Y B E E S T L A N E neljapeval, 12, juunil 1980 Thursday, June 1 2 , 1 9 8 0 Nr. 45. IFGi
Talviae laskehooaeg on mdas J auhmnad ktte mM. Toronto Pssi- Ja Ipstoliklnbl on sel hooajal edukalt tegutsemui. Pssime- Ifaied Volli Kana juhatusel oii kibedast! Rootsi Eesti Pevade laske- vistluste Jaoks treenimisega ametis olnud, kuna pstolimehed vteid, magu jnlia, mitin^^^ : Metro Pistol League vmstlBstesarJast o sa / - /
2. 3x40 lasku, kolmes asendis, vikekaliibriline matshlpss needsamad.
3. HavUpiiss (tra|y) E . Kuuske E. Pss, M/Veskime. ^ ^^^^^^^^
4. Vabapstol, 22 ki. (60 lasku, 50 m.) Mats Gerlng, Arvi, Ti- nits, Olaf Srra.
5. Standardi>st^ I (3x20 laske, 25 m, 22 kai.) Ants nits, Olaf Srra.
Kohtunikena tegutsevad V. Ka- na, J . Heinoja, A. Koritus, J . Vares, A. Oilrng, E . Saar. ldjuhataja ja juhataja pssi alal V. Kana, pstolis A. Tinits, haavlipssis 'E.:Saar.:
Meeskonnad Eootsi siduks, et sealsetest Eesti Peva vistlustest osa vtta, on praegu koostamisel.
S T L A S E " T A L I T U S E S Hind Saate-
2S70A Yonge St. (at Lyttoffl Blvd) Toronto M4P 2Ji Kinnisvara ostu vi mgi korral helistage
TOOMAS MANKIN, tel. 487-4477, kodus 447-2017
See liiga ttab umbes 20 'klubi osavtul jrjekindlalt,' kusjuures '*A"-'^B"->'C"" ja " D " division igaks oma vidiete Iqhaselt sa- mavrilaste ja -vintelistega la- hinguid lb. Eevadel loetakse vi- dud, kaotused ja edupunktidkpk- Mi , tehakse kindlaks vitjad ja kaotajad lga raames, ja antakse katte auhinnad.
T E P K vitis sel aastal: "B^v di- visjoni 22-kaliibrilises sfandar-
. plistolis,' kaotades Me- ja vites iilieksa matsM..
tildvMrjaiks ja esimeseks"" Di- visjpnis tujli Aurora Guri Club, kiis Kanada valikmeeskonna mitmed vistlejad, nagu Sobrianj. Henry Lore ja Rick Home on liik- med ja aktiivselt laskmisest osa
-vtavad". --^ l d i s i tuli 22-^brises ^an -
dard-pstolis " B " divisjonis esi- meseks Ants Tint. Klubi raames oli esimeiseks Arvi Tinits, nii 22-lises kui ka 38-kal. pstolis. Kuna las- kurid aga oma laskerajal 38-^ kar lbrilis^a vistelda ei tohi, tuleb need vistlused klalistena teiste klubide trudel maha pidada. Vi- dukas meeskonnas vistlesid: Ants Tint, Arvi Tinits, Olaf ^rr^. Mats Gering, Urmast Sui, Alfred Laning, Evald Tommy" Tomson, Evald Gering, Toomas Malsy Jltzas Us- valtas. Viimane on leedulane, aga ta iaseb Eesti pstolimeeskonnaga kaasa, kuna leedulastel selline or- ganisatsioon pmidub.
: . 14. : juimil korraldavad; eestla- sed, suviste Pgenike impia- mngude raames, ltlaste ,yBer^ zaine" tiirul olmpia-vistlused, kus iga rahvus vib igal laske- slal 3-mefoeMse
nna.
Valikyistluste jrgi on eestlasi esindavad meeskonnad j rgmiselt kindlaiks mratud:
1. In^ise matsh, 22 kai. pssis lamades, 60 lasku) Evald Ge- ring, E d g ^ Tiilen, Ud Robi.
Eesti 24-aastane koolipetaja Heino Puuste on tnavu juba teist korda uue Eesti odviskerekordi saavutanud. Ta odi mai lpul Soo- mes vistlemas ja uuendas kahel korral Eesti rekordi odaviskes. Ta viskas Espoo, Laaksolahti staadio- nil 88.70. Kogu viskesari nitas ta praegust suureprast. vormi: 88.70 tuli juba esimese viskega, jrgne- sid 83.66, 87.10, 86.32, 83.98, vma- sest loobus; Eesti bdaviskemees on 188 sentmieetri pikkune ja kaa- lub 90 kilogrammi. Temaga koos vistehiud soomlane Seppo Ho- vinen ji teisele kohale tagasihoid- l iku 82.80-ga. '
29. mail peetud vistlusel Hel- singi olmpiastaadignil letas ta paar peva varem tehtud Eesti re- kordi uue rekordiga, mis oli juba vga; lhedal 90 meetri piire 89.32. See tulemus on maailma t- navuses paremustabelis vas. Hel- singis sai teise koha soomlane A.
:'Aiho-88.14.;-.; H. Puuste on tnavu kiirelt saar
vutanud oma tippvormi. Veebruris viskas ta Sotshis 85^4, kuu aeg
hiljem Adleris 86.84, Soomes Es- T^imetysele SO^detCl' poos .peetud vistlusel 88.70 Ja i , i i . i< j .^Bi^ - : ta f e peva hiljem Helsingis uue GCiri^H^liS rekordMse Felix J . Oinas, K A L ^
. ;^ KtJTKE$ Ja muid esseid rahvaluu- lest, miiitlopgiast ja kirjandusest,
; Kaas Peetet Sepp. Mana i979^2^^ Kalifomias San Joses peetud Ihk. Teoses on seitseteistldim
kergejustikmristh^ hj^as esseed ja ing&l^eelne kpklm Rcnald vers kolnrikut 17.34 mis VT^^TTT^ n v . - r ^ T T - ^ - on uueks USA r^rd&s ,^ praegu on veel toenaamaa 2 m/ f"'^ --r^
? ^Im. f ^ B^fw .^ ^^ ^^ ^^ dist". A . Roos ...Rahukonverents ga 17.09 tery Doubley tappas iseendaga", E . R M d ,.Kaks asen- kaugi^taiig^vastappes oli pa- ^ i^atut sna", E . Townpuu :Jee. r m Randrm tagaja^eg^^^ nhtamatu JumSa kuju", sama tagajai^je said^ ka Wi,am H.EUerPraegusaja tsidus", E .
nud Frite Boto Robert Roggy_T^ ^^^^ kui sa tema 'hlt kuu- voitis'pdayisfce 87.90, to^^ field kuulituke 20.99, Curtis Vic-^^^ Ruusmgi vaimulik- key jookSK 100 m ajaga 10.21, luulet. Lpuks teateid j kogu- Bertland Cameron 400 m ajaga ^ustekroomkat. , 45,35, James King 400 m tkkeid ' - 49,3 ja Suleinian Nyambui he mii- BALTIMORE EESTI ORGANI- l i jooksu ajaga 3.55,5. SATSIOONIDE BLLETN nr.
151 1980; Sisus toimetajate saa- tesna 01nust ja tulevast", M.L.
E l Pasos 'jooksis ameeriklane ,-Ameeriklasist koolipetajad k- James. Sanford 200 m ajaga 19,7. lastavad B. Eesti Maja", ks See on selle ala ksitsi ajmdu i ' "^ ""'^^P*^"' ..Mpupidu maailmarekordi kordamine, mille Ja emadepev", Eoit ja hriia- saavutas 1968: astalJohn Garios.
na klaskik Washmgtoms ja Bai- " timereUs", ,,Kunstinitus Balti-:
_ , , , . , j . , more Eesti Majas", Eto" ke- Poolakas Wadislaw K M j l . S-
pustitas rahvusvahelistel vistlus- tekspidamisi", mitme- er Milaanos aue maamarekordi 3g^^^ informatsiobni ja teateid,
teivashppes tagajrjega 5.72. ' Katsed letada 5.77 nurjusid. Seni- ne maailmardcord oli 5.70, psti- tatud 1976. a. ameeriklase D.Ro- bertsi poolt. ivar Ivaski kujutavkunstine
0: looming leiab ikka rohkem thele- panu. ,,Thfe Oklahoma Daily"
Rumeenia sportvnlemismeist- avaldas Victor Koshkin-Youritsi rivisthistel oli tippvormist nd kriitilise analsi, mis varem i l - jub 18-astaseks saanud endme mus ajakirjas ARTVOICES/SUTH olmpiavitja Nadia Cmanecci. koos nitega Ivaski sellekohasest Ta sai kokku 78,55 punpi. E r i kr- loomingust, gusega rbaspuudel sai ta 9,95,10 Ajaleht mrgib omalt poolt, et ja 9,95. Samal vistlusel rto.t-Ivsk tles ajalehele, et tal pole helepanu 12-aastane Ecaterma Sa- praegu kavas uut kunstinitust, bi, kellele anti poomil ja vabahar- kuna ta ikka veel elab eelmist jutuses 10 punkti. lbi..^
Evald Mnd - AASTATE PRANB (kolmas ?amik vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKMMEND AASITAT T E R R K U N G L A JUUBELIALBUM XTJl* Rahva-
tantsUate Riiin) Juhan Kangur V M M , VM JA VAB Hanno Kompus - TOSTUTAMATA NLG/KUNSTI
JRELE ;;V;;V:'-- . Enn Nu-VASTUVETT^,. : ' :^ ' AmiiaAhmatova- Marie M REEKVIEM Herbert MichelsOE - KODUMAALT VRSILE iHerl)i MicheisM - SKAUTLIKUL TEEL- Herbert MichelsoE - NOORSOOT RADADEL Hei-bert Mkhelson EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE ., Paui Laan MTTELEND --pUte ja p e e g Karin Saarseia-^LOHENGRIM^ Herbert Salu - UTOOPIA JA FUTUROLOOGIA Eduard Krants - LUMELIITLASED (luuletuskogd) iloria Laaihan MIS NEED SIPELGAD (luuletus-
: -[ kogu); August Kubja KADUNUD KODUD mlestused 4 August Kubja - MLESTUSI KODUSAARELT Evald Uustalu ja Rein Moora ^ SOOMEPOISIB
7.50
2w
(424 lk. + 64 lk fotosid) Leho Lumiste ALAMUSE ANDRES (bio
jutustus kirjanik Oskar Lutsust) < Leho Lumiste ATLANDI AKNAL Leho Lumiste--- KILLAD KLAS Ants Vomm RISTSNAD i ; - ; . : Ants Vomm RISTSNAD II Ants Vomm RISTSNAD in Ants Vomm - RISTSNAD IV Ants Vomm MINU HING (luuletuskogu) Ants Vomm-r- VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum AJATR (luuletuskogu) Aarand Roos - JUMALAGA/ KARS JA ERZURUM 4 Aarand Roos>^ JUUTIDE KUNmCJAS T A L L ] ^ 6 Johan Pitka - RAJSLMED ^ Urve Karuks KODAKONDUR (luuletuskogu) 6. Hannes Oja KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.50 Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres K i i n g ^ MIS T O K V ^ 14^ Einar Sanden ~ LOOJANGUL LAHPJMINE TAL- :. LINNAST- : / ' ; .
6.65 2.10 5.30 2.50 2.25 2.25 2.25
20. 8.- 4 ^
40 40 40 30 30 39 30 40 59 30 30 40 40 30 30 30 50
16.2 - 50
KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) 3. 50 PETA M N D LUGEMA I (ppe-ja traani^
kooliealistele lastele vrvitrkis) 4.-^ 4 PETA MIND LUGEMA U ( ppe-ja fc^^
eelkooliealistele lastele vrvitriikis) 5 EESTI K E E L E HARJUTUSTIK I . 3
^ ^ / ( (^ V Q k - ^ ^ ^ /^^^^ ^
^ / ^ ^ ^
KHsum.oI^edtote niees! .ga. ma ei vtsi sinu prast vangi min- na, trjus Kalle.^ Vga hsti vib ka hommikul. toU vljas oUa. See on selge salakaubitsemine.
- - H o m n i i l n i l kindlasti ei ole enam tolli, asus. koBstaabel Lind- steni toetama. Ka onul on kohv- ris ipoole aasta viinaladu ja mtlen sellega kiges rahus hommikul maale marssida. Kll muia?i vik- sin sinu kolid maale va, vtku siis
iKalle need ja toogu Tamperesse. Noh olgu, kll ma toon. Aga
kuna ma neist asjadest enne ei teadnud, tles Suntinen.
Kui seiiline ime juihtuks, et hommikul otekski foohal toFiamet- iiikke ja kui ss juhtuks veel teine ime, et keegi kontrolliks siniikra m i ja imestaks^ asju, siis tle al-
et sa ei
sugulaselt' saanud. , K u i 'nad'sils^- konfiskeeriksid need vi sooviksid nende eest tolli, siis lase minna ega need ole nii palju inaksnudki. Ja kui siis veel see kolme protsen- d i ime juhtuks, et sind tahetakse karistada, ss kige^ohkem saak- sid vikse trahvi. Siin tunnistajate ees luban ma maksta sinu trahvi ja (kulud, kinnitas iiindsten. ^
Kuigi Kalle tundus veelgi kahtle- vat, pidas ta oma hibadusest kimiv Enne laevast lahkumist Lindsten loovutas oma asjad Suntisele.
Lindstenil ja Vuotisel ei olnud raskusi tollil. Nad jalutasid kiges rahus vlja rohelisest liinist. Kot- kas ja kobcra ratasid siiski selle- vrra kontrolliva tolliametniku heatahtlikku huvi, et see uudishi- mutses, et kus ta sellised loodus .^
. esemed olid leidunud.:.
Passi- ija toilikontroUist lbi judnud Ritu ja Eeva ei judnud enam kigest hoiatusist hoolimata end enam valitseda. Kui Vuotai- nen hoidis reisipaviljoni klaasust Lindstenile lbiminekuks laliti, mrkas ta kmnekonna meetri kaugusel naisi neid ootavat.
Nd paneme jumala eest mi- nema! Jookseme auto juurde ja kki, karjatas ta Lindstenile.
Omapraseist pakkidest hoolima- ta panid inehed hoo jalgadesse. Naistele pilku heitmata nnestus neil pseda taksosse. Muud asjad pandi pakihoidlasse, :^ aga kotkas tuli hdalvaevu sisse suruda. Sit- jale anti oma auto hoiuikoha aad- ress. Kui takso t ^ i kaare Etela- rnhale Ritu ja Eeva vaatasid k- sisilmi autole jrele ja nisid seis- vat niitute ngudega oma kohvri- te krval.
Kll on kiM-jaivaimu pohme- lus, aga vibolla tuleks minna Ni i - nist peremehe vjalikajat vaa- tama, kurtis Vuotilaiiten teisipe- va honoimikul.
ra kaeba; See valu on su oma tehtud. Kui mees omale hai- guse hangib, peab t sellele' ka vastu pidama.
Koduteekond oli sujunud k- resti ja llatusteta. Kohale saabiiti esmaspeva hommikul juba' enne pool kahte. Lhikesest magami- sest hoolimata olid sobrad ohiud korralikult' tkohal, htul se i tse paiku oli poole tunniga sidetud Tamperesse Suntisele klla.
See oli tsi, et hommikul ei olnud ainsatki tolliemetnikku ko- hal., Konstaabeld oleks olnud t- baras olukorras, kui t oleks oma
teiste
ametimeeste saagiks, seletas Kalle tuues oma kohvrist esile Lmdsteni hbeda. \
Kallel o l i esmaspeval ohmd veel vaba pev, naida ta oli kasutanud toodud pudelite sisuga tutvumi- seks. Sellevrra oli siiski peva jooksul vetud, et htuks oli veri vedanud mehe restorani. Lmdsteni ja Vuotaise tulek oli ohiud sobi- vaks ettekndeks selle mtte teostamiseks. Kolme, mehega veti suund xiaistetantsule.*
Kuna Lindsten oli tagasimine- kulgi juhilesanne, pidi ta istuma kogu htu kuiva kurguga. Voti- lainen ja Suntinen selle asemel katsusid vtta oma sbragi eest. Mingisuguses piiris psiti sellep- rast tantslumuliste naiste keskel vahetevahel tantsuieski.
- See naistetants komme on vhe vras, imestas Votilainen.
On, aga eks peab sel seeliku- velgi olema omad igused, nus- tus Kalle. Aga mul ji irkunar ta, et meil oli konstaabliga veel ^ks iseiklus selle jrel kui olite lae- vast lahkunud. '
Noh^ ^^ T Lindsten.
Esa see niid mingi seiklus polnudki, aga oli vaid vike koge- mus. Seal laevas ega rannas pol- nud enam htki elavat. KSk ko- had kinni; baarid ja muud, et oma kabnis viks leiba'vtta.
Me muidugi kostaabliga kaos vtsimegi.' Kusagil kuuldus keegi liikuvat koridoris. Kord kui sam- mud uiksest mda lksid vaata- sime koridori. Seal lks ks laeva bhvitsery ma e i tea kes. Tal oli omal moel tunnusmrke, aga kap- * Naistetants tantsuhtu ees-
ten ta ei olnud. Konstaabel tles, et kutsume juttu aijama ja meep tuli meie juurde. Oli mugav mees.
Me vtsime impsi j a ^^ a^^ i g a s i ^ t juttu. Ohvitser vttis kll ige vhe. Kui me ksisime, et kas ta. on mingisuguses valve- korras laeval, kuna t pole maale linud, hakkas ta kiruma. Oli seal selliseidki vandesnu, millest ma ei saanud aru. Vibolla eestlaste omad, aga pris selgesti vandes- nad. See oli muide pagana hea vanduja. Palju parem kui Voti- lainen.
Ta seletas, et ta ei tohtinud maale minna. Mitte isegi kaile. Kapten ei lubanud. Mees kirus, et kui ta oli varem sitnud kaubalae- vadel suurematel meredel, siis oli lastud sadamais maale. Aga Hel- singis mitte kunagi. Psi aga pai- gal paadis ja lhed hommikul sa- ma teed tagasi.
' A g a see ei olevat kapteni vi- ga. Ta pidas kaptenit tubliks me- heks, aga sellelgi on omad ^ s k i r - jad. Vhe kahjurmsamana ta tles, et kaptemlgi ei olnud asja maale. Kaptenil oli kll luba lae- vast lahkumiseks, kuid ta tohtis minna vaid tollipaviljoni vltuna- tuid asju ajama, mitte kaugemale.
- K l l neil meestel on omad kombed. Ma ei cfeks seda enne reisi uskunud, tunnistas Kalle Oma juttu lpetades.
Sma pole veel midagi ninud. Sa peaksid uuesti minema ja vaa- tama rohkem oma mber, rhutas Lindsten. '
Viks testi seda reisi kord uuesti teha, nustus Suntinen, ke- da mte nis veetlevat. Ja siis tuleks vaadata natuke rohkemgi kui ainult TaEmnat. Eesti oa per
legi selline okupeeritud riik. Mt- len, et vibolla on olud Venemaal isegi paremad.
Siis on parem, et lhed otse Venemaale, im kuidas tlesid. Ss ned seda paremini, arutles Lind- sten. Vibolla viksid isegi tulla meiega kaasa. Me oleme juba kaa- lutlenud uut reisi.
Miks mitte, aga ega nende palkadega nii palju reisida ei saa. Kuigi see Tallinna reis nd eriti kallis ei pinud, aga kll see minu rahade juures annab timda.
See ei maksa nii .palju, kuna meil on mte minna jrgmisel korral oma autoga. Mtlen esiteks sita Leningradi ja ss edasi Tal- linna. Sellega ei ole muud kulu kui vaid hotellikulud. Lheme kolme- kesi, soovitas Vuotainen.
Sinu elamine maksab sngi. Ja sa oled juba niud, et seal naabri juures on elu kapitaliste pris tasuta, ergutas Lindsten.
Kunas te siis olete melnud minna?
Meil ei ole veel pris kmdel aeg teada, aga suvepuhkuse ajal, ehk juulis. Oleneb nd vhe sel- leski, kunas Mrts saab korralda- da need hambaarstijutud.
Kas ta siis ei saa oma ham- baid ravida?
See on meldud mulle. Kuidas Mrts saab korraldada mulle hani-' baarsti Leningradis, selle jrel tu- leks minna, seletas Lmdsten. " ~
Mis mtet sinul on seal min- na hambaarsti juurde? Saad seda ju teha siingi.
Kll sel on mtet. Tule kaasa siis ned.