x<:>:v^ :^^ :^v:^ ::::>%:^ x^::^ ::-^ ^^ ^^ ^
i i i i l i i i i i l
(OTAWA komsrva- tiivjde valitsus pses le noate- ra langemisest fcui t a saavutas l i - beraalide poolt parlamendis esi- tatud umbusaiduseavaldue taga- silkkamisel ainult kaihe hlelise enamuse 140:138 vastu. Konserva- tiivide valitsuse pstjaks.osutus vike vije liikmeline Social Cre^ -diti partei, kes nhtavati sai peaministrilt Clarki lt lubaduse juhtida he osa lne Kanada li- reservidest Quebeci ja Atlandi provintside puhastuistehastesse. Valitsuse va^t esitas umbusaldu- se liberaalide partei, kes sdis- i d valitsust, et see ei ole kind- lustanud kllaldasi' energiavaru- sid, ei ole vtoetanud seniseid li- hindade kokkuleppeid provintsi- dega, ei ole Vimeline olnud ra- kendama ettengelikku pikema- ajalist eneargiapoltikat ning on kehtestanud rekordikrgusega ihtressinoiimid. Valitsuse vastu hletasid koos liberaadega sot-
.sialistid.; M , . ^
M O S K V A . Lneriikide diplo- maadid ja ajakirjanikud kinnita- vad, et N". L i idu peaminister Alek- sei Kossgin on juba kolme nda- l a k ^ t e l an/iakkusest kadunud ning ei ole osa vtnud thtsatest riiklikest esindusiile^annetest. M on levinud kuuldused, et 75-aatane Kc^gin on tsiselt
Mdumid ndalalpu kunsti-; mine ehk igemini tmbamine
Mdmiud ndalalpul toimus Eesti Majas l o a imSaami i d i i 31. iseseisev kimstinitus. PEdi l kunst- abikaasaga oma ees. Foto: Vaba Eestlane
OTTAWA -^Kanada hoolekaiade- minister David Crombie maisiis, et valitsus kavatseb teostada suure- maid muude^tusi perekonna abira- ha maksmise osas ning laste arvel tulumaksust inaharvestuste tege- misel. Perekomna abiraha makse- takse senistel ahistel lomi kesole- va eelarveaasta lpBi tuleva aas- ta^_31. mrts, kuid siis rakenda^ takse mdaitused, mis taotlevad vaeste abistamisit rikaste arvel.
Eesti Kunstide Keskuse eelolevaks. sEmemaks' ritwsets on Wli-. ralti festivali nimelise kujutavkuiistilise sisuga paaripevane ni- tuse ja loengute seeria. Ettengematute muudatuste tttu toimtil esimene loeng juba eeMeval ndalal 13. nov., mi l Rootsist saabub siia loenguid pidama kunstiteadlane Rain Rebas. Esimene loeng I- SE ruumis on Eerik Haameri loomingust koos midustavate diaposi-
siindmusei aga toimuvad detsembri.alil.
O 0
E K K Wralti festivali ks orga-. Wiiraliti festival ise peetakse -1. nisaatoreid MaU; selgitas ja 2. dets. Hart Hose'i Debate
OTTAWA Kanada peaminister Jo8 Clark mainis, et te kavatseb lhemate pevade jooksid kokku kutsuda: provintsivalitsuste Ja f- deraalvalitsuse esindajate vahelise kohverentsi, kus tuleksid arutusele energia pirobleemid. Peaminister eitas parlamendis kategoorilisel^ kuuldusi, et ta on juba slminud Alberta valitsusega salajase kok- kuleppe lihindade, tstmiseks. NDP andmetel sisaldab kokkulepe vastastitee arusaamise, mille alu- sel- bensiini hind 'tstetakse 1. liks 1983 1.99 dollarile gallonilt.
eelolevat sndmust j tles, et l i - saks eelpoolnimetatud R. Rebase loenguhtule viks Torontos toi- muda veel teinegi loenguhtu, kui leiduks kllalt huvilisi. Sel puhul peaks R. Rebas ettekande- Eduard Wiiraltist neljapeval, 15,.: nov- kellegi kodus.
>R.:' Rebase loengud oleksid^'^^^^ ralti festivali sndmuste, avatak-
R. Rebas saabub Torontosse New Yorgist, kus ta pidas loengu eesti kunstnikust Enno Hallekist Eesti Teadusliku hingu' konve- rentsil. R. Rebase Toronto klas- kik on lhiajaline. Ta juab siia esmaspeval, et osa vtta E K K presidendi Stella Kersoni snni- peyast. Teisipeval on loeng. Kol- mapeval sidab ta Detroiti seal- set kunstimuuseumi klastama, kus on eesti vanima kunstniku M. Sitbowi maal, mida R. Rebas kui selle kunstniku uurija tahab oma
a iiha. . M. Puhm, tles, et olulisem sel-
les avasndmuses on E . Haame- r i loengu nnestumine, kuna see tagaks veel teisegi loengu enne kui kauge lektor laupa si tagasi lendabi
Room'is: Seal on/ ettekandeid dr. Olga Berendseniit, prof. . Aleksis Rannitilt ja Michigani Artrain di- rektorilt John Homanilt, Viimane rgib oma Museum of Wheels fondi finantseerimisest. . Laupeva prastlunal avab To- ronto pevalehe G-lobe and Mail' ' kunstikriitik James Purdie Wralti graafiste tde nituse samas Hart House'i ruumis. Nituse n korraldanud Ilme Ariyas, kes on saanud lubadusi eesti kodudest 35 Wiiraiti t laenutamiseks.
On vimalik, et laupeva hom- miku l toimub ks R. Rebase loeng Knrad Mgist, mille ta on rki- nud helilindile.
)aeva' htul toimub' Hart House'i muusikaruumi'veini ja juustuhtu, kus kavas on miiu- sikaettekandeid ja ks konserva- tooriumi deklamatsiooniklassi^
, pilane ' deklameerib Aleksis Ranniti luulet kogust Cantus
~ Firmus" .
Phapeva hommikul toimub laudkonnavestlus, kus on kaastege- vad Rutt Tuiving, Peeter Sepp, ltlaste ja ukrainlaste kunstitege- lased, M d kik liikmed pole veel selgunud.
Toronto Eesti paptisti KQgiid- se noortekooril, Kipper i juhatusel, seisab peatselt ees uus esinemine, sedapuhku .hes kana- da koguduses, niinelt Blythwood : baptisti Odirfkus, phap:, 11. nov.,
. k l . 7.00 htul. Koor i l tea-tavasfci ei ole see esimeseks vJisesinemi- seks", ^ vaid eestlust on varemgi
* korduvalt vaimuliku laulu raanies esindatud, kesoleval aastal ka- h d korrbjl Montreali Esimeses baptisti kir ikus j a New Yorgi Kolmainu baptisti, kir ikus. Eel- seisev laulmine toimub seoses Blythwood koguduse vlismisijo- ni-ndailaipuga, kus knelejaks on Zaire misjonr Oh. Harvey j a eesti koor i ^ryal esineb veel Donway noorteldr. Eest i koor esitab ipeamielt eesti ndng amee- r ika autoreid, htu solistiks on sopran Mar ika Krabi , klavefrisaar de Imbi Medrilt. Esinemisele j a sellele jrgnevaile; k ^ on palutud ka, laiem eestlaskond. Blythwood baptisti k i r ik asub 80 Blytihwood Bd. , kuhu oal hl- pus pseda Yonge maa-aluse raudtee kaudu (Yongest ida poo- le, E ^ i n t M ning Lawrenoe va-
Vga sndmusterohke ndaial- pu yiimaseks rituseks phape- vahtul oli -6811 Kntsertbroo esimene hooaja kontsert Hart Hou- se ' i , Muusikarunmis. Osavtt oli erakordselt rohke, muusikahuvili- sed titsid ruumi,' kiiis.oli:Iigi jiaar- sada kohta.
Hooaja esimehe kontsert nne Laikvelt, keda klaveril saatis Pe- ter Paul Ldig oli eleviasttekitav. Kava esimesel poolel oli itaalia heliloojate G. Sgambati ja Ales- sandro Scariatti laulud. Neile jrg- nes R. Schumanni Frauenliebe und Leben" (Naise armastus Ja elu). Neis lauludes P. ' SchiemihM tekstideljB n vljendatud sndmu- sed ja episoodid ube naise elust enamvhem kronoloogUises jrje- korras, mis jagatud kaheksasse laulu. R. Seliumann, kelle' elus oli' samal aja mitmesuguseid meele- olusid ja probleeme oli haaratud neiide teemade lhedusest ja kom- poneeris jnieile viisi., Terve tsk- kel algab armastusega esimesest sUmapilgust, lbi armastuse va- riatsioonide kuni esimese
See on rnatundeline tskkel ja nne ia ikve oma rnatmbnlise, aga heliseva lrilise hlega suu- tis hest meeleolust teise minna, tuues esile lauludesse ktketud tundevibrtsioone.
Teisel poolel aariad F. Cilea ja G. Puccini Oopereist, kaks E. Grie- gi laid ja ss eest! heliloojate M. Ldigi ,^apseplves'S A. Kapi Mets kohas", A. Karindi Sind tervitame" Ja HlIilaiir' mmg viimasena 0. Merikanto Ma elan", mis oma kreedoliku sisuga oli lauljatarile enesele kutsuiws- lik. Prast roose, rohket aplausi jrgnes veel A. Kapi Metsatteer*.
. Laikvel pn rn hl. Ta on kaua ttanud oma enesevljendu- se taseme krgele tstmiseks ja saavutanud puhta helisevuse, hea diktsiooni ja vormus paenikult pingutavamaiski fraasides. Ta esi- ta^ erf kaunilt Griegi lauludl, i. Ldigi Lapseplves", A. Kairlndi Hllilaulu" ja ooperiaariad. . ; :p.P.Ldig saatjana oii saavuta- nud suured kogemused ja meister-
[- j likkuse kus ta mitte ei saada, vaid a.
, CAlgus; lk. ,1) ; ' y '
Kir ikute komdteest o l i kohal preesier B m . Lepik, kes avai^das kahetsust, et kavas ei ole Eesti Pevadel traditsiooniks kijne- nud oikumeenilist jiumalateenis- tust, mlfest vtaksid osa kik ki^ rikud. T a soovis, et ipujumala- teenistiis 13. jui iki^ ^ oikumeeniliselfcs .teenistuseks.
Spordi to intonnast ol id kohal V . Kana j a L, Joselin. ldiselt on kikide spordialade juhid vali- tud j a nid tegevus kulgeb suju- vait. Er i l is t irjdu klvab sxwrtlas- te ridadesse liende energise eest- vedaja Jaak Jrve,' kes eesti hiskonnale tuttavaks sai nnes- tunud Tallinn Festivali korralda- jana.'- .
Noorte toimkonna - esindaja Anne Tll oli ameti sja vastu vtnud ja pole veel tegutsema hakanud.- . i .
Ta teatas, et noortele korralda- takse Stfcholmis 2 kontserti, kunstinitus, laevasit ja disko- t e ^ . -
ITimlejate esindajia E lna Kung- la mainis, et Kalev Estienne'st lheb R(>otsi umbe 30 vimlejat. Tiiduse vimlejad on ikka veel ka- hevaihel, ikuna nad n /tegevuses ka mujal j a vajaksid rohkem va- ba aega. Montrealist on teada, et Bja Pauli rhmast sidab E6ot-- s i ; arvaitavasti ainult 3 vimlejat.^
Skautide esindaja 'Erni i Soo- met teatas, et pt ei ole veel paris selge. Minejaid on umbes 60.' Rei- simiseiks kasutatakse mitmeid vtimalusi j a vhe on sjirvestatud sellega, et laagrist osavtjad pea- vad :kasutama varajiast vijasidu aega, ni is on ldiselt kige popu- laarsem. Selgitiisaktsioon on praegu kigus; ^
Lauljaid arvestatakse 200 rin- gis, neist 100 on Torontost. Lnki on olnud sidepidamisega, kuid need on niit^ lahendatud. E . Eeime'tjegi ettepaneku, et
noortele abi a^ ^ siduku- lude katmiiseks tuleks korraldada kigi pidustustest o s a v ^ a t e gruppide toetusel suurem kirev ettekannete htu, mlest saadud tulud lheksid noortele. .
Arvati, et need tulud tuleks ra jagada osavtvate organisatsi- oonide vahel, kes toetused oma- korda vlja Jagab ksMsikute- ,le.' Kne '30(1 ol i veel ESTO-80 r in-
namrgi vljaandmine kanada eestlastele. Selle ksimjuse llplik lahendamine jeti juhatuse hoo- leks. Tihe ja Informatvne koos- olek lppes lootusega, et (kik ko- j miteed energiliselt tegutsema hakkavad ning et ESTCXSO kju-
sndmuseks Eesti Majas oli Jo- ann Saarniidu 31. iseseisev kunsti- nitus. Prast kahte nitust hendriikides, tendas Tofronto nitus ta tugevat loomisvimet, kuna seegi kord oli vlja pandud 14 akralmenetluslikku sumeri stiilis td ja 39 limaali. Sumeri stiis psib kunstnik juba talle omaseks saanud kuldses ajastus, limaalis on aga mrgata mne- tist uuenemist ainestikus kui ka koloriidis.
J. Saarniit on eestlaste Sume- rist plvenemise omale usuks muutnud ja td on rajatud sel- lele aastatuhandete. tagusele vaimsele ngemisele, viks elda kultuuripiide. Vib-olla tuleb neile ski lheneda kuihele omaprasele, teistest laadidest erinevale valjendusvonftUe, kn ! elada sisse ajastusse, mil just sel^ lisena nhti maailma. Saarniit on oma sumeri kmneaastase loo- mingujrgu vnud algsest paa- tiokoloriidist kuldsravsse, mis mlemad vivad olla oiged, helt poolt aegade tolmuvrviline var- jumine, teiselt poolt kulla tuhmus matus. Sumeri kiilkirja vormi- dest arendatud stlilaad bn Saar- niidul' aastatega omaseks saanud ja ta katsub selles vljendada su- meri aegseid, aga ka ldinimlikke moitiive..
Teatud uuenemine on siiki li- maalides. Saatrniit on avastanud eesti muistse maaihna selle rah- valike funktsioonidega. Need-ori pris argielulised, ilmselt rm- samas koloriidis, ks rahvas hele- dama taeva all elas, li vbena murul istumas, karjatas hanesid, kalastas, varakas omale pruudi vi viis selle purjepaadis kqduran- riale. Kuid neis tdes ilmneb veel mningat muistse eesti elu tundmise puudust. Pruudi rvi-
teostati ratsahobustel, ka piima- rongis puudus muiste pikk valge tnapevane pruudikleit ja leidub muud, mis ethogi aafUiselt nuab ajale lhenemist. Kuid Saanit vib ainesse svenedes leida oma- le hoopis lhema ainevalla ku! ajast ja mtudelt kauge sumeri uuesti elluratamine. Eesti mui- nasvalla rikkused on rahvaluule- na vga suured, lbipimitud loo- duse ilnngutega, ni^da Saarnt oma limaalides on osanud oma stiilis nha ja tunda.
Nituse nnestunumad td osi maastikumaalid. I*;hjarOntari maastikest saadud motvid kalju- dega ja krestikuliste jgedega on elavad. Neis kaljudes on ranget vastupanujudu ja ^massvsust, nagu tdes ,3^aljumaastik", Kaljuahelik", ^,Varhommik", Tormituules" on looduse dnaa- mikat samaaegselt rnutseva ko- loriidinansiga.
Saarnt on ise tunnistanud, et looduse kujundamine luendil on maalikunstis anunendamatu ilu ngemine avamine vaataja silmis. Loodus on maalikunstis ainsaks alKkakSj kus valgus, hk ja ruum annavad vahekorrad n loodusele kui ka mtoloogiliste kangelaste eiunhtustele. . aa^^ on hoidu- nud kanoniseeritud kunstivoolu- dest ja tunneb loomingulist tege- vust orgaanilise arenguna, pealegi kui ta eesti kunstnikuna tunneb kohustust rahvuslikus vormis enesevljendamiseks.
Saarniidu 31. iseseisev kunsti- nitus oh nide injmealise kunst" niku loomingiqteekomia uuemast^ ajajrgust. Selles on mningaid mrke uue otsimisest ja ehk juba leidmisestj misprast tuleb jda huviga ootama, milliseid tulemusi tema muistsete eesrtlaste elu Mff" jeldav loomingujrk annab.
laekiJb:SJINyLnmDEESTO'80-le viimiseks, toettt^ ^^ nimel, kui teete oma TALVEPUHKUSE (hotell ja leM)
RESERVATSIOONI NOVEMBRIS
N E W YORK Kanada vlisminister Flora flacBonald tegi' ; Liitunud Rahvaste Orgariisatsidonis teatavaks, et Kanada on mranud 15 miljoni doUari suunise summa Kambodzhanljar hdaliste abistamiseks. Thendriikide vlisminister Vance mai- nis, et ameeriklased suurendavad oma esialgset 30 nljoni doUsr rlMst abistanussummat veelgi 9 miljoni dollari vjra. '
Ehikki vlisminister Flora Mac- lie olukorra phjuseid l a h e n d a Donaildit on hoiatatud, et ta ed tuleb arvestada nljonite inimes- seoks Kanada abistamisaiktsiooni te hukkunsega. poliitikaga, mistis m i i l i d k i vallljult hukka Kambodzhas hoiatusega, omavahel vitlevad kommunistli- kud rezhiimid,
mis on toonud surma ja huka- tust miljonitele iriinie^^
Flora MacDonald kinnitas, et ni i- kaua ifcui ei suudeta selle traagi-
et Vietnami valitsus koos Kam- bodzha Poi Poti ja Heng Sm- rini riBzhmidega peaks lpeta- ma poliitilise mngu miljonite inimeludega.
M O S K V A N. Ldu valitsus on ilmselt hirmul, et hendrgid
neb meie kodumaa lhikonnas vimsaks raii\iisli)kuks sndmu- seks.
koost on aastatepikkune ja tule- museks on meeldivalt tasakaalus- tatud kontsert.
Meie iihiskonnas on selliseid vo- kaalkohtserte n vhe, et siinsel publikul tuleb olla eriti tnulik hu- vitava'laulude Mu ees i
varustavad Euroopa rgid kesk- mise lennuradiusega rakettidega ning teevad kik vimaliku selle plaani nurja ajamiseks. Brezhnev mainis teatavasti hi l juti Ida-Sak- samaal, et venelased ori valimis Ida-Saksamaailit vlja vi ima 20.000 sdurit j a vhendama Lne-Eu- roopa. linnadele suunatud raketti- de arvu k u i Euroopas asuvad NATO riigid loobuvad uutest ra- kettidest. Nd on Brezhnev tei- oud ettepaneku, alustada koheselt
Mis sinu ema kll tleb, k u i kuuleb, et oled nd kihlatud?" ksib noormees kallimalt.
i ,Oh, selle le mu l pole m ing i t muret! M inu ema ck sel puhul alati vga i^mus."