itiivse-i^abariik- idaatidele. Meie ;d on ain^amisel,
[kaitsevad this-i ahvaste huvisM [e vabanemisele I ikkest thnsa- mokraadid. lelles arvamises jetera, kmd elu sed kinnitavad, arteisse kuulu-
1? ole alati kige lunismivastased
almis isegi rok- e slmima kui
iigipead. Mei l plt meenutada aste hulgas ra- koni, kellest ga te jrjekindla ja h^iljeleja asemel Etega koostta- Biitika raamides pja, millega anti
majanduslikku bi ning uinutati liasse unistuste
fcod praeguse v= Ipresidendikandi" fcieagahiga, keg le Maja poole lasjatimdjate ai* Wed vljavaated
Ididaadi praegii- hay Carteri l lagani snavtud la hendriikide
tstmiseks on samal ajal esi-
tvttudes ja sei- likasid, mis teda l eriti julises fcaista. K i i i t ikud , lavtte jlgivad, l ir i iklaste kandi- listes fraasides, lohtades puudub
ja kindlus, mis Ida ebamrases
on Reagani an- |p61iitika, selgub |itest, et presi-
thistab t pre- lel ameerika te;- hiseks N . Ltu. Iis selle sammu pa lihtne: venela- le l le karistusabi- L kuna nad saa- fest riikidest ning |jaks on tJhend- |kes jvad ilma
)li tundub aukli- Iriikidesse saabu-
hmatab N . Li i t inj^ppuse al l , mis
|t osalt hendrii- tspordi piirami- i auku ei suuda
pe viljaekspordi le, kuna kol-
ttu ei ole vene phja all ning itult iga vlis- hiljatera.
ralitsus maksab jamise tttu far- ltsiooniks 1 mii-
lan tleb, et see iha ja ta Oleks
^asutanud tJhend- thustamiseks.
jealiskaudse pro- kuna N . Liidu baseerub pea-
|ehnoloogilisel ja t, mis ta on sa- t^ maailmast. J a
lat, siis oh Rea- liline relvastuse llt naljanumb-
lemlis leolevalt
lutsus lahel? l i s - |e laiendamisega
rajamisega Jor- [itud lnekaldal
iu-vaatamata ja tagasihoidlikku"
pirivaks plaaniks kila. rajamine Je- iosas, milline ala jtelt im. aasta
(Jrg lk. 3)
i-is
922-3824.;" .
S T O K H p L M ( E P L ) Nukogu- de krgemad sjavelased on k- lastanud Strngnsis asuvat rootsi sjaveksiist. See on pihjustanud temperamentse, artikli Eskistu- na-Kiirirenis" Leif Sandbergi su- lest, kus muuseas eldakse:
,,Mugav mees'marsib kasar- muvravast sisse, orkester mn- gib, hstiorganiseeritud vaate- mng.
Kes on see kindral? T a on balti sjaveringkonna lem. Ta kaas"- lased.on pric samast rajoonist.
kski ajaleht ei rgi nende meeste telisest ametist. Suurem osa teab ju N . LdU brutaalsest rnnakust vikOsele rahuarmasta- vale fganistanile.
Ja sn on me juhtivad sjave-, lased suure idanaabri balti osast. Sellest I osast, mis on okupeeritud alates Teisest miaamajast. Sa- mas vaiirius kui Afganistan, ainult palju kauem. J a peagu unustatud.
Aeg parandab haavu. Sel puhul on haavad sgavad; Venestumine
I jtkub. ga kui rahvast vgista- takse, kasvab vastupanu. ^ V : :
Vastupanust toob a i t iMi autor niteid, mainides prandaaluste gruppide memorandumeid NO-Ie.
,,Taost toimub iiukogude sja- liste ksaste ,,rahulikU" klastu- se fassaadi taga. Ttt ei saa var- jata. Sellest tuleb petust vtta:
Tnapeval tuleb kikidel rinne- tel videldada fashistliku N . Li idu vastu, mis ei oma kige vhemaid- k i demokraatlikke igusi ega vaba- dusi oma kodanikele; Meenutagem Tshehhoslovakkiat, Kampuchet, Afganistani! Meenutagem unusta- tatiid balti rahvaid?*'
Tnavusel Tallinn Festival 80-1 b heks esinejad tiivset meesr^ P E d i v a s M t E^ ^
Mdunud phapeval avati vastava aktusega Seedrioru last suvekodu suvine tegevushooaeg. Suvekodusse oli saabunud esime seks ndalaks 45 last, kes olid Jagatud vanuse jrgi kolme gruppi 46 aastased vikelapsed; 912 aastased ja 1315 aastased* Su- vekodu juhatajaks esimese kahe nMala kestel on Reet Soosaar hendriikidest.
aa B.Q
Avatseremoonia toimus mdu- asetasid" mlestussamba jalale nud piihapeval algusega kell 4 bietsalli. Prast tseremooniat p.l. Lipp heisati hislaulu Kau- srduti esimesele hiseinele. nistagem Eesti kojad'* saatel ja/ Seedrioru suvekodu seekordse Hmar Jgi pidas lhikese palvuse,v hooaja avamisel on mrkimisvr- miUele jrgnes iiihislaul. Kalla ne^ et kik suvekodu tegelased on kallis isa ksi". noored alla 35 aasta inimesed.
; Kanadas i lmuv suurini saksakeelne/ajaleht Coiiiifier" avaldas oma 3. juul ilmunud numbris pikema artikli Balt i r i ikide annekteerimisest kannatustest komihunitlikires- hi imi aM. Poole leliekijeMe arkke V
Artcli autor mainib, et &0-aasta- maailmasja lpufaasis pgenes ltlased on paindlikumad. Eesti he Vjatsheslav Molotov, kes oli palju baltlasi Saksamaie j a Rootsi, kohta teldaikse, et seal tegutseb Balt i riikide annekteerimise peaor- kust paljud edasi rndasid le- kaks; suuremat prndaaiust vas- ganisaatoir, elab veel praegugi, kui - meremaad tupanuliikumist.
Lnes on Balt i r i M d e ksimus gi ta krvalda,ti juba aastaid ta- gasi Hrushthsovi poolt vimult.
Lhikeste snavttudega esine- Kasvatajaid on 10 ja suvekodra sid Seedrioru Juhatuse poolt HU- juhatajaks on esimesed kaks n- lar Amolins ja suvekodu Juhataja dalat Reet Soosaar, keda asen- Keet Soosaar, dab hUjem Andres KudseppT-
: - , r rontost; ' kes eriti rhutas meie lipu j a sel- / le vrvide smboolset thtsust Suvekodu juhataja mainib, et eestlusele. : noortele ulatavad ga alati oma
Jrgnes lhike tseremoonia m- abistava ja toetava ke vanemasse
Balti ri ikide .annekteerimise ope-; ratsioonide kohta antakse artik- l i s ksikasjaline: levaade, alus- tades Ribbentropi j a Molotovi vahel slmitud salajase paktiga
' j a Balt i -riikide praeguse. traagl-
Venelaste sissetoomisega hvar-; peaaeglT tTekH^ k i n - lestussamba juures, kus kasvataja generatsiooni kuuluvad eestlased, dab balti rahvaid kadumine, ku-nitab^^ na ilas on niteks ltlased juba seUes ksimuses kannatatakse siin >tuse_ y,Me ootame'^. Noorte^ r i y i
. m ,1. 1 ' m i i r Q ^ ; ! a " o l i oli lomasoisakus ku i kasvandikud vhemuses ning Tallinna elam- '-"mlukaotuse ail.^ ^^ ^^ ^ kest on ainult 57 protsendi eest-
(Algus lk. 2)
Lneriikide valitsuse rin^ des ja Liitunud Rahvaste Organi- satsioonis vaigitakse Balt i r i i k i -
Olukord on eriti ohtlik seetttu,^ et Eestis ja Ltis on kige mada-
Ajaleihes ksitatakse , ka saksa lam rahva uve kogu N . Ludus. Samal ajal kui kaugetele Aafrika okupatsiooni Bait i riikides Teise Muude ksimuste hlgas puudu- rahvastele iseseisvust j a enese- maailmasja ajal. Sakslased veti tatakse levaates ka B a l t i riikides m igust nutakse, ei vastu vabastajatena: kuid Hitleri eksisteerivat yaba- tunta Huvi kolme Lnemere - rezhin e i andnud Balt i rkidele dusliikumist. Mainitakse, et lee- ;es elava Euroopa rahva saatuse autonoomiat nagu seda EestiSj L- duiasedoii kige sjakainad, kuna vastu, tis ja Leedus loodeti. Autor k i r - ' ' ' . : . \ ' ;
Insurance Agency
Tel 745-4622
Hamiltonis V , N r p e m a d i teelahkmel-' ette- kandel Seedriorul vrib ve61 eri - list hiainimist ja ese tstmist Ha- miltoni Segakoori lge Raoul E f c r i . t ihe tegelase haigestumise tt- tu viimasel hetkel, ppis ta, he ndalaga ra oma osa ja kehastas hsti j a meisterlikult nidendis Hansuoja kest.
sjakigu aJaL See maa kuulBfe Je^^b k a itsva elu penoodi Ees- praegu araablastele mng Iisraeli j a Leedus iseseisvuse pe- valUsus on asunud seda vranda- riood, jagades erist -ktust Ees- ma, mis pmakorda suurendab p i ' nevust araablaste j a juutide valiel. Mned ki lud tagasi vttis i israel i valitsus araablastelt ile 700 aak-
te ja Lte,
kes leidsid oma saadustele Lne^Europas sa j a ' kindlad turud."
rit neile kuuluvat maad j a alustas uute hoonete rajanaisega, piirates Edasi mainitakse, et noortel vaba- sellega i g a ^ kljest-sisse araafelas- rkidel ol i t^emist sisepoltilise te linnaosad. Hoonete valmimisel oltikorya stabiseerimisega ning suureneb Jeruusaleiaima elanike sellest tihgituna rakendati Lee-
vorra, arv 250.000 isiku S50.00 elanikule.
Euroopa riigid Jlgivad erilise pmevusega Iisraeli valitsuse nsi laiendamiskavasid araablaste ar= vel ja senine toetus j a smpaatia lisraeKle on pikkamda kadu- mas ja haihtumas. Begini ohtlik
hakkab i l M s e l i hirima Ameerika hendriiMde juute,
dus 1926, Eestis 1934 ja Ltis 1939.: aastal autoritaarsed rezhmnid.
Artiklis kirjeldatakse ka balti rahvaste sihikindlat hvitamist ning massdeportatsioone Siberis^ se, samuti puudutatakse pgenike
kes seni oh toetanud ni i majandus- likult kui k a poltiliselt energili- selt Iisraeli. 5S silmapaistvat tlhendriikide juu esitasid hiljuti lkituse^ milles nad kritiseerisid ekstremiste" Begini valitsuses ning soovitasid Jordani lnekal- dal saavutada araablastega mingi- sugust kompromissi.
K u i d Begi ilmselt ei h o o l - nen- dest hoiatustest ning muutub oma vallutuspoliitika viljelemisel ha kangekaelsemaks j a Jrelandmatu- maks. Kige selle halva mngu juures on hendrkide valitsms Ja president Carter pdnud teha ku i mitte just head, siis vhemalt ks- kikset ngu, kima juutide majan- duslik j a poltiline toetus on hendriikides lenne presiclendivali- misi thtis igale kai|didaadile.Nmg selle valimistemngu tulemusena kaotavad hendriigid pidevalt oma mjuvimu rahvusvahelisel areeml ning Carteri poolt aasta- pevad tagasi alustalud Camp Da-
/ i d i poliitika Kesk-Idas rahu saa- vutamiseks on muutunud paroo- diaks ning rahvusvaheliseks nalja- numbriks, mis on; ainijBlt vesi-, ve^
" nelstg veskile.
m w Y O R K (VES) New Yorgi Eesti 'MaJas tolmus Eesti bis< tamiskomiteelt toetust saavate eesti organisatsioonide Ja asutist esmdajate kokkutulek mdunud aasta toetustshekkide vstuvl^ miseks. Kuna annetused E A K - l e olid' erakordselt suuremad Ja jU" liatus sai teha kokkuhoidu kuludes, ka tjudude aryel vabataht- l iku t suurendamisega, vidi toetusteks ettenhtud 42.500 dollar! asemel vlja anda 45.640 dollarit. Mne hdalise toetusevajaduse rahuldamiseks anti veel ligikaudu kaks tuhat dollarit vlja uue eelarveaasta arvel, n i i et seekordne E A K toetus kujunes suuruselt rekordiliseks, sadu dollareid Me 47 tuhamie. '
Onial ajal sjaiidaliste abista- ti vigastatud probleemi ja mainitakse, et Teise o igeks asutatud organisatsiooni maal saadetud s^ korral SOpadol- > hooldusalusteks olid varemmi S^^ j a sama summa eestlaste
samaale j a mujale jnud vanad, keskkomiteele Mnsteris, millest haiged jalarpsed. , aga rohkem lheb eesti lastele su-
Abivajajate arvu vhenemise velaagrite kprrldamisek j a skau- tttu lemeremaades . on EK iidele toetamiseks k u i vanadele ja I^ranud suuremal mral oma haigetele, kelle arv on vike. E r i - tegevuse eestluse eluju kindlus- aktsiooniks tagakiusatavate eest- tainiselevrsU, eriti eesti noor* 'laste toetajiiisdcsraudeesrde taga
' - te kasvatamisel eestlusele.- Selleks niuudetr vastavalt ka orga- nisatsiooni inkorporeeritud phi-
: k i r j a . 'V:- le-meremaadesse minevatest
toetussummadest on suuremad ees-
I R I P O S T I G A
$11.-
153-781fi
ksiknumbri hind iS
summast ksutati US-s eesti tugevdamiseks,. esmaJooBCs moor
. t e alal.
Esnai aadressidele palume mrMa ,.POSTAL COBE*' USA aadressidele , ,ZIPCODE"
Fangatshekk vi rahakaart Free Estonian Publishers nimele.
SOODSAD SUVEHINNB
/
/ tshekiga /
Nimi
Aadress