Nr. 63
[unud ESTO^ md eesti rahva le sume vabade iku jrelkajad
Ind ja ulatuvad! lestlase" toime"
meile iiutme- kirj, ajaleh-
[arvamisi jne., istda Stokhl-
biistsi mitmes fmest aspektist
leile sadolud ' [st kirjast; mjl- Idik Stokholmis Finott un saat- lomitee end- Juhan Simoii- iib oma lkJtii- list kunilS. juH-
ja 05:.a [Uasemast, eru- [iiaalselt liJgis-
kogu oma elu- s^o^ st;
Rahvuskomitee ta vib olla
ikkalikule kul- likale vibreeri-
|n eesti noorte ligi tuhandetel tud vimalus! )dn kiilastami-
saadik: ,.Ma |ju eestlasi on Ikud. Ma olen ;ist tulid siia ?n uhke, et i l tnnisfavad ' la olen uhke
Inpradele siin [olen ppinud
lpetab saa-r
sdamest tulc- itsuses ei saa fi eestlastel on I, siis on seA ts meie vaba-
ile OE tulnnd ' ikeid. Nende
cl vljavtted [emast ajali> lub New Yor-
|dud !e lehe- foto vabatle
lonstratsioon- (aduse a^iel lis. 'V-iljall-
Rootsi aja- Livad, vaatie- lkholmis toi- >iduBtnsl
ni naelutada, [ti ja soome iuvi ESTO-80
vastu, - kuid saada infnr-
[jale. Vah^ andis omalt
)adii?vitluse oleks pida<. ihviispropa-
[ukogu ei oie jaatama kui |on alustanud
pritoluga \, sdista-
igemini |l'eise ma-
asuv nu- ^rican Coun- ^-lebekljeli- l^ runskise sn- Lri ,J^ithna- Kolocaust",
dr jeldatakse hd eriigusi |al, antakse ileemist ja bne esimese kirjeldatakse (ksa okupat- Ise juhuseid, Jed riskisid irjamisel ja
Jrg lk. 3)
Nr. 63 neljapeval 21. august l98o ~ Thursday, August 21,1980 m 3
ii
23 WESTMORE Dr., Site 200 Rexdale, Ont. .M9V 37 :
Tel. 7454622
(Algusik;.2) ^ pstmisel ning kinnitatakse bros- hri lpuosas toodud kokkuvt- tes, et kogu leedu rahva sdista- mine Juutide hvitamises on le^ kohtune ja sihilik.
Saimegi -tiheS' vaiksemas taga- nurgas juttu puhuda ja siii mn- dagi pnevat kuulda. Gunnell Kal- jot si*dus Austraaliasse Saksa- maa DP-laagrist aastal 1949. T- tas alguses siseministeeriumis rii- giametmkuna. Ka abikaasa Asta tuli Austraaliasse Saksamaalt.
, ..N tMlgi',. et m ootas misid. .ustraaEas'.' Abielludes asutasin Sydney'sse...oma firma.' kinnisva-
: rade aM.-
Ja kust prineb ainulaadne eesnimi Gunnell sim maal oa see tegelikult tdruku nimi?
Minu ema luges kunagi krimi- naalromaani, 'kus kangelasest de- tektv oli Just selle nimega. Saan aru, t see nimi Rootsis tekitab segadust, aga ma kbjiitari seda ka- he ,)^\ga^'. Vm e\M, et ehi
' Austraalias on minu meelest vga mugav ja ttempo madal. Ini- mesed elavad vrdlemisi hsti, igal tlisel on ju oma maja Ja
.auto.- '
Kuulen,: et eduka firma, omanik on kadunud tstur. Erich Kaijoti - vennapoeg.' ;
Ksimusele mitms lemere \m Dr. Pnmskis'toonitab,! et iga rah- ESTO-ie tulek taj ieti on, vastab
vu^ hulgas leidub kriminaalset ta, et 26. lend Austraaliast, mis elementi. Kui kohus leiab, et mni kestis 25 tundi.-Maid, mida ta seni leedulane, juut vi ameeriMarie on on Ju<toud raske sooritanud kmiteo, ss peab ia sel- peast loetleda, e^ iit ta oma statis- le eest vastutama. Kuid tooni- tika Jrgi on neid kokku 58.
IBONN (EPL) Sagedased viljaikaldused ja vajadus mjonite tonnide teravilja importimiseks iseloomustavad nukogude plluma- jandust. Enamasti ajab Kreml siiu ilmastiku kael^
Hjuti avaldas kompartei pllu- majanduse ajakiri ,,Selskaja Zhisn*' (maa elu) kolhoosnike hda he teise Ja ige phjuse. N. Liit vib olla kll lheks suurimaks terase- produtsendiks maamas riing ki- ge rohkem rakette ja tanke toota, aga pole vimeline: produtseerima moodsaid atru.
Vastavalt kirjutisele Selskaja Shisn" veergudel ei suuda ta an- da kolhoosnikele kige elemen- itarsemaid trstu.
Giimell Kaljot aMIaasa Astaga,
..Borneo. on vga- huvitav; Ja metsik- saar, kus veel M aasta eest olid inimsjad.
tab autor see kujutaks endast __ ja missugune reis on olnud vanseid tapatalguid ehk holo- kige hvitavam? caustt kui sdistada kiM leedu- _ y 5 | ^ ^ ^ reisi, mine- Need olid ,,kajatid'', kes olid^ ^ .^ ^^ lasi, juute vi ameeriklasi ksiku- vai aastal Knasse ja selle aasta te poolt ^'^^^'"^ IniTpJlKQrtOTflf J viii ' , ' ' v . .
Ja millised on sinu ESTO- muljed?
[es, eriti gjgyjgf^j^gjjlg Ijj^^^ kui faktid rgjva teist keelt. gata, et rahvas elas vrdlemisi
Oma videtele k^ Iu andmiseks .^^g^alt, palgad on neil madalad, ja nende testamjseks toob autor ka mitmesuguste teadmeteoste ja Leedus kommunistide ajal vlja- antud raamatute jrele ra juutide osathtsuse kommunistlikus Lee-
N a n ^ g i vaaside vabrikus kne- lesm noore ttarlapsega, kes t- les, et rna kuupalga eest saab osta ainult paari kingi.
dus. Kogutud ^ W i d e pah^^ selgub, et Leedu kommumstliku u .vii.icac Mi^oair^ fn^ partei liikmetest olid Leedti bols- klluses. Mingeid toidusabasid ei - . , ninud. Mdi vabalt lia, mune, heviseenimse 52 protsenti juudid, ju^^iij^, ^^ ^^ ^^ ^ leedu toostusmimsteenumi amet- konnast od 5l protsenti jmM rahvusest. Direktorid, levaatajad, Juriskonsuldid ja teised krgemad ametimehed olid kik juudid, kuna leedulased taitsW seto^ride, ;iiikmelise perekmm peale li ai. kaskjalgade ja arveametnike, koh- .^ ^^ ^^ ^^
nas .vga kulukas osta televiisorit perekond, kus oli 4 kuni 5 t- tajat pidi selleks ttama 5 kuni 6 aastat. Vabrikutliste korterid olid vrdlemisi vikesed. Nelja-
^ ^ " nult ks tuba: kk, vannituba ja . . E d a s i s e l g L , b , e t
hst oMKBm^smi^^ le: Keetmisetingimused vga pri- nelased, 40 P^otsentijjuudid ja a^ -^^ ^^^^^ iult 10 protsenti leedulased. Juuti- ... . . . ' ^ t>
lasi merervlid. Sitsime yanema pojaga kuu aega kanuus mda jgesid. Meid oli vike grupp tu- riste, peamiselt loodusteaduse petajad. Me oli hiinlane gdiks, kokaks, tlgcs ja laevakaptehiks. Palju id veetsime maal nende y,metsaliste" hulgas. Neil od to- hutult pikad, teivastele ehitatud majad ,ipnghouses'' vga ilusate ornamentidega ilustatud. Nendes elas ikuni 20 perekonda. Prandad olid bambuse ritvadest, vga puhtad. Kogu solk kukkus vahedest lbi alla, kus elasid sead ja kanad. Elu nis vga primitiiv- ne olevat; tihti ei julgenud pris- maalaste poolt pakutud jooki ega ski vastu vtta. Aga haigusi kui sarnaseid meie hulgas ei esinenud.
Sani vga ilusad. Leiame abikaasaga, et Stokholm n vga ilus linn Ja ikuna kik ritused toimuvad vrdlemisi meie hotelli lhedal, nn oleme palju. Jalutanud. Tnavad on siin puhtad ja liiklus vike. Olen kohanud koolwendi, tuttavaid,. keda ngm nelja aasta eest Baltimore'is. Mis mulle aga ei meeldi, on siine suvi, see on nieile vga kM, nagu ustraa- ha kesktalv'^, lpetab Gunhel Kal- jot. Lipuehtes Eesti .Maja ees kohtame ka abikaasat, kes pajatab, oma lastest. Vanem poeg on 24- aastane ja teenib Austraalia 'len- nuves, 21-aastane ttar on lpe- tamas likoo Ja 19-aastane pesa^ muna,. noorem poeg, kib veel
^ gmnaasiumis.
Seega pole ka mingi ime, et nu- kogude meeskond sai idabloki kn- nivoistlsel Tshehhoslovakkias ha- ledasti la. Meisterfcndjad Un- garist, Tshehholovakkiast ja DDR-ist tulid moodsate atradega, nukogude kndjad aga vananenud riistapuudega.
Kolhoosnikud -~ nn kaebab aja- kiri ttavad atradega, millede kontsruktsiooni pole viimase 43 aasta jooksul muudetud. N. Ludus <m 65 muUliiki. Adrad aga, mis nee mullaMikidele vastaksid, puu- duvad. ^ S , e e probleem pole meie Juures kahjuks veel lahendatud," tunnis- tab pllumajanduse teravilja osa- konna peaagronoom. Kasutusel olevate atrade kohta kirjutab
SelskaJa Zhisn":,,Adraterad on alavrtusMkst terasest ja puudu- likult lihvitud; Ka keevitusto on
..-nigel.-;. '.;,:.:'., :[ drahlmal pole erMhti peal, mistttu adrad kleepuva mulla tttu ummistuvad. Ka pllutmasinate tstustes
on asi sama. ,,Ettevte on vana- nenud," kirjutab Selskaja Zhisn" he kitise kohta Odessas. Palju tid sooritatakse veel ksitsi. Um- bes 30 protsenti sisseseadest va- jaks saneerimist. Adraterade lihvi- misega on Odessas kord katse- tatud, aga, siis lpetatud," arvab ajakiri nrdinult. :
ga adrad pole nukogude pl- lumajanduse ainsaks probleemiks. Brezhnev laitis isiklikult 1978. a. pllutm asin ate v anu mudeleid ja nigelat kvaliteetiv Ekspertide arvestusel pole iga kolmas nuko- gude pllutm asin klbulik.
Kui algab saagi koristamine, klavad igal aastal alarmeerivad hded, et kmned ttihaded kombainid, traktorid ja veoautod vedelevad juba alates vmasest likusest parandamatult,
kuna puuduvad tagavaraosad, me-r haanikud ja loohiulikult ka inimes-
te agarus.-; , . . ' :
ga dele anti ministrikohti j paljud neist tcisteti krgetele positsiooni- Vanniks oli Igal perekonnal 75 dele kommimist|ikus ssteemis, cm laiune ja 20 cm krgune Nii titsid ,fuudid tstuse- ja ter- puust toober, kus ennast pesti, vishoiuministrite kohad, nee anti , , , / , ka toiduainete produMsiooni ko- ^ a s e d ^ ^ ^ vlismaalaste vastu missari. Leedu pllumajanduse f bra^ikud, neil mmd vlismaa Juhtimise, Leedu krgema t r i b u - ^ ^ ^ naali ikmete, prokuratuuri .:le- ..know-hpw d.. , , .. . ma jaLeedu.NKVD lema kohad. MuHe tles,-ks Minlane,^ ^^ Leedu NKVD krgemaks juhiks Oli nemad nd vitlevad ka meie juut Gladkov, kes palkas suurel vabaduse heaks". Nemad pole ku- aiTul juute Leedus tegutsevasse ^agi kedagi okupeerinud Ja on KKVP-sse. Mhdlad, et tulevikus tuleb s^ ^
Broshxis kinnitatakse, et j a l - ^oofiiij^ ^ui^og lisas judel juhtudel Juudi| .rahvusest toosama hiinlane. Pekingi all oii-^ NKVD-mehed piinasid leedulaste tohutu kolmekordBe aatomikmdel lekuulamisel oma ohvreid. Selle varjend, terve maaalune Imn. Tee kohta tuuakse terve rida niteid, maa alla viib lihtsa luugi kaudu mis on varustatud; lumedega j^a hest t^^^ Seal andmetega. Juudid tegutsesid ka o^ teline ta as- Mditatute nimek-ja koostami- tsed kik valmis, lisab Gunnell sel ja vtsid osa leedulaste am-^ -K^^ ^^ ^ tcerimisest ning nende kditami- . \ L . , ,.... . tlesid ennist, et 0 sest, mainitakse broshuuns. Arre- ^ . ' teernised, piinamised ; lekuula. miste ajai ning osavtt kuudita- mistest olid n.hjusek,-.lmiks. m- : - r \ : ned kriminaalse kalduvusega vas- tutustundetud leedulased hiljem vtsid natside okupatsiooni ajal osa juiu!iv3siastest aktsioonidest, lnnitab broshri-autor...;
Sageli imustatakse v5i tahetakse imustacia, et igal rahal on kaks klge. LJthiiasjinAmeiican Coun- cili poolt vLjkantud broshr tu- letab mU paljudele :'meelde,:.kes. nevad ''eise m.aailmasja ajal sooritatud kuritegusid ainult hest vaatevinklist
Maksab. yljaspoo
STOKHOLM Rootsi krgekvaliteedilises kunsti-, kultuuri- Ja kodusisustuse ajakirjas Skiaa Hem" M . 2, 1980 ilmus artikkel eesti pianistilt Kbi Laretet, milles ta huvitavalt kirjeldab oma probleme pianistina, eriti igasuguseid hairivaid tegureid, mis
harjutamisel Ja esinemisel kontsentreerimist
K I R ; l P 0: .:T1 G A USA-s:
Kbi Laretei mamib, et kont- sertpianist peab harjutama neli Imni kaheksa tundi pevas, et p- sida heas vormis. Ta kirjutab kui- das hel kodusel Mozarti pala har- jutusel tekkis tal lahkhelisid oma. nqore pojaga, ' ^
tshellot kui see oma lpetab ja sellele peab kohe jrg- nema klaver.
$ 3 0 . 5
eerahdfiiast9 $17.
:ed hjuti .seal
Kuid kige hirivam lugu Juh- tus Kbi Larete he Beethoveni ; sonaadi rnngimise ajal he visa fotograafiga. .Fotograaf-klpsutas
kes samal ajal koos oma spra- klaveri Juures pidevalt, oma;apa- dega vaatas maja keldrikorrusel raadiga ning Kbi Laretei oli sim- _ King Kongi filmi ja --kuidas nitud hMtult oma katkes- moodsat rock-muusikat. tama. Mees saadeti eemale kuid
,. r' <r'-'A ^ Kbi Laretei kontserti Jtkas- Kui-alt kostev larnil^bitoeteid^^j^^ lhedusest hirmia hakkas, otsustas alla jnin- ^ ^ ^ ^ ^ piksatused. na poega ja tema spru keelama ^ Ja vaikust nudma; Kuid poeg
LENNUPOSTIGA lemere-maMesse: Aastas $72.--, poolaastas $36 ,^ veeranda
Aadressi muudatus 50 centi. tjksiknumbri hind 45
Eanaja aadressidele palume mrM POSTAL CODE*Ma SA aadressideleCODE"
Faagatshekk vi rahakaart kirjutada
1
Nd ^lahkus Kbi. Laretei la-, vait ja tuli alles siis tagasi kui talle selgeks tehti, et fotograaf
kurttumm nmg pealegi Kbi Laretei rahvuskaaslane ja tema suur austaja.
^ '^ fNSRANCS*^:- . 1482 Bathrst St., 4;kord .
. ^Btbarst--St.; Clair) / M'im kontons '853-7815 ja.
^ '0-553-7816
Daniel tuU talle juba trepil vastu ja ksis etteheitvalt: Kui . kaua sa, ema, mtled klaverit klnber- dada, kuna see takistab me fihni nautimist."
Kbi Laretei tleb, et kontserd ^ ^ ' . .;.--'- V;^ _'.'-.-;: - ' vib esineda palju pianisti hiri- : .. : -;: vaid momente, mis kuulajaskon- Eesti PUumeeste Kogude Jrg- nale si lmaei torka. N on iga.
. kontsertklaver, vaatamata oma _ ., .. - ^ . 1 - , 1 j - i Lundis, Rootsis. Toimunud pea,-korgele kvaliteede, ermev kodu- ' ^ , sest klaverist ja sellega on sageli koosolek valis jrgmiseks aastaks raske kohaneda. esimeheks Osvald Viirsoo,, abiks
- . v , ... , .' , Valmar: Eriku, laekuriks Arnold . Orkestriga esmemisel ei ole sa- .... ..; .. _ . geli nha dirigendi teist ktt S^^o, sekretriks Emie Kuve ja
.-ning pahatihti 'ei toaule.pianist lukmefo
Pahm mulle saata VABA EiESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates , 5 . - - - * '
. .: j ; 19 - . . Tellnise katteks lisan % - - - - - - sBjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult thtkirjas).
Aadress-