Lk. S fAB E E S T L A N E teisipeval, 28. oktoobr 1980 - Tuesday, October 28, 1980 Nr. 80
ABADE E E S T L A S T E
V M J A A N D J A : / Vaba Eestiane,'135 t e c u ^
T O I M E T A J A : Hannes POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toromto O i t 1 T E L E F O N I D : toimetus 364-7521, talitus^^(
- . ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.; poolaastas $21.-- j a veerandaastas $11.,kiripstiga aastas $61., poolaastas $33
j a veerandaastas $17i lELLIMISmJNAD vljaspool Kanadat: aastas $42, poolaas- tas $23 j a veerandaastas $12.. Kiripostiga USA-s: aastas
$67, poolaastas $35.50 j a veerandaastas $18.50 L E N O T P O S T I G A memere-m
J . ja veerandaastas $20.: 50 . ksiknumbri hind
PublisliedbyFre Estonian I ^ ^ Ltd. , 135 Tecums St., TcMxmto Ont. M6J 2H2
Balti Rahvaste Naiste Nukogu korraldas M j u vljasidu Kingston^ asuvasse ieeuiasist kunstnikepaari hastazija ja Antanas Tamoshaitise kodusse. Leedulaste kodu on nagu muuseum, kus on mitmeklgselt esitatud kinstnikepaari loomingwt. Pi ld i l NeiJolaLaansoo/vestlemas Antanas Tamos-
hendriikides toimuv ge val i - Madriidi misvitlus Valge Maja vallutami- juhtida kigile Helsingi koklqepe- sieks ja Iraani-Iraagl sda koos l- tele ja nende rakendamisele, mille- neinaailma hvardava Qlikriisiga de hulgafs on ka rahvastele enese- n juhtinud thelepanu eemale mramise iguse andmine, siis Midr i id is 11. novembril algavast vis nende vljenduste kohaselt Euroopa julgeoleku- Ja koost kon- loota, et Kanada tstab ies ka sel- verentsist, kus tulevad vaatluse ai- le Belgradi nupidamislel tagasi- la Helsingi kokkulepetega seotud hoidlikiilt kalevi alla pandud ksi
N . Li idu kommunistliku partei ^ iht - ja kommunistlike propaganda- ' organite poolt ilmeksim atuks riigi- meheks proklameeritud Leonid Brezhnev oli sjasel partei keskko- mitee koosolekul Moskvas vrdle- misi morudas tujus ja kurtis pris avameeli, et nukogude rahval, kel- l e l ,;maailma parima valitsemis- ssteemi" juures kiki klluslikult peaks olema, ei ole enam liha ega piima lauale pauna. Parteijuht ar- vas, et tuleks rajada unsi program- me liha ja piimatoodangu suuren- damiseks, kuid jttis targu ja ette- vaatlikult mrkimata, millised need programmid peaksid olema, igem oleks vist arvata^ et ta jttis need programmid esitamata, sel liht- sal phjusel, et tal neid ei ole.
Nd langeb nende programmide vljanuputamine j a nukogude kol- hoosnikele tarkade ideede ettela- dumine sja poliitbroo liikmeks lendatud RIihail Grbatshevile. us poliitbroo liige on nukogude standari jrele tiesti verinoor mees ainult ,49-aastane, kuid nh- tavasti on ta osanud parteibosside poolehoiu ra teenida partei pllu- majandusosakonna juhatajana, mi- da peetakse vga vastutusrikkaks
- positsiooniks. AUes 1978. aastal oli ta veel niivrd thtsuseta isik ja tegelane, et tema nimi ei esine Eesti Nukogude Entsklopeedias ega selle lisakites. '
K u i Gorbatshev endale elle vas- tutusrikka lesande vttis, siis ei
Meie linnas peetakse kik nu- tute' rvetraisele lbi srmede lusest joodikud ja napsimehed. K u i tal nhtavasti veel selge, et ye- ksimusbd j a " ^ ^ poed on thjad, linna hel heal peval k o ^ pllumajanduse aUakik kom- mme nendele aDakirJutnudriiM- rida Ja raudeesriide^^^ riigikorra juures ei ole de poolt Tegekult on konverentsi purskeid esUe tuua. eest lasi veel mni naljavend enda- mrtsukad; Talveti ori tnavad tis tamast kronuretsenseerijate poolt tingitud uute ideede j a programmi-
protseduriksimuste lahendam^ valitsus on otsustanud Madrdis Eesti keeles esinejate snu be rahandusministri vastusest mikro- tustunde. On testi llatav^ et kui-
hale saabuvatel delegatsioonidel test seisukohtadest. S M a vaatama- linnas lausa vUanaljadeni. N miUe ajalehed meid tlevad ole- pitalistliku hiskonna ees. Vima- sa saanud, ei ole neU ikkagi veel ^ e ^ h a k a t a o m a aega phendama ta eestlaste ja teiste radeesrde P^eti aastaid, kalmisto^^ ole- selge, kus asub vene ja allaheide: ^ e l e vetavatele ksimustele, tagant prlr rahvusgruppide^ Ja seesugune soga ajas ise- Vabariigi aegset elu mletavad - mas, kuid kahjuks sotsiaHstlik N L tud rkide pUumajanduse Achil-
Balti rahvusgrupid siinsel mand-tustestj materjalidest vlismiiiis- gi surnuile naeru peale. Teatrit po- aga needsamad ajalehed kinnita- kll neid ra ei kasuta. Sellest ka jese kand. Vi oleks igem oleta- r j a Euroopas on vtnud eeloleval teeriumile nin^^ kahes keeles korraga mn- vad, et kodanlik iseseisvuseaeg oi- t^ma mahajv^^ fet isegi kige paandumatele Madrdi konverentsi vga tsiselt nistustest ja protestidest Madriidi gi^^^' vimalik oleks see prae: nud kole ja vilets. Soome, kes oma nudkapitahstlike riikidega. KUpn kommunistidele on juba selge, et ning taotlevad kigi vimaluste p- ksimust ksitavas parlamendi k kodanikud aegamda tai- asjadel: selline areng v^^ : rides Eesti, Lti ja Leedu ksimuse misjonis. lapsed tahtsid korraldada ees^eel- seisvust jtkab, on N L suur sber, b sotsialismi eelieid on tielikult ummikusse, kuid nad liht- pevakorrale vtmist konverentsil. Minister MacGuigan ksitles K a - seid suvepevi, siis need keelati Aga f a m a suured sbrad on ju ka suurepraselt vimalik ra kasuta- galt ei saa enam midagi mistlikku^ Eesti vabadusviUuse organisatsi- l a d a seisukohti Madrdi konve-kui-noorsoo lhe^ ise- da iseenda huvides. J a igaks ka- ette vtta ja galopeeriva hobuse oonid kavatsevad Madrdi saata rents lhemalt Winnipegis^ieetud Eesased elavad venelastega gifshistlikud riigid, kus kmmu- sutabki nii nagu jaksab. Selle tule- seljast Um jalga murdmata maha
esindajad Kanadast ja hend- mraina-Kanadakoh^^^^ li ja _vesi hes niste lausa vardasse^^^a^^^ oma rkidest, kelledega ituksid Stok- seletas, et Kanada kavatseb holmist j a Londonist vljasaadetud rl idi konverentsil les tsta eesti delegaadid. Konverentsiks on guste ksimuse, kuid tkavats^^ teinud erakordselt suuri ette^ seda teha vs, mis e i i ek i ta vae- vad kaarte ja dommotmng lapsed et Eesti ei suutnud oma rahvast sialismi phieelis prdunud meie ^ i oli Dmitr i Poljanski. See partei- ttisi ja jupingutusi ltlased, kes on nul ikku^ see t-^rmavad metsikult ainult vene toita, aga mina olen ometi'oma sik vastu. ' mees sai juba 43 aastaselt poitb- Madriidis avanud isegi lti broo hendab vga tagasihoidlikult J a keeles. Eesased ^ o^ tegi kret kar- balti rahvusgruppide tegevuse koor- sordni al l . Kanada ajakirjanduses f^^a toas ja hoiavad toas ka oma Uha all gasid. na sotsalisiku omandi tasku Jri. Kuid Poljanski thelend lp- dineerimiseks. avaldatud informatsioonist Jb
Praegu on vga Faske telda, mi l - mulje, et vsminister ei ksitanud Ilsed vljavaated on baltlaste esin- Winnipegis peetud knes ldse ene- dajate! konvererits oma seisukoh-semramise iguse kiisimust, mil - tadega vlja tulla j a kui palju nid le pevakorda tstmine hiriks ve- Mulda vetakse, l ^ d u b , et n nelasi tunduvalt roIii- Ameerika hehdrkides ki ka K a - kem kui inimiguste ksitamine, nadas on vetud konverentsi suh- K u i vlisministri seisukohad ene-
K u i theldatakse, et mni eesti Jaan vi Tnis On vene poiste kambas/ ss thendab see, et poiss varastab, ajab ra autosid vi vgistab pargis
Praegu kauplustes aina midagi khveldamisel pes kikesti kui ta nimetati 1973. puudub: pole koort, pole sealiha . - , aas<^l N . Ldu pUumaja 1. j a ometi oleme vgevad sea^^"^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ kasvatajad. Keegi pole inimeste- ^ . ^ f majandada ainult kolm aastat ning ss pee- le ausalt elnud, mis selle sea- ^ '^^^^ otsast Ippunrsuurejooneh^ tagandada ministri
.ass lpuks ikkagi^.^^^^^^^ n hbematult vaesed olemegi. H- roost. ^^B^^ Me peab olema plaanimajan-bematult vaesed 20. sajandi lpul nast, kelle kaela ajada kommu-Eestlased on aina imestanud, kui
tes peale palju tagasihmdlikuinad semramise taotlemise ksimuse kergesti jtavad venelased maha dus, aga- millistel niotUvidel pla- esimeses sotsiastlikus riigis. ^ eie^ nistliku ssteemi tulemusena pank- noodid M mned kuud tagasL neeritakse puuduma kord dikas, raiskame^kiM vimalikku, niteks rotti linud pUnmajandust ja sel- hendriikide Esindajatekoda Ja ajal ilmselt muutunud, ss seda vad aina paremaile rohumaile" kord suknelad, siis hambapasta, isgl tjudu, kski statistik ei leks patuoinaks oU Poljanski, kes Senat vtsid teata\rasti vastu reso/mjuvamalt toonitab ta hoopis sel-^ ^k^^^ teist Pea arvet, k u i suur on ttute prt- saadeti ,^ saat- lutsioonid, mis nuavad adminst- uste probleem Tekib ksimus, ;,iaiatarbe" artiklit seda mee sent. Pealiskaudsel vaatlemisel konda Tkiosse. Samuti nagu tehti ratsioonilt Madrdis Balt i lkide jadustMadrdis nagu: seda on ma^ kas venelased oma snnipaigus keegi ei knele ega peta. Teie, tundub see olevat sna aukartust seda Eestis Miresti suurt karjri enesemramise ksimuse peva- jandsMkud Ja sj niisugust sm. H . Vaino, dete minust n pai- ratav arv; teinud Eestimaa Kommunistliku korda vtmist, mis on seda rohkem sed. Samasuguseid mtteid esita- maad vi kohta, kuhu eesased vi ju noorem, et pole ninud meie Va- Minu kodukandis tean kolme 40- Partei sekretriga j Eesti poliit- phjendatud, et Helsingi kokkulep- vad ka Kanada parlamendi komis- kirgsid' vljarndama kipuksid? bargi-aegseid kaupu ega kauplu- aastast meest, kes ei ole iialgi t- broo liikmega Vino Vljasega, pes ttatakse anda krvuti inim- j lesandeks oli Enam kui sada aastat tagasi , ,sl- si aga olete ju ome^^ nai- kes nhtavasti sattus uue Moskva
i igustega k kigile: rahvastele ene- k o ^ ^ materjalide kogumine rutati" ju Samaarasse aga ai- ristina vlismail ja. visite ehk seal ne ja ks mees, k e s ^ n juba pen- as^ehalduri K a r l Vaino smis eha- semramise igus. Nd ei ole ja ettevalmistuste tegemine. Need "ult sealse kuulu kohaselt viljaka nha? Vi arvate testi nagu vene- sioniikka judnud. Meie riigis^^ on soosingusse ja saadeti Jalust ra '
" k a h j u k s Wash^ midagi mtteavaldused ori teataval mral mullapiriiia ja bingem aa saamise iane, et kaubad seal olid Teie tule- suur armee 4060 aasta vanuseid ' N . L d u saatkonda Venetsuee- * kuulda,: et hendrkide delegatsi- koosklas N.XduajaMrjanduses vimaluse pras mitte seUeparast, lm puhul aindts^^^ vi- pensionre. T jb tegemata, lasse. '
oon kavatseks tegeleda enesem- avaldatud seisukohtadega, mis et venelased seal mmgi^ ^k^^^ kuid valitsus peab ebaotstarbekaks ' ramise iguse -ksimustega. Selle taotlevad isaimiguste j a enesem- keskkonna oleksid loonud. ' ^ ; ^ ^ , pensionri rakendada tlisena t^ asemel kuuldub hendrkide linnast hoopis selst ameeriklased kavatsevaa nowa asetamisr noopis aetenie poiiiKat ^^i^^cciiimscic, a a s c u ttuuiuaK.bt; p - - .--^ ^ aeii j a Kaaniae juures. Ainult i- tel ridades ei ole kik asjad pare- Madrdi famveremtsi teatava sor- elustavatele ksimustele - majan- Juttu, et^NLyalitseja/Peeter Suu- j g e vike osa pensionre ttab pl- ^ a s korras. Paljusid parteUkmeid dni a i ! Hing hoiduda kSigist kont- duslikule koostle ja desarmeeri- re eksitust" teadlikult paranda- " a a . K^uiaiuaKse igauneie praegu lumajatiduses, miUisel a l a l n e i l on hirib et Ontarios vimul oleva iroversiaalsetest ja venelasi hiri- mise lbirkimistele, vatest ksinaustest. K u i suuri vljavaateid raudees
Umbes samalaadsed kuuldused riidetaguste rahvusgruppide esin iuievad ka Ottawast. K u i Kanada dajatel nende eeltingimurte juures poodides, vlisminister Mark MacGuigan h- on Madrdis tegutsemiseks, peaks Juti lti poltikategelasele prof. selguma jmba konverentsi avaper Vasarinshe saadetud kirjas mai- vai.
ymis, :et ..Kanada . valitsus kavatseb . : K..-
Iase4 ja n i i kaugele lnde kui ula- taks.
Aga need venelased, kes siin ju- ba 1960. aastast saadik elavad, kinnitasid seltsikeestele, et nd
ga tehke vravad lahti j a laske Lne ttud sa meie maale tui-
konservatvide leriigUisele partei- Meilonmjoneid inimesi, kes ^ " ' ^ ja ajab Kana-
faktiselt ei tee mUte kui mida- Phiseaduse Ingl ismaad koju- gj toomise J a phiseaduse muutmisse
ksimuses iseseisvat poliitikat. Ja l a need oleksid juba ndala p- Nende tegevuse kujutamine On fl- paljudele konservatiividele on eri- rast kadunud ja usuksid, et n-jetonisti ks lputuid teemasid, ti hiriv, et Davis toetab tiel m gid kurja und: egas inimesed Riigivalitsuse, partei ja muu juh- ra i liberaalse keskvalitsuse juhi ometi X X sajandi lpul niiviisi ^tiv aparaat on meil paisunud kole-1 Pierre Trudeau phiseaduse muut- ela? tute mtmeteni. Niteks kui ma mise poliitikat, mida peetakse sur-
- - - J . . . V , ttasin haridusosakonnas,^ s^ ^^ N L rahvamajandus on tiesti e b a - ^ - , . -cr^^i r ^ u i rruii i - i-, \^ - i--, ^ ,. , , . . . meid 4 immest. Koo Kahtlemata valitseb igas pobiti-, ^ . ....... , teolise suhteliselt pikk puhkuseaeg nukogu poole . . . Muidugi ei ole normaalne: inimestel ei ole ralia- ^_ r v , o o i r K r ^ i ; , , ^ - i i - i - ji
nitab et rootsi toolise tegelik t- - , n > - m ^ x, i , -^ ^ - ^ n ^ - T ^ O T rr ^ rohkem. Nuud on; maakoolid su- lises parteis oma mstsinhm, kiud aeg on lhim Lne-Euroopas: "^^^^^^s ,koUee^^ ^ m i d a g i T a m b o v i kes oma mitte m i d ^ i peale h ^ a t a . Toot- haridusosakonda: on on ka pris selge, et alati d saa S t s i ^ tline puudub nuda k parteilk-
' , ,V :: ^^^^^^^^ ; s^ ^ ' ' ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ Tstustline./Rootsis:^^t veendumused i u s a a m a d e l e : jrgnemisel. Joe
mulM keskmiselt 1515 tundiy 29 tun- / 27 tundi aastas, lnesakslane 104, Oleks koik muud asjacl korras, tielise keelatuse touu. N n teosta- di ndMas^i: M l i p ^ ^ ^ siis/ehk; viks mni mees^kalmis-;va siisterve kolmandiku raharing- (Jrg lk. 7) (Jrg lk. 3)
on vUets, aga vaata ikka mis siis } ' / ' : ' ' ; ' ] .7^ ' - . . ' \ , , kui'meie. iul ime . . . . '
ttas 1900 tundi aastas, 36 tundi Meie rajoonileht teatas, et ks ndalas, ttades sellega peagu vana linna tnavaist laiendatakse
kmme ndalat rohkem kui roots- surnuaia arvel; kes oma kadunuke-