinasse parlamendiliikmete
legatsiooni, kes vtab seal osa Kanada arsti dr. Norman Bethune 40-aastase surmapeva thistami- sest. Dr. Bethune o l i teatavasti Kanada arst, kes kommunistina Vttis osa Hispaania kodusjast ja Hiina kodusjast puhaste poolel. Hiinas ori ta kujunenud rahvuskan- gelaseks, ikelle mlestust kikjal austatakse. Kanadas otsustati Bet- hune'! simnaja seinale Ontarios- se, Gravenhurstij paigutada mles- tustahvel kui kommunistlik Hiina hakkas Kanadast nisu ostma.
Kanada delegatsioon paigutab dr. Bethune hauale prja. Delegat- sioon koosneb 10-st liikmest, nende hulgas kohtuminister Jacques Flynn, kes 'kuulub senaatorina va- litsuse koosseisu.
3 5 .
$18.-
I E I P O S T I G A SA4;
Poolaasta! $ 3 0 .
Aadressi muudatus 40 centt. ksiknumbri hind 40 ceatS.
Kanada aadressidele palume marMda POSTAL CDE" USA aadressi^ i
Pangatsh^ posti rahakaart kirjutada Free Estonian Puhlishei^i^
Insurance Ageney
Tel. 7454622
H E L S I N G I ~ Oktoobris aluis- tatakse Soomes amesriMaste poolt Venemaa revolutsioonisnd- mustele phineva f ikni vntami- sega. See baseerub ameeriklasie John Reed l maailmakuidsal^^ sele ,,10 peva, mis vapustasid maailma*' ja sellele o n antud n i - meks .Reds" (Punased). Peaosa mngib Warren Beatty, kes on k a f i lmi lavastaij aks, Diane ; Keaton on tema abikaasa osas.
Soomes on ennegi mitmeid f i l - flKiie mngitud; muiutseas k a talvine rongisit j a masistifcud Dr. vagos" prinevad Socasssi
W A S H I N G T O N Olukord Kesk-Idas vib plahvatada igal hetkel j a bensiini ratsioneeiring vidakse m a k s m a panna USA-s, tles Senati energiakomitee esi- mees Heffiry Jadkson. Samal ajal i^fcasid k o l m USA osariiki oma liig- j a paarisarvussteemis. oleva rantsioneeringu. Senaator H . Jaokson kinnitas, et pole mingit alust arvamisel, et praegune, li hulk viks jda maaimas sama- le (tas^nele, kuna uus kr i i s vib tekkida igal momendil.' <
Ta avaldas selle aimamise Es in - dajatekoja j a Senati vahelisel eri - nevate i^fcsioneerimisplaanide lihtsustamise konverentsil, lisades et ratskmeerimisseaduse thitsus on prasgu suuirem k u i kunagi en-
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / imolaasta&s /
veeraadaastaks>- tavalise/kiripcstiga^ates,,-.--"