PEATOIMETAJA: Karl Anro TOIMETAJA: Hanaes OJs
POSTIAADRESS: PO: Bos 70, Stn. C, ToroHto Qlt. MRJ 3M7 /TELEFONID: toimetas :m-7521, talitus
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas. $38., veerandaastas |ll.,kiripostiga aastas $61.,
, ' ja veerandaastas $17. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas tas ja vesrandaastas $12.. Eiripostiga USA-s: aastas
6^7., poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50 LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $76.^ ,
$38. ja veerandaastas $20. Aadrsssi muudatus 50 c. ksiknumbri hiad I
l i i liii.
im
PublMed hy Fre Estonian PublishOT Ltd., 135 T^ Torcmto Ont. M6J 2H2
"9 Prast T.E.S. Lasteaia mardipidu kogunesid lapsed Massidesse; kus Beid kostitati mardikpsi- sega. Pildil noored Helve, Eeppo-klassis.- Foto: Vaba Eestlane
Esialgu tindsid uskumatud ku?il- dused eesti koolinoorte rahutustest Talllmias. Need llatasid vliseest- lasi oma spontaansusega, isegi tea- tud trotsliku mrterlusega. Kuid Eeed olid llatuslikud ka kodueest- lastele enestele, vanemale plvele uue hirmu Ja valu toojaks, kuna see generatsioon teab ja on koge- aud rezhiinii karmi ktt.
Vliseestlased on avaldanud uh- kustundelisi snu noorte julguse ja isamaalise vaimu le. Mitmed on elnud oma knedes, et nad on so- lidaarsed kodumaal olevate noorte- ga, mitmes aktuseknes on kauneid fraase eldud seoses eestlaste me- hemeele uue vljendusju ilmingu kohta. Kik on leidnud, et sellega Ou asi lahendatud, venelastele ja kommunistidele on nidatud eesti noortes oleva rahvusliku vaimu lmmatamatut suurust ja tugevust.
Asjal on siiski teine ja hoopis t- sisem klg. Noored Judsid oma meeleavaldusega maailma ajakir- janduse veergudele, aga maailma mformatsioonifoorum on nagu vlk- valgus, mis kord plahvatab ja siis
^aob uute vlkvalguste varju. Ja siis mitte keegi ei meenuta enam, mitte keegi maailmas ei ksi, mis sai neist noortest eesti koolilastest, kes julgesid meelt avaldada Ja paljud pidid selle tttu kannatama nd ja seda veelgi rohkem tulevi-
KarMba jiaeres^ asuval saareriigill . g a , miie iiemiiBseiiia k&gm dm M- Jlamaikas sja tolmimiiid ldvalBDii- maikal stagneeoBs ning saarerik seo kimiitavad, et ka selles piirkon- lks vasfu tumedale tialevikale. 'uas Ja Ladiiia-meerika maades u' Manleyle pandi esisilgu :SMF5 lotiii-
Wimalik vastavate juhtide ja l iea si, kuna ta rakendas yimale tulles 4.4nonmseile hvardustele kirju- lastevanemate koosolekul, et tema on vinud on vheseks jnud, kus, kui ,,iglased kohtuotsused (organi^tsiooni Jumres edukalt vi- terve rea populaarseid sotsiaalseid t^sid eesti pilased autorinime ai- s b e r , nukogude ohvitser, olevat Noored .ei karda enam ldsegi - ja nende eksimuste kohta on arutusel delda pahempoolset e l e m e n reforme, kuid seOe asemel, et taia jg. ,^ *^y^ ene^ -^ j^ Kui eestlased niimoodi vanadki saVadsellest julgust, fe- olnud.
Voli mustasjaliste seltsi ametlik veel meid^/^^ pea- jiinii (1906 1917. a.) ja praegused oma veosa ja annan ksu nad kik mases hdas taas oma lambanah- pool vliseestlaste vabadusvitlus-
turismi- koolilapsed juba ajahigu tunnevad; maha lasta!" Parteiringkondades ka turjalt ei heida. iike organisatsioonide tita antud, kilkama laste vanematega pole neil hinnatud direktor lisas: , , K u i p e d a - K ^ ^ restauree^^ et need Viiksid edasi seda vabadu-
' uusgoremkinitel ja reostolpnitel goog pean ma selle vljenduse huk-. da, miks mitte? ga terve mistus se vaimu, mis oktoobri alul testi f^" kerge; ei ksitagi palju rahutus- ka mistma. Aga kui inimene ei suuda eeldada, et vene marsa- Eestimaa kohal liikus ja kau
dis noored kannatusi trotsides et just poolakad, ka Uma oma^"^^ avaldama..Oleks vga
vastu Mng nende vimM tulekut tihedamaid- sidemeid taMstada vi isegi nad vimult k r - g a Ja Kanadaga, kes vle ^ sunida. Ehkki marksistid ja mise teised, pahempoolsed grupid rita- tstusele,.Iteakkas sid ka siin terroriga Ja mrvadega Kuuba ja teiste mdukaid ringkondi ja Mende juh- kide poole. Vlismaised ti ^ Edw^rd eaga't tenToriseerida, jad muuttisid lamaikal^investeerin- kohta, ksitakse: kas miilits teeksin samuti.On tpiline vene- lissimsed mrganud poleks, organiseerides isegimStn tema mr^ ^ lasele, et ta ennast mimesefe vamise katset, ei andnud ueed pirn- gilam te poolakate streiki- peab.- gntused tulemusi ning 60' Mikmeli- hakkasid. umbusklikiEt l^fe^a dest ei knele?- s : Venelaste -asjatundlikkuse pari- ses lamaika parlamendis saavutas Manley kavatsusi, kartes kmmu- Mis miil^ ^ puutub, siis ,,se- maks niteks on mustasajalise vas- Seaga parempoolne lamaika T- nismi rakendamist Jamaikal. letajad'* (ka militsionrid ise) tupropaganda ks sjane nide: erakogud suure enamuse. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ...U^^^ peaminister Terakonna viavad, et pilaste kohtlemine oli eestlastest elanike, postkastidesse
lamaikas O 1972. aastast saadik JuM siis Mustamel oli hiljuti pistetud lend- Pgale selle on nad ise oma propa- seisundist rkides, vimul olnud Jamaika Rahvapartei, haridusega majandasteadlane, kes ^^dus selle eest, et kuhu sa ige leht tekstiga: gndga teinud CIA kikvimsaks Nagu mitmel korral kesoleva! kelle juhiks oli senine peaminister on seadnud oma esimeseks eesmr- tkkisid, poiss vi tdruk?! Ime- EESTI SICJA, KASI K O J U ! j u k s ^ ja Tallinna rahutsedki on aastal, on vlis-eesti organisatsioo- Michael Manley. RaWaparter on giks Jamaika majandueslu re seletab ehk juba mitme vaimukate kommentaatorite arva- nidel olnud vimalusi oma prob- philiselt maricsistlik partei ning mise ja rahvale tvhnataste l e i d - igasuguseid: lvad oma tiUrel aasta vanune jutt, Kohtia-Jrve ve- tes seotud sealt tulnud rahadega, leeme maamale esitada, sest se- Manley; peamiseks eesmrgiks oli mise. Ta on vabakaubanduse la^^jnbad suust vlja vi prut^ ad^n^^^ ttarlapse seletus sise-Vene- N Uhtsameelsed marxistlikud nised snd^
15.000 lahatud ohvitserita - pa/ ^ahju, ta^koik vasU^ nid Emakesele ssW kige kole- kanda, km sunamult imetlusega dama paugu - mi teoorias kui ''^ ^^^^"^^^^^^^"^^^ praktikas meie aktusekned saaksid he fraa-
si vrra rikkamaks nende mrtrl-
Ega, muide. mi ..; narre
kogu. saareriigi ^igaklgne sotsiali-' eraetteytluse pooldaja.ning loodab pQJyjjgggjigy^iy^jfjpajga^^^ . seerimine ning kommnnltMkkide .vita hendriikide Ja teiste kaplta- riikidega sidemete slmimine, mis Mstlike riikide usaldust, mis tooks viislamaika majanduse ummikusse . Jamaikale inveseeringuid Ja vlis- ja kokkuvarisemise servale^ And- maiseid .turiste, kes. on saareriigile med Jamaika praeg:i3se majandiis- heks suuremaks sissetulekuaM-
maalt tuhmd sbrannale: Elulpo- seletused" pole mitte ainult kooli- ma huvifookuse ja taheti sellest le siin viga, ainult eestlasi on liiga^ poistele, vaid isegi ka Tallimia ve- maast rolikem teada, nii k praegu
' palju." Aga kust nad siis siia nelaste massile usutavad ega ra- on noorte aktsioon kllaltki huvi- lapsevanemaid i^XMse d^^^ - E i tea, kustki too- hustavad. Kahuta lhedaste Poola ~ Igauks teab, kes Ima murms J . u , , ._, . . . . .. , . . , . h h ' ' i v l T i a Ifti ' ^ ootamatum reaktsioon oligi see, sndmuste ja sealsete liopilaste
liku olukorra koMa:on erakordselt kaks. S^ ^ ^^11^ TaUinna miilitsa valdav enamus on krgemad julgeoleku esindajad ki- vrdlemisi palju' vagasemaks ja andnud suureprase vimaluse jl- masendavad ja hirivad, kuna Ja- ja kergekaeto ^w a^dusi paradiisi j^^^.^^^^^^^,^^^^ kretiinid, keUele sid koolides lastevanemaid hoiata- viisakamaks on muutunud. Nad ei le maailmale nidata kui viksed
antud kohtlemispetus" on toimu- mas; ja hvardamas: lrma ega ienda enam nii gedalt on Ludu poolt okupeeritud Ees- nud Ivan Hirmsa opritshnikale seekord olid rahustajaiks jnijt. P^^^^^^^^^^W ^ ^^ ^ tis inimigused, et koolilaste noo-
maika tvimelistest inimestest on lamaikale toomiseks yaid on oma umbes 30 protsenti tta, noorte valimisknedes pidevalt M p s l o u s e b ttate prot^ ^^ ^^ ^ 60-Je, inflasmom sp.i vota^ ^^jj sEuremafl mSotmei y g on maai^l kogu^saarerug. ^V^- ^^^^,^,i<.i^^^^ tmsmij^ m^ik A M e ^ .estja^ ttahtest. raie kutsuda - see on selge; vane- nig. thtsamad s,ssetIekualhkad ^ Kaht emata on ^e__ peanumstn ^ ^ ^^^^^^^
sad Jrgmine kord tulevat gja- "'"^'''^ stu demonstratsioon Ygl ja seUel on korraldus ..pad- ^^^^ grupis-liikumist^ ja on ldse Veneffiaahamde pilvede aU" rnneid mitte hoida" - l a g n pe- ^ "^^aikumad. Kahtlemata on obnstannks seda maad. Nd tu- tab K(B)P ajatagu see aiutine nhtus, nii sgava ala- leks viia teadmi^^ peksmi-
^ . - . J . , , J - , - J f c - i - M . - . ^ M muskompleksiga rahvas kus see ei sest, puruks ldud^^n^ - fnnsm,_poUmajandDS|i^ata^^ selge. A g r iged sdlased on va- (MWkursus, eesk.TalUnn^^l^^ murtud ri miiniamJtstDS on libisentid Mires ja kindlale alusele rajatud ning na- navanemad need tuleb vasttu- lk. 82). Vanemad tohivad lapsi ko- peagi taas endale testada, kui v- bidest maailma teadvusse, et esi- t e . ^ an^age. _ _^ sde vtta: hoiavad lapsi pisikesest lunt vlja lasta ainult allkirja ys -gev ja tark ta on. SeUelekomplek- algsele informatsiooni^^
Rahvapartei juhile Manlej^e p ralm^ andnud teile kindla, toetase ^^.^^ ^^^^ ^. mk. on rajatud nii narvavenelasest de anda liha - mis peab niU.ma tema s a m a t e l e ^ w ^ ja, seljataguse. Kus.muss^^^^ .^^ ^^ iseseisvu: ju seesuguse kohustuste kohta ve- Gretshkina kui ka muude organite selle ^meeleavalduse karme tule- rarfc^luuasaamme j a t o i s t e ! ^ ^ ^ nuU A kas Manfey^ldajad^^^^^^ mis veel. Annavad las- ti isegi neUt vanemailt, kelle lap- mustsaja restaureerimise idee. Ko- .musi. ^ : mataks jajbameeldiyaks u l l a t u ,a teised^p^^^^ keelatud raamatuid ja ri- sed kahe-kolme aastased. gemus on petanud, et seda tuleb nrag kaotas pannakse mipenahstfe lasevad tal oma plaane rahutolt ^ J teatavasti olid miUitsamehed i . arvestada. k u h e n d r i i k i d e Ja sealsete reaktsl- teostada J l e s e h i t a m i s t l e asE-
OOniUste judude mjuvimu arve da. i i > ) ^ v i u . i i i i u f . 3 i i i ^ T,r A j l j l J t r l J Tl/r;^/q / ^ f J - a u a v a i j a i j u u u a i v v c u c m c c a i , u a r a a c i v r t u c i , . .Rahvapartei p e U e t . r f c vliselt ^^ro^^^
istSd ei aktsepteeri ta-
liiga thine nutta pisaraid nende saatuse prast. Seda tegid
Tnaval ji juhuslik vene mees eestlased Tallinna tnavaserVadel,
Duncan rhnts prast valimisi tos-' Juures ning maksva rez- maa kohale . . . '^ nii algavat ks ti ra valikuliselt kinnipeetute
J B A-n- i-i 1A i " u i o . laul, mida sugissundmustes koge- abiga. Koolipoiss, kes pudilt enese _ . . . Kl w munudpressikonverentsa avahknlt,jiumi kukutamist terro^^^ . , r i , ^ u T i-T- xv ^ " o o V ^ , - o i n c W f c , Noh,^ ^^ ^^ ^^ h^ ^^^ on?" irns^^siu ^RSB, Lik<hL mata kuulsaks saanud ansambel leidis, oh parast minnalaskmise 'Lr'^^,^^' Sbralik ksimus he poisi poolt: autodesse loobiti. Aga noored ei
nutnud, nad karastusid vraste
minu isa oli eestlane ["Poiste nae- . rupahvatus ajas vennikese pea
et nns peaminister Seaga M F^itnda "^"^ ^^ ^^ ^^ i ^ o ' vc^i r^^H^^ (Kak delaa?) pani mehikese vene vihkamises ja oma maa mratut hendri ide reaktsiooniliste ka^ ^^ ^ "^"^ ^^f''^^''.^ talistideringkondadega^ingtaM " , P s , . Jamaikls M s t l i k u sist^m! m-^ ^ ^ ^^ ^^ ^^ va atmst d^ ^^ ^^ ^ kendamikti heks thtsamaks lesandeks on tM^^^^ segi: Ausna", kumitas r*7;:ri::rV^^^^
Rahvapartei .juhti^ ^^ et nemad amult vaadamid . ^ ^ ^ : le ule^ kodukamaralgi teadlikuks iest vilrJreWada, et nad otsivad ja vaMtsusele igakmgse majandusi!- ^ ^ ^ ^ ^ ^ pealt, mis seal snnib (Raekoja- j^^,.:' . ^ saaksid, siis nad ei immeks end nii oma lasaamisele krvalisi p^ ^^ ^ - - - : . i, kuid ei taha tministada edSj et la jalgu alt ra kommunistide sa- meetoditega, sus ei - jaa aurukal peale enese pildil kedagi ei tun- rahvas-o tdinemid nende mark- .Sasepitsnstd Ja vmile prgimise vaaejal muud le, kui pead van- n e . . .
Seisekm niid informatsioonival. gusega nende eest Ja nii, et nad sel-
ja ara
sistlikest eksperimentidest ja s b - katsetel gutada: tsaari pole juba enam:63 ^ aastat oma Phal ja Kikumatul
troonil, tema, bojaarid ja vaimulik- kond on ajaloo nitelavalt kadunud. Thendab meetmed ei olnud i-
'.-ged.
Selle peale koolipoisid hdsid mnustatuina. mehikesele',jSieg heil!" ja pat- sutasid talle lale ning lasid tal . . - V - " '-' '- ^
Poltehnilises Instituudis,Ja E M V minna.; . ;.' tustehnikmis on miiUtsakinea- Poleks tUeniikuimi midagi tehtud tusid need eesti noored maailma iid kmud uditoorramis Ja klas- ~ aga varga^ p^^ ^^ sides hjem tiendavaid grupifo- plenud. kui tarvitada TASS'i Misheed. tosid tegemas. Sama argus ulatub ka kige kr- See tsiasi ei Jta edaspidiseid
gemaisse vene ,,sfridesse": esi- ,,arenguid*< mojus^^^
Eesti, Lati ja Leedu akrediteeri- ^ tud diplomaatilised esindajad ve^ MOSKVA N. Ludu teadete- ti hiselt vastu 7. novembril 1980 ^Sentuur Tass atakeerib gedalt hendriikide vlisministri abi M hendriikide teravilja N.,Liitu vi- bert L. Barry poolt henduses Mad-Javeo keelustamise poliitikat, mai- riidi konverentsiga Helsingi kokku- nides, et Carteri sammub lepete titmise kohta, et arutada ^^^^^^^ PUumajanduse.uinmi- mida^ taha meenutadagi.
Samade meetmete taasrakendml-In^entifitseerimine tiendavate ma- ne lpeb samaea- uustsarismi twjalide kasutamisel on andnud tu- mene_setoetar pole und silma^saa- CIA rahadeta a KGB peksu-
lopeb samaga, uustsarismi noormeest TIP'ist on f ^ M ^ ^ ^l^^ateS kolm toolideta tulevad arukad eSsti noo-
asemel nd on heksa (vi isr eksmatrikuleeritud ja kohe ka s- ^:;'^e'tae te^SS" "^^ ^^^ ^ mitte le tu- iavkke vetud (seegi on tsaariaeg- f.fj.fft^i'"!*',!!''^ miditsakaru hoopis rumalalt m-
lohe, kellel he mahaldud pea lemusi: neU noormeest TIFist n n"^, ^^teda h e s ' M e kolm^^ k^^ ^^ ^^ arukad eSsti m,o.
asemel nd on iiheksa (vi 15? vi 150? igatahes mitte le tu- hande), osutub hel heal peval ne proovitud vte). . . . .
i . . i i : u . ^ ^ s . . _ nn FhihistPhnikumist vli hfiidp. ^^^^^^^^^^"^^ "^ ^^ ^ meelde 7 oktoobriks oli vljakuulutatud , kas mitte selleks, et kooli- misema panevad.
ajaloo kolikambrisse unustatud Ehitustehnikumist vlja heide- ^. i ^ - - - - - ^ t u d ; pedagoogiga nukogule t^ h^f J
vastab ettekirjutus EJK poolt. hirmsaks asiaks ; t^^ ^^^ ^^ , ., , uus demonstratsioon loosungi ' ' ' - Niisugune pisikeste ,^ s^^ ^^^
hirm n koolinoorsoo iseteadvust korjama r" Aga oli parajasti riigi- Balti rahvaste enesemramise Ja ^ s^se ja tekitanud farmeritele to- Sinnasamasse kaovad patareibojaa- Siseministri filipika peale ajaleh- tugevasti tstnud. Eksmatrikulee- p^a, mitte-staHnliku konstittsioo- inimiguste ksimusi" Diplomaatili- ^u^i^^ arves- rid koos oma organitega ja aparaa- tedes avaldatud ,,surmakuulutus"ritud ja vijavisatud noored, riku- i^pg^ ^^ ^^ T^^ ^^ ^ 'sed esindajad avaldasid oma tnu tada kuni 10 miljom dollarile. Tass -tidega, kaasaarvatud inimvaimu juurdluse alustamisest huligaanide tud koolitunnistustega, peavad esi- gaid, seltooo^ U S A valitsusele arusaamise eest kritiseerib eriti^^^^^ kige udsema usundi pappi- vastuttajate" igustatud nud- algu kll oma biograafilistes Needsamad needainsad kasta- Balti ksimustes ja eriti hendriik-rium^^^ mille: kohaselt dega,,.teoreetikute" (teoloogide), mise phjal ei teMtanud erilist re- plaanides" muu de psiva seisukoha eest mitte tun- hendriikide teravja vljaveo propagandistide, agitaatorite ja vust. Geniaalse Stalmi poolt rahva- edasippimine ja stipendiumid j- Koolipoisid olid puutvedele sildid nustada Balti riikide vgivaldset in- keeld-N. Liitu on mjunud masen- kommentaatoritega. le sisseaetud hirm - tnu millele vadvljaspoole vaatepiiri. Kuid-ideepinud: , ,Vihmase ilma ^^^^^^ t^^ ^^^^^ konK)reerimist Nukogude it da^ ^^ ^ Tallirna XXIII vene keskkooli praegused usurpaa mi karastub teras. -
toiustsmispomtikale. direktor MratshinsM kneles oma pisut pehmema kega" valitseda Ja tnu ve^^^ :
tttu
Selleks kasse "ka Rootsist, l<| orkester smfoonial
Ameerikaj
Neeme;I New Yon ga k.a. ve^ gu kontsei karine toil kordselt oi lalpul 1 diojaama tuli Sibelii naasmine'*' kontsert vi| hoor, mille
nnestu! Neeme Ji laskurnise I saatejaamj Jrvit kui nemine N| oli debd orkestriga, damine tol 3.05 p.l. N|
KII 23 WEJ
f Raamatu
apatroon sul Ernst Aasta rit ukse meie juurde, kui tamine ole
sjanei ji komitee ai Weiss, kui avastaja, i
IIma aJ ' iu vastu
seisvust, Ainult, aus^ ne emakee vib tna eestlaskond rahvusi ikkJ ra, mil D) vad arencq
Raamati tis, kll ti dest ja vaj Raamatuki oli 1935 36.1 Aasta jrel nud elulis.e ti kirjanikj kodudesse
Suure ti lasti ka H | auhinnatildl mumine.
Tnuvi tas esijc Itttades teoste A te rahalil Uued vil
tukaupluste na, samuti] gikuudel. julukiml. himu uute I Neid oodati raamatukaj elevust, si ruumi aj tutvustami^
Kirjanduj sid ja huy