VABA EESTLANE neljapeval, sg. 1981 Thursday, May 28, m i MF. 40
VABADE E E S T L A S T E H M l
STLAIIi V L J A K D J : O / V Vaba Eestiaiie, IS5 Tecuxusii ^ Teraste
PEATOBETAJA: Karl too TOIMETAJA: Haasf Oja
POOTAADRESS: P.O. Box 70, ^ C, ToroQio Oat^ M&I 3M7 TKLEFONII): t o i D i ^ %4-7521,^^^t^^ fteimed, konintG^
etepeditskwfl)
TELLIMISHINNAD Saaadas: aastas . poolaasta^ $23- ^ T e e m d a a ^ $11^ , Mnpostlga aastas poolaastas
ja veerazidaastas $1?. mUMISHINNAD Tjaspod Easadat: aastas m^s^pool^ tas ja veeraodaastas UI. Eripostiga SA-s: aastas
^ poolaastas $35^ ja vemuiiaastas'^-50 M^NPOSTIGA i m e r e - i ^
- ja Aa^0s^ muQdatos ^ c ' ksiknambn bm'
F R E E E S T O N i P i ^ y ^ by Free Estonian P n W ^ Ltd, 135 T&mis^ ^
TQItH3t9 0!^ MSJ 2H2
0
vdiimisei Eesti hiskonnalt Kanadas loo- meid hirivad aing seal ei astuta
detakse eeloleva Immiknu teise na- meie vabadnsvitlnse teostamisel dala kestel eestluse heaks vikest kiki neid samme, mida meie ja tagasihoidlikkn teenet vtta omas mttes mlgntame ja ette oma hlle ra andmisega aktv- knjutame. Kuid selliste rangete Ja selt osa Eestlaste Kesknukogu paindumatute seisukohtadega Kanadas uue koosseisu valimis- EKN-u tge\Tisle lhenemine test. Valimistel, mis toimuvad 6. oleks sellele organisatsioonile ja juunist kuni 15. Juunini, tulevad ta esinduskogule karuteene tege- EKN-u uude koosseisu valida 45 niine/ kuna see organisatsioon tev IMgeti Valimisteks m pie seatud gutseh vabatahtliku tju panusel 51 kandidaati, kellede hulgast Ka- ja piiratud ressurssidega ning meie nda eestlastel tuleb teha oma va- ei saa seda vrrelda professionaal-
omientpi Kirnajda |xii^iteenls^ juba
aastaid olnud Kajada Tafitsusele, : |a rahvale' ; smirek .^.'".; Vahiiapsfek,^ Alalised W e i ^ d , pciSteenijate ja nende a m e ^ ^ jakkamatud nliidinisd n ing ; s e a t e e v a ^ e d akiMfimM on J^^na^ Kathada pos- fiteemd^ j T d ^ ^ ja see pole sutrtnrud ! ^ afanl saadud lkidelt triibtida- PoKtiteeiiindus kmkab; en dKelt; kirjad |a teised postisaadetised des>e suure hilinemise^ ning pos- tfvalit5D5 t&tab surte kahjodega^ njftude^ rBgSt 1 ^ aastal sadu mil- Ipneid doltereid juurdernsksiii
Nd^ ^^ ^^ f^^ ^ iootased tekkinud lammiikust ja kaose^ valj pasemfee^v Selleks tteks ^rav^^^ postiteenistose viimins aue , struk-
T . E . KeskooH lpetajad koos ma petajatega kooli lpuaktuiel. PUdil esireas (vasakult) EDen Salumets, ssteemi raanHdesse, Kui Anne TE, Leida Marlev, Endla Komi, koolikomitee esimees BL Lupp, kodijuhataja E . Marten,!H, Rnd- po^eenrndos s^i aitas o t ^ h , va, Lydia mvald, Aino Mllerbeck, M a Puhm Ja Laine Loorand; teises reas Ene Ludig, Kristine Neps, v a J j t ^ feontromie ja tema prob^ Lisa Pormeister, M a Tem, 3Ionika Pint, Juta Metsala, Ingrid K i v i , Oona Mho, Tna Lomax, L y k a Koi- ^ m i d e lahendamisega tesde* mi- l i , Linda Tndo ja Susie Holmberg: kolmandas reas H . Valter, Thomas Kolu,- Paul Poolsaar, Ttiomas ^ miiiKteemrmit. sris nirud vjiak- Kaid, erek Pallandi, laaa Hopp, Thomas Mandra, Er ik Konze, Er ik Luer, ja Er ik Mppak. ^ ^ ^ ^ ^ ^ T / ^
^ . Foto: Vaba eestlane s i o o m - r ^ ' ^ ^ snnah pos- nteenmdnse juhdeJe SBUTZO voi-
: : . - - . . - :.: : .. ; . v-.. . . ... .- .. . . : mhised iseseisvalt tegmsemiseks aing posti rilisele ahisele viimi- seks. Sama ssteemi ahe! tota- vad seHised riigi ettevtted nagu seda on A i r Caitada ja Petrocan. Praegnste karatsste kohaselt loo- detakse ee subrmdatm teosta- da juba kesoleva aasta 1. sep- t e m b r i k s . ; - - v - ^ ^ ^ ^ ^
K n i d kas see uue ssteemi ra- kendamine p?teenindo^ toob Ipodetod mudatosi ja ^ t^ab K a - nada posti fffaegieest sepdaste keerisest? Lootim sell eks on knid need lootused n ehitafnd siiski
ti rahu* 8. ma IMS kolmekmne kuue aasta eest lppes Teine maailmasda. Rgiti, et Inimsus ja
demokraatia olid saavutanud suure vidu diktatuuride le. Enam kui 20 miljonit noort meest las- te isad, mehed, vennad ja pojad oli hukkunud. 6000 poola ohvitseri oK mrvatud Katms, Jugos- laavias anti punaarmee eriksustele vlja 30 000 kasakat Inglise vlisministri Edeni korraldusel. K a - sakad, kes olid videbd sakslaste poolel punaarmee vastu mehed, naised, lapsed ja vanad hukati. Paljud kasakad lksid vabasurma. Prantsusmaal vahistati j a hukati vastupanuliikumise poolt veidi le miljoni prantslase, kes oMd seisnud Saksa okupatsioonivimude teenistuses. Kmned tuhan- ded kroaadid, kes olid taotlenud vaba j a iseseisvat Kroaatiat, hukati Tito partisanide podt.
Miljonid juudid nljutati ia gaa- 6. ma mdub heksa aastat et tagada nee toitu, peavarju ja Trdlemlsikikrrv-atele j^l jadele . Uk. Valitud 45-liikmeline kogu sete Ja palgaliste rahvaesinduste- sitatr surnuks. Euroopa kaardilt (H. R. on seUe kirja pannud 1954 kaitset. E i saa unustada, et po^*(eenii!^te
Vasakpoolne element kihutas aga koosseis fb ikka samaks, kelle- relvastatud gruppidena, punased dega raeS on vimahB ttrrrneda viisnurgad barettidel, veoautodel olnud paljude metsikute p.leej^al- mda linna ja otsis sakslastega' sete streikide ke^tfrl. S''?m?>k': f- koosttajaid.. vad ka need ametihingud, kuhu
Jb neljaks aastaks keskorgani- ga. Antud olukorras peame meie kadus kolm vikeriiki Eesti. La- J.R.) , mil Taani mjonilise pea- stsioonina esindama Kanada eest- aa ima E K H - a eslnduskogsle Ja ta ti ja Leedu. Eesti vitiusvimeli- linna Kopenhaageni kirikukellad laskonda ning tema erUiseks les- seni antud panusele tie tunnustu- sed mehed panid liitlaste nudel kuulutasid II Maailmasja lppu, andeks Ja eesmrgiks on organi- se, kuna see kogu on teinud siiski relvad maha ja lksid sjavangis- Saksamaa tingimusteta kapitulat- seerida Eesti vabadusvitlust ning ra suure ^ t^ Eestis praegu valit- tusse. Eesti meeste relvastatud sioon astus jusse. Relvad pandi tutvustada vlismaailmale okupat- seva olukorra tutvustamiseks Ka- vitlus he teistsuguse diktatuuri hunnikusse ja vsinud sdurid n- K u i leiti selne ja neid leids postjteenljad konhivad j9 krooni sioonijudade koloniaalpoliitikat aada poliitilistes ringkondades ja, vastu oli lppenud kaotusega ja gid juba silmapiir sjamllus pu- p a l j u asetati sdlane kest veo- korparatsoonJ alla vmnine ee- Eestis, eestlastelt philiste inim- videlnud seUe kskiksuse vasrt psenud pais- rustatud kodude varemeid. auto platvormi, ked pea p^al. maWa Twstiteenjtste ametinhinou iguste rvimist Ja Eestis praegu mis valitseb siinsel mandril Mosk- ksid kontinentidel kikjale laiali. Kuigi varemed, aga ssM kodu! mbritsetult vhemalt kmnest fuhi kohalt ka Jeait-TIsTK^ P-ir- toimuvat vabadusvitlust, mis'' on va vallutustesse suhtlemisel. Meil pdes sitada rah^-uslikku ident- Eks elu alga jllegi ku.sagt! pstolkuulipdujaga varustatud rof^ kes tecais eudale srematu nudnud ennastsalgavate eesti rah- tarvitseb ainult meenutada Balti sust. ^ ^. ^^^^ relvadega kmil^^ ^seHeea. et ta kw^^ n o ^ i - vuslaste hulgast isegi Juba surma- htuid, paljusid mrgukirju Ja me;^ Praha sjavehaiglas ^ mrva- ,^ I ^ . - i ^ A e g l a s e l sidul lbis selline veos teenifeid les K a H a & T?sT^imiendi ohvreid. morandumeid valitsuse- |a parla- sid tshehhid kapitulatsioonipe-
Eestlaste Kesknukogu Kanadas mendiliikmetele, isiklikke kontak- vai umbes 12-15 eesti sjapime- Juhatus, broo Ja Valimiste Peako- te smapaistvate poltikutega dat. mitee on pdnud teia kik vima, nmg Eesti olukorda Ja sealset va- Neid ksutati hemehe-rivisse, pa- Hkud ettevalmistamised, et va- badusvitlust selgitavate brosh- i*em ksi > eelmise mehe olal ja roopas, seda oleme ise nmud. seisis mnikord ka naisi. Nende oma Mkmetele knrete ta eH^rea mlsed hsti vlja kukuksid Ja neisf nde trkkimist ja levitamist. L i - ^'^f^i ^vsi marsikorras haigla Sel hommikul ratas keUade helin hbistamine oU kaugelt hullem, stlikknde ^ d ^ vlj-i tf^nnle
'Vimalikult rohkearvuliselt Kana- saks seUele on eestlaskonna poolt uele sma", nagu tshehhid t- ka palju eestlasi. Kuidas nad kik Taamle jooksti tormi kahest kl- mr^eks on JdtnntBd ja TieM am
Ja maamavallutamise kavade- - J " - J . . . . i~ , linna kidavamaid tnavaid, pea- otsn?t fenoreenma nms felle 1^ * ,.., - - J . 1 ^^ e^s mnikord, et vnaldada aktsiooni parast i^ed ameHnhinou Aui na^a \oiaetuie. ^.^-^.^ vljendada oma \ih^. Sel- ..kangelasena* v^ndas^e. Vn^ioe- Kuidas see kik lks Lne-Eu-lises meeleavalduste keskpunktis nijate ametiMnsn nn<^ised
da eestlasi osa vtaksid. VaUmiste vatud keskorganisatsiooni esin- ^esid ja hukati seal kuklalaskude- Taani olid sattunud, see on pikk Jest. Ida poolt judsid venelased bitsioone ei sonda itm^ e^lt krval- materjale Ja hletussedeleid saa- duskogu ja broo kujunenud mitte g^- Vgistati ja hukati ka eestias- lugu. ks toodi simia koos oma Bornholmi ja krustasid SjUandi-, dada k-rooni konwratdnon j^aa detakse vTja kigu teadaolevail ainult sissepoole kuid ka vljas- test' haiglaed. Tshehhid hiMasid veosaga.. teine tu enda algatu- e ja pealma judmisega. Vene- mni muu s^eem, mfk. volks aadressidel, kuid kahtlemata lei- pc^le eestlaste elu tsentrumiks, ku- f.^du alistunud ee^ ^^ Lhikesel Taanis vbimise laste joudniine Kopenhaageni cl- c^ Ha posteenindi^ korraldamise dub ka rohkel arvul neid, kellede T s e e oa organisatsioon, keUedega ^ivusi 4o. mg. ulem, kapten ajal peamiselt Kopenhaagenis, nuks signaaliks Punastele ja vi- aluseks . aadresse Ja elukohti ei teata Ja Kanada juhtivates ringkondades ^^^f ^ ^ . f f P ^ ^ s t i ^ ^ ^ ^ ^ . Odenses ja Assensis oU oodud t^ ^^ Pllud v^t l . f ed i>o^Vpenin.
a -1 1- - '^'^'y^ J 4 1 11 Vangidele ei antud juua. Kes 3a- vusi ja leitud ka aitajaid taanlaste demokraatiate teed. . rai juc v ^ w j a u fi J^ ^^ iir f!.T*ltf in^': m t nrkes, sai SeUe. ki. hulgist. TekMs side Taani pran- Teisest ..aiiest Mirusta.id Lngla- ^ materjalidest. Nendel oleks saada ressid aadas broole teataksid.
nindnse korrF?ldami*el Tinri lootu- ornornt-
<irr<n on oras vimetega ratanud f?5^ plona-^'"A A ' ^ ^ . ^ r^^ ! ^!?ic Ja^^ lakomiste akendest vlja Meenub pildike Odense kooma- oli teatud mral murrans: ka ^ ^ _
Mdunud E ^ - u esmduskop hei e^^^^ Saksa perekon- jast, kuhu paigutati ks meie maste senL^es suhtlemL.es. Vene- ""7^"^'rf?^ vahmistel saadeti valja valimis- voiks^ ksida ^ mdlises pariamen- ^^^^^^ .^ ^^^^^ .^ ^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ kompan. pased pidid lastest tuH ette juda. raldsmi^^ek kuid temale Tre^ldofiid materjale Hgemale 9500 eestlasele dis ei teki snavahetust voi mtete ^^^^^^^^ vgistasid Saksamaal loovutama osa oma usaist Mssi- ja kesoleval aastal hlmab see lahkuminekuid? Nende videte esi- ^ .^^ ^ ^^^^.^ ^^^^^ ^^^^^^ Uhkades klassist, joonis- umbes sama suure koguse. Sellest tajatel tuleks ainult televisioonis vanakesi. N. Liidu Mrjanik tasid kooHpoisid-tdrukud vrvis- materjalist saabus allakriipsutatud Jlgida Kanada parlamendi koos- ghrenburg laskis lendu paroo- te krtidega seinatahvle Eesti ja Mletussedelitega 1978. a. toipiu- olekuid Ja siis selgiks neile, mis jj. ^^Hvitage, mrvake ja vgis- Taani lipud ning nende alla ,.Ees- nud valimistel tagasi ligikaudu thendab pariamentHk kaklemi. ^^g^ sakslasi!" ti ja Taani noorus sammub ksi- 2500 - seega erakordselt tagasi- ne". Omaette" ksimuseks on ka ^^^^^^ ilusaimaks linnaks pee- kes vastu oma maade vabaduse- hoidlik protsent, mis nitab, et sagedane nurin EKN-u esindusko- jyiesen hvitati, hukkus l e ! " suur osa Kanada eestlaskonnast on ku koosseisu le, mis mnede kr- s^oooo tsivielanikku, kuna Dres- Usume selle lause surust, ss nang olli^ Vs^ ^^ s"tuTanl^^ ^^ ''^TT'^-^''^ JZ^^''^ZAI meie rahvuslike pdluste Ja meie tikute arvates ei ole kUalt esm- ^ ^ ^ sjatstuse linn on ta us -- ' - -^ -^^ -'--^ oiuKorrast \ astupanuUtoni- ideevge^ed. K m tulevikus K-^nqda
SeUes, et ^ e h i t i a s e d esmeste- - ^ ^ ^^^^ 5hvnMn.e<t
tas praegune Jaam kmdralstaa- ^^^^ ^ ^ ^ ^ . ^ ^ _ ^
L fT. ^^"^T^""' ^^^^^l eriti leidlik. Ta ted eft^n^neku f J Z ' ! ^ ^ ^ tuhide snnr.n.o.iceks vash^^panuhikumise sjalise juhi- ^ ^ ^ 5 ^ 3 ^ , ^ ^ ^ ^ , , , , e . na hmnatavaid teeneid. ^.^^^-^ ^^^^.^^^
Elukutselise sdurma oli tema hin- mad efteoanekud on vrdn^-rced jn
meie ranvusiiKe puumuste ja meie tiKute arvates ei oie Kuuau em- ^^^^ sjatstuse linn. on ta us. Meie poisid hoidsid oo- se professorite omast kahtlem^hih 4,1:7^ TJ7 U.AZ vabadusvitluse osas lasknud oma dnslik ega kvalifitseeritud. Kuid ' ^^^^^^ ^ahvl ja seUes oli naliu 1 . - r u ^^P^"^^^^^^ ^-fletsald po^obi^d snmnHnd^ete
v . . ^ ^ . J i c r . H i i o i t ^ r i H i . K a Euroopas ohd oma Hi^^^ pkstis ta ,-tete<m bafoifak-^ kormldnma, Ttetesa hakatakse korffildnma, ^ ^ , ^ taanlastele. ^jj^ .-fhma Kopenhaagen ^ kuivati parast Inglased tegid hudessandi Ko- ke^ rsta aua
kapitulatsiooni teate saabumist penhaageni Kastrupi lennuvljale, le N . Ldu pukestega, miUe Tund hjem sitis kmmpknnd
sudametel jaatnda mng nad on smna on vimalik igahel kandi- , i-j / v m n moraalset vrtust . , . . . . . , . 1 . <v.". * xi ja Nagasakid (mis oh Tallinn selle niorddibeL vdd-uubu muutunud passiivseiks laukskoik- deerida Ja sealsest toost osa v o t - , . . 1 , 1
1 X , A . . . . ^ . J A J . " 1 * l^oige Korval 9. mrtsil 1944 nuk-seiks. ta, kuna ttegijate Jrele tuntak- ^^^^^ , ^ . Selle passiivsuse, vabanduceks se tungivat vajadust. Selliste vi- t ^ , M . v . . V ; ^.w,, : .^' ' i u A 1,. X X X 10 ^ . M A 1 * iu Demokraatia rahvademokraatia, tttuakse tavaliselt ette, et Eestlas- dete esile toomme kujutab endast ^.^.^.^^^1
te Kesknukogu Kanadas ei ole ainult suitsukatte loomist, mis ei ^^^^^ ^^.^^ ^ suutnud vaatamata oma aastate suuda varjata kntiseenja ^^ ^^ ^ detud rahu! Pikkusele tegevusele Eesti maad vabandusi Ja ettekndeid RtHristi' kavaler ja ED 45. Suurlinna tnava-element kandis Assensi jnud meie meestega, kms ' " . 7 IvlVr K n ^ d ; ' " ; ; " ^ ^ Vi- 3a eesti rahvast vabastada Ja Eelolevad EKN-u valimised km- ^^ ^^ ^^ ^^^^^ . ^ ^ ^ ^ kohapealsete punast vrvi vas- ^ S k e f m Xndab Kesknukogu tegevust peetakse nitavad, et 51 isikut on taas valmis . . . i - n . ^ j . 4 . * . u . u . . - . ^ . . 1 : 0 f , m o w , - i ^ , , ; . . . f^^"^' '"^ immene soenoao
hjem sitis kmmekond krval lneltlaste Ja Taam* dzhpi lbi linna ja Kopenhaagen ^ ^ ^ ^ u.^u,.. ^ l i Ae- oma vrvid kippusid varju J- oU vaHutatud. Lugu oh veidi hai- JVJZt^^^^^^^^^^^^^
vem Fyni_^ saarele, Odensesse ja p^^, ^-le oli kosu maafhn.Ie suu-ma.
(Jr^ lk. 3) . t , . ^ . /viibis kapitulatsiooni ajal Taanis, rad ja Uevedajate hobused oUdtupanu l i i^
tuhja tuule taUamiseks. Mned alustama oma panuse andmist seUest ajast on smud ks tema dekoreeritud ' punalippudega. Rah- H paar k-uud kibedust ja t^ hja aastad tagasi oU suuremaks poh- eestluse silitamise Ja meie vaba- j^^^us , mle toon mningate vi- vas juubeldas, suudles ja laulis. khtu kannatada. ' jenduseks, et kesknukogu koosole- dusvitluse huvides. K u i nemad on jajtetega alljrgnevalt. Tnavamuusikud mngisid vara- Kui 6. ma kirikute kellad tea- " ' kutel on palju vaielusi Ja mtete valmis seUeks nelja aasta Jooksul * ^^jg^g^ pimeduseni vaheldumisi tasid sakslaste kapituleerimisest lahkarvamisi Ja seda arvesse vt- oma aega Ja energiat ohverdama ^ internatsionaa ja Tipperaryt. Taanis ja . 7. ma alistus Saksa ^^ ^^ kirjutati Reimsis ja Ber- tes ei tuleks sellist kogu ldse va- mis on pealegi seotud majandusli- ~" p^^^^jj^^ Vesterbrogade, raekojast lemjuhatus Reimsi eelprotokolli ^^ ^^ ^^ "^ ^^ lplikit maksma Mda. On veel teisi oma kskiksu- ke kuludega, ss peaks igal Kana- ganlsatsiooni. selja taga. Valimis- peajaamani oli lainetav ja hiskav allakjutamisega lneliitlastele l^ ^^ *^'^ ? S. ma 1945 kell 24? se vabandamiseks ette toodud ph- da eestlasel olema nii palju kohu^ test loobumiseks ei ole antud olu- inimmeri sda oU mdas ja 8. ma ka Berlnis E i . tleme meie ja koos meiega Juseid, kuid nende pikemalt ksi- setunnetomarahva maa vastu, et korras mingisuguseid kaaluvaid kirikukellad kuulutasid rahu maa tatud aktiga N . Ludule, siis ei v- Palju miljoneid immesi. kes mt- tamisel ei ole mtet,"kuna need on t a teeb esitatud kandidaatide hui- vabandusi Ja meie kigi kohus on peal ja inimestest hea meer*.: nud ega kohustanud see veel min- ldiselt meie hiskonnas teatud Ja gas oma valiku mng hletussede- anda EKN-ule valimistest osavtu- See kik tegi nukraks eestlasest g mral aUstuma Eurariaa vit- ^^^^
Ii tagastab. Meil ei ole nvrd olu- ga oma kindel toetus. K u i ^^k^ '^"'^ linntud. Kahtlemata on see ige, et Eest- line nidata kui palju ks vi tei- maal vitlevad Ja surevad inime- jrgmine tund.
laste Kesknukogu Kanadas pole ne kandidaat hli saab vaid meie sed Eesti vabaduse eest, siis on Parempoolsed vastupanuliikumi- suutnud vabastada Eestit Ja samu- peame oma rahvusterviku Ja va- EKN-u hletussedeli rasaatmine se liikmed, peamiselt endised p- u e l ole ta titnud oma tegevuse badusvitluse huvides nitama, et selle krval naeruvrt vikeseks litseinikud ja :sjavelased,pigu- arendamisel kiki meie lootusi; meie seisame kindlalt suurearvuli- seeneks eestlusele. tasid Baltimaade pgenikke haig- Seal esineb tihti- puudujke, mis se pereia; oma. kesk- Ja vitlusor- ,A, latesse,,erakorteritesse ja maale, lele helistati kirikute keUi ja m-
See oli a imul V i i ^ a a l relvade
Alles 16. ma vis N . L i idu lemjuhatus teatada, et vitlused o m . - ! . v . Kuramaal on lppenud ning seUe ^ tL->ehst ra- vhesed kaitsjad on alistunud. sjahutajate ohver Ksime, kas see oli rahu, m- ^''^^'"^'^ Mgamstan.
Jri Remmelgas
