A3 E E S T L A N E 29. xiovefaibrE ~ Tuisday, N^amnfeer 29,1079 Nr. 89
I Aastalpp lheeb Ja tehakse jlle mdunud spordihooaja kok- kuvtteid. Kodumaal oh itnavune kergejpustikusuyi andnud rea uusi Eesti -rekx^de, millest mned m maailma esikiassi kuuluvad. Aval- dame igi ial viie parima itulemu^^ sedk(?os selle ala rekordiga. Esir mesteks on meeste taga;
./;. 10,5- >J.-.-Jessm V
. \ \1(H7 M.,Kasea^l; ? ^ 10,7 V. Redpap':, \-
Eesti rekord.on aastast 1970 V. Kiriieoko nimel ajaga 10,3; sama tulemuse saavutas ka. G. Organov
1978.
: .21,6 :G.-Orgaiiov-. 21,7 V. Simtkin
21^ 8;: . - ; f e Eesti r ^ o r d on aastast 1978 G.
Organovi nimel ajaga 21,07.
10.000 m: :v-:;-'29.11,0;.-^T.T
30.28j6 V. 4i^ejv ;30i36,6 V. Heerik V 30.38,2 T ^ K ^ ^
30.48,8 R. K i l k . Eesti rekord on aastast m E . Selliku nimel ajaga 27.40,6.
Maratoni: 2.19,59 V.'Netsha3 250,16 A. Kuum 2.25,40 . Jrv 2.39,14 V. Heerik 2.42,52 R.Melmer
Eesti rekord on aastast 1977 V. Heeriku nimel ajs^a 2.1957,0.
22
25
,;' : ^4&,32:M^Easeaii]i.;; 48,7 A: Ojastu 48,9 R . I ^ ^
Eesti rekord on aatasit 1978 G. Organovi nimel ajaga 47,0.
1.48,9 pt.504 1.52,0
152^ G. Bezrodnv 1.52,8, M . Merivee
Eesti rekord on aastast 1964 Tlpi nimel ajaga 1.47,7.
1500 m:'- ., .^48,5
Eesti rekord on aastalt 1966 M . 1 nimel ajaga 3.39,0.
13.45.0 14.04.1 14.27,5 14.32,1 14.32,7
110vm io 14,23 T. Kauki j
,\ \,14,3 M.: Kaseana :, . :^Vi4,7 T.Arhipov^ .^^
1 4 , r : E . . ^ . 14,8 A. Rtel . , , ;
Eesti rekord on aastast 1968 K . Jurkatamme nimel ajaga 13,8.
400. m tMeJooks i : : V 51,2:'--R. Tru .' . v ,- 51,8 R. Kiik 52,7: A . p l v a n d : ; , - 53,99 J . Lehtsi 54,6- A..Roost: ' .
Eesti rekord on aastast 1977 R. Tru nimel ajaga 50,72.
300.0, m taMstusjoois: 8.46,5 M.Uusmaa
' 8.46j9 U . Miiir ^^ 0^ 8.49,4 J . M t t e r 8.58,7 ,T.;l^rone^ ; 9.04,2 A. Pavlov
Eesti rekord on aastast 1971 I. Ruusi n imel ajaga 8.29,6,
(0
0 0
29 2f
1.50
5.-
Pikread: 1. Teise jrgmine, 5. Omaaegne filmi- ja laulutht, pea- osaline hes esimeses helifilmis, 9. Proovima, katsuma, 10. Parem, 11. Hinnaline. ese, 13. eldakse ha- rimatu ja kommeteta inimese koh- ta, 15; L a i , ruumikas, 17. Kuju eesti mtoloogias, 18. Eesti suur- ku^janiku eesnimi, 21. Naisenimi, 22. Tae, 23. Vorm snast otsima,
S. Tshepurko T. Puronen
20 kinni kimine 1.28.45,2 1.32.09,9 1.33.56,0 137.23,4 1.42.09,0
Eest i rekord on aastast 1956 B. Junki nimel ajaga 1.28.04,8.;
(Jrgneb)
M . Jrviste S; Lzhin V : Sonn J . Aavakiva
17. nov. ftoimus Torontos Colle- ge BowlDemonstration, 'mille t- navuseks teemaks oli ,jYoung Ga- nada ori Prade". Selle rituse sissetulek anti Save the GMd-
E . Sellik T. Turb R. Puurlts V. : H e e r i k . V ^ ; ^ . : V M . usmaa
- Eesti rekord on aastast 1976 E . Selliku nimel ajaga 13.17,2.
ESS Kalevi suusaklubi korraldu- sel toimub 6. dets. kell 6.30 . Eesti Majas dr. Jaan Roos'i ette- kanne filmidega maraton-suusaita- misest. :
rens" fondi ja selle organisatsioo- ni president printsess Anile viibis sel puhul ka isiklikult mngudel
Varsity staadionil toimunud jalg- pallivistlusel mngisid Acadia;' Axemen Nova Scotiast ja Western" Mustangs Londonist, Ont; Mngu- vaheaegadel oli ettenhtud mitme- sugust kava, kus heks esinejaks ol i Kalev-Estienne noorte valik- riihm selleks puhuks valmistatud Kanada vrvides kostmides.
Pealtvaatajaid ol i vga palju, nende hulgas jka printsess Anne. -Eesti [ttarlastel oli vimalus ko- hata printsess Aiine hiljem sna lhedalt, kui kuninglik 'klaline autosse lks, siis nad lehvitasid talle vikeste Kanada lippudega.
24. Menukate operettide looja, 25. Riik Aasias, 27. Muhamedi usu vai- mulik, 30. Naisenimi, 31. Linn Prantsusmaal, 34. Asub peas, 35. Sjariist, 37. Vike veeloom, 38. lev mte, 40. Ala , prkond inglise keeles, 42. Loriseval hlel, 43. Tervitus, 47. Pidulik tervitus, 44. Endisaegne sjalaev.
Psitreadj 1. Koomiliste osade esitaja, 2. Peakate, 3. Vald Prnu- maal, 4. Prantsuse filmitht, 5. Omaaegne elukutseline eesti maadluskuulsus, 6. Enda, 7. Loba, knekeeles, 8. Juurvi, 10. Tuntud ppeasutus Inglismaai, 12. Omas^ ^ 14. Allpool asuv, 16. Abimees, 18. Kaardhraamat, 19. Vorm snast tahtma, 20. Saadab ititi maga- mist, 25. Muinas-kreeka jumal, 26. Tnav, lti keeles, 28. Neli hesu- gust vokaali, 29. Vormiriietus, 32. Saksa vabariigi esimene president, 33. Vajunud koht maapinnas, 36. Fsiline piin, 37. Ajanitaja, 39- Hollandi maalikunstnik. .17. sajan- dil, 41. Purjepuu.
RISTSNA NR. 1011 L A H E N D U S Pikread: '4. Paber, 7. Tomat,
9. Luuad, 11. Salk, 12. Vurr, 13. Okse, 14. Satm:,46. Veast, 17. Nain, 18. Tooga, 20. Egas, 23. Naist, 26. Oktettj 29. Gent, 30. Tore, 31. S:e; 32. Pipar, 33: Kioto, 34. Kasin.
Pstread: 1. Katk, 2. Selva, 3. Poska, 4. Palett, 5. Ruut, 6. Maria, 8. Mass, 10. Urin , 13. Oengo, vl4. Sport, 15. Riist, 19..Angim, 2L Ak- tid, 22. top, 24. Aero, 25. Inetu, 27. Erak, 28. Teras, 31. Skip.
Hann Kompus Kastntamaitsi ng kamU
L. Wahtras --IJivaklass Enn Nu Vastvetl Aima Abmatova Marie Under Ee@& @^!m H. Mlchelson ^ Skaatiil^ H. MichelsoQ Hoorsoqt radaM H. MichelsonEet t^^r^^ Tiiina" ksiknumbreid < Estoniaa Official Gaid Paul Laan ~ Mttelend S^ Ut Ja p<aegdli?& Karin Saarsen- Lohengrlnl lalkomio Herbert Salu Utoopia ja f a t a r o l M ^ Eduard Eiants LomdUtlased (luuletiuskogQ) loa Laainan Mis need sipelgad .
(luuletuskogu) I A . lubja ^ Kadiinad kodud mestasedi A.Kubja- - A. Kubja E . Uustalu ja E . Moora SoomepoisiS
^^^^^^ m Leho Lumiste Alamuse Audros
linejutusl^ kirjanik ^^ 0^ ^ L . Lumiste ^ Atluidi aknal L . Lumiste - Killad klas A. Vomm Ristsnad I A. Vomm - Ri^snad e A. VommRistsnad IH A. Vomm - Ristsnad IV Ants Vomm Alina hing (luuletuskogi) Ants Vomm Varjud (luuletuskogu) E . Eerme ^ Surnad laevad ja elavad
,j mlestused K. Eerme Pevata pevad ja ta d S.Ekbaum jatar (luuletuskogu) Aarand Roos - r Jumalaga, E&mp, Ermm J . Pitka - Kajiislmed . Kbin V&un ja muld U r ^ Karuks Eodakondm* (luulecuskogu) H. Oja Eoputnsed eneses (luleu^ogu) H. Oja --- Tunnete purdel (luuletuskogu) A. Kng Mis toimub Soomes? Aarand Roos Jautide kuningas TaUinnas E.Sanden-T Mitme no ja nimega E . Sanden - - Loojangul lahkumine TalllnB^si 16.5
RAAMATUID LASTELEs
l i i i " " "
40 2.1C 40 5.30 40 2.50 S ' 225 20 2.25 20 2.25 20 '
20.- 40 iO
on 4. . SO
30 8;80 40
12.50 30
Dme Ivaridi Pargi I Kalevipoeg ppe- ja traamat lasitel peta mind lugema I (pp ja
eeikooUealistele lastele vrvitrkis) peta mind lugema II ppe- ja
eeikooUealistele lastele >Frvitrl^ Eest! Iseele Harjstiisttk i ,
<sccBa i ini i inmaHi
rublad. Tolliametnik silus rahasid j a arvestas:
KakskjiaTiend. 1000 marka trahvi.
. E i pergeli! hdis plekisepp. Saad sad? aga mitte rohkem vi ma lhen :ohe tagasi.
ldine naerulagin titis raumi. Tolliametnik alustas sule ja pa- beritd. Hetke prast plekisepp sai kviitungi ja mees loovutas Soo- me
* *
8.
Seda peva ma tahaksin n- ha!'. Aga sinul on see raskuste pev soa lhedal, kui sa ei pi pare- maid kitumiskombeid. Katsu na- tuke j kiiresti melda; kuidas ja kellega sa rgid. Mnele karju- takse davai, aga teiste ees seis- takse valvel ja saatana vait. Jta see omale meelae, et kur-veel kord nen sind ebaviisakana oma ees, siis mina ei lahku siit ruumist en- ne, kui olen selle telefoniga teinud kaks knet, he seitsunees minis- ter Shtshelkovile ja teise peami- nister Miettusele. Kui soovid /kuul- da, kuidas paarile ministrile kr- vad sinust tis karjutakse, siis vi- me proovida, M ei usu. Sul on nd e M antud vimalus ameti- kohta vahetada.
Lindsten haaras oma kohvrid laualt ja hakkas astuma krval
olevasse berioshkasse, ^ ainult vr lismaalastele meldud maksuvaba ri poole. Kogu aja tema krval .olnud ja hirmust jigistunud Voti- lainen jrgnes talle oma kohvrit vedades. Eemalt tollilaua. rest kuuldus joobnud soomlase hleline mlin: '
Tollijaamas oli ikulutatud pool- teist tundi. Kuigi reisijatega saadi hakkama tunni jooksul,.nudis bus- si kontroll palju rohkem aega. L- puks Lindsten ja Vuotilainen t- susid siiski jlle krvuti bussiist- mel, kui siduk liikus kitsamaks muutunud, vhe kurvelisemat, aga siiski asfalteeritud teed kau- du Leningradi poole.
E h pagan vtaks, pole kunagi oma elus ninud seesugust hbe- matust, nagu sina toU kitusid, kohises Vuotainen pahaselt. i-
omadusi. Mees oli siia toodud K i r - gsi nurmedelt vi mongoolia jur- tast, et tutvuda Kalevala maa san- garitega. See. ei vinud mista soome keelt. Kll vivad nad osa- ta mne|d tplaused. Kas seda ei mrganud, et kui ma pris, ra - hulikult vastasin sellele kas puud heina'' vi tlesin ei", siis ei" nad kik mistavad. Need on His- paaniast" uskus meie naaber ole- vat tluse, et kik on hsti ja pani pandid'V kotti.
kuid teiseks. Minu tolliamet- nik oskas soome keelt. Mina ei oU nud kuidagi hbematu. Mina tit- sin ainult selle maa kommet. Vaa- ta, ks liitunud vabariikide kom- me, mis ei tarvitse alati ige olla, aga siiski kasutatav, on hda ja karjuda ja .haukuda. K u i vhegi tutvud selle maaga, hakkad varsti mrkama, et mitte kusg pole nii palju hrrasid ja veel tuhat korda rohkem sulaseid, kui klassi- vabas hiskonnas. Hakka aga jl- gima siin seda hevrilisust ja ole ise nhtu ees enesele aus, siis
na olid kui siga, mingisugune ela-'sotsialismi soomused hakkavad jas. See mees.tegi oma td sna j kll sinugi silmist pudenema. Kas
Arva ra, kuhu mina olen peit- nud 20 rubla, seletas tolliametniku- le ' prillitoosi kes lehvitav Helsin- gist prit plekisepp. Kogu reisi kestel Oli'mees olnud aktiivseim pudeli kaisutaja. P i k i bussi istme- te vahemikku kies ta oli kigile teinud teatavaks, et sellel mehel on kll oma naabrigi : raha ole; mas
Tolliametnik Vttis vhe rritu- nult prillitoosi mehe kest ja tm- bas sealt vlja mned
asjalikult. Mis kuradi hrra sa mtled enda olevat? ga kll ma kartsin,' kui see seltsimees leidis, et saapad on mgiks. Miks ta need kohvrisse tagasi pani, kuigi ta seda teadis? imestas Vuotilai- nen. . :
Kuule nd mees. ra gestu. Sinul on veel palju ppida. Esiteks usuvad soomlased, et kik naabri tolliametnikud rgivad soome keelt. N arvasid sinag. See ei pea paika. Osa rgivad, ^teised mitte.: Eks vaadanud sellele oma seltsi- mehele kord nkku ja ninud tema
oled juba heitnud pugu sinna tu- hatoosi?' V :
Vuotilainen vedas tuhatoosi ist- me seljatoest vlja. Tuhk ja ko- nid olid alles, aga tema tuhatoosi pandud kohn sigaretti olid kadu- nud.
Nad on kmdlasti visanud need tuhaga mrdunud sigaretid ra: Sinna toosiphja poleks vinud n- hagi, seletas ta kaitsvalt.
mtle neid omal ajal, ss leiad, mis need kik kokku vivad t- hendada.
Nende jutu katkestas toUihoone berioshkast ostetud shmpanjapu- deliga bussi vahemiku kaudu ta- hapoole taaruv mees. Juba enne Vaalimaale judmist, k u i reisi- seltskond tegi oniavahel tutvust, O selgunud, et naaber on kusagilt Ka inuukaMist prit, kuigi oli ela- nud aasta vrra Helsingis.
Vaadeldi teed, ettepoole j a kr- vale. Krvale palju ei ninudki. Tihe noor mets ja vsastik ulatu- sid pris tee perveni. Kaugemal puude taga oli nhtaval valvetorni tipp... ; Loodus on juba Kannase puid tis istutanud. J a vsa. Teelt ei ne midagi. Venelane ei nai eriti neid vlja, kasutavat, tles Vuoti- lainen. .
N see oleks Soomegi ki i i naaber oleks p^senud tulema, mtiskles Kainuu mees.
Kll see oleks psenud, kui oleks soovinud. ga kui venelane Kannastki ei ni kasutavat, ss ipida saatanat ta oleks selle Soo- mega teinud. See oleks saanud omale maama haivena rmpsu- kamba alamailus. K u i iie juba ndki on rohkem, kui vaja tli mnest hullust teisitimtlejast, siis kuhu prgut nad juaksid, kui nad saaksid veel lisaks neli ja pool miljonit, kellest igaks mtleb eri viisu,' Snn lheksid suured hrrad koos meiega hulluks, esitas Vuoti- lainen oma poliitilised seisukohad.
enese kohaselt tunnistada, et kll nad oleksid tulnud, kui vaid oleksid psenud. E i tohi naabrit hukka
oma halva rituse prast
Vi arvad mi? Need kolm s i - ' Sina oled veel sellevrra noor garetti suitsevad praegusel hetkel ega mleta. Mina juhtusin olema Vallimaa toUihoone nurga taga. siin ne aaistatetagustel pevadel. See on siiski vike asi, aga proovi Ega mina ole ainus, kes vib ise-
moist^ '44 suvel. Kll neil tuleku tahe oli tugev, aga tee sai enne otsa, tles Kainuu mees-
Nhtavale^vksatas uue' valve- torni tipp, kuid see oli nvrd ee- mal, et lhemat sellest ei eralda- nud.' ;;
Hoolikalt tundub snvalvete- gevus olevat korraldatud. Torne on niivrd tihedalt, et meie meestel pole kitet sn ra hpata. Ne on nd neid uusi koerigi, arvas naabruses olev tunetaja. ' >
Jaah, et mis koeri? E i sri po- le seni nha olnud ei uusi ega va- nugi koeri, imestas Kainuu mees.
Noh, neid ida-sakslasi.muidu- gi. Sel on ju piirivalvetegevus tun- tud krgel tasemel ja on seal aren- danud pris uue koeratu. See on ninlelt Saksa demokraatlik karja- koer. Vib-oll nad juavad varsti selle vtta ldiselt kasutusele ki- gis Varssavi ldu maades.
Buss peatus poomi ees. Sdur kis bussis olijaid lugemas, helis- tas siis telefoniga ja lkkas poomi krvale. Reis jtkus.