VABA E E S T L A N E neljapeval, 17. septembril 1981 - Thursday, September 17, 1981 Nr. 65/
Spordimrkineid Koblenzis peetud kergejustiku-
vistluse tulemusist n veel mrki- misvrsed; Ameeriklane Larry Myrjcks hppas kaugust 8.41, uus-meremaalane Mike 0'Rourke viskas oda '84.09, ameeriklane Dwight Stones hppas krgust 2.26, ameeriklane Dave Lauf tu- jkas kuuli 20.31, lnesakslane Gnther Lohre hppas teibaga 5.50, austraallane Ken Lorraway hppas kolmikut 16.66, Renaldo Nehemiah jooksis A10 m tkkeid 13,04, Sam Turner 13,33, Henry Rono jooksis tnavuse parima 5000 m 13.12,15, Steve Scott jooksis 1500 m ajaga. 3.31,96, tei- ne Wesinghage 3.33,49. .
Helsingis toimunud maratoni- jooksust vttis osa 1430 jooksjat kellest jooksu lpetasid 1340. A i - nult kaks parimat jooksid alla 2.30. Vitjaks oli lnesakslane Gnt- her Mielke 2.23,34, teine inglane Paul Eales 2.25,21, kolmas soom- lane Kari Mustala 2.33,29. Nais- test oli parim 40-aastane kantselei- ametnik Sinikka Kiippa.
Oulus Soome ujumisvistluse meistrivistlustel tehti kokku 15 uut Soome rekordit. Treener vi- tis, let ujujad on saanud tugeva- maks ja on ka tehniliselt paremad.
Brasiilia koolipoiss Joaquim Carvalho da Cruz jooksis Rio de Janeiros uue noorte ja A-poiste maailmarekordi 800 m ajaga 1.44,3. Tulemus oii tnavu mees- te maailmaedetabelis kolmas.
1 i6-aastane ameerika ttarlaps, kel on heksa de-venda, pstitas lisaks 200 m liblikujumise rekor- dilt 2.05,96 Milwaukees peetud vistlusel veel teise maailmarekor- di 100 m libliku j mises ajaga 57,93. Uus rekord on tema nimel olnud senisest rekordist 1,33 se- kundit parem. Meeste sama ala vitis Matt Gribble ajaga 53,96, mis on' kigi aegade teine parim tulemus William Pauluse 53,81 j- rel. William Barrettil ji ainult 0,02 sek. puudu tema nimel ole- vast meeste . 200 m kompleksuju- mise maailmarekordist 2.03,24.
Malms peetud kergejustiku- vistlustel pstitas tnavu maail- ma'kmne kiirema 400 m nais- tkkejooksja hulka tusnud 19- aastane rootslanna Ann-Louise
Skoglund uue Rootsi rekordi ka 400 m jooksus ajaga 52,23. .
Soomes on sel suvel kolm naist visanud oda le 62 meetri. Tuula Laaksola pstitas Espoos isiklikuks rekordiks 63.82 ning vitis Soome rekordiomanikku Tiina Lillakut 82 sentimeetriga. Rekord on 66.34, tehtud alles hiljuti. Salos oli esimene Tiina Lillak 63;04-ga, tei- ne esmakordselt le 60 saanud Helene Laine 62.20. Meestest vi- tis Aimo Aho 87,02-ga tnavustel lipilasmngudel hbemedali vitnud idasakslase Gerald Weissi, kelle tulemuseks oli 86.14.
Soomes Varkauses peetud ker- gejustikuvistlustel Juha Tiainen heitis vasarat 74.42 ja Harri Huh- tala 74.18. Pentti Sinersaari viskas Kajaanis oda 88.92. Rauli P.udas hppas Kotkas Karhula augusti^ kuu mngudel teivashppes 5.40 ja Seppo Haavisto hppas krgust 2.18:
  G I L ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate-
$ kula 0
Turus peetud kergejustikuvist- lustel vitis odaviske Heino Puus- te 86.08-ga, teiseks ji Soome meis- ter AnteroToivonen 81.50.
Ungaris peetud kergejustiku- vistlustel tuli esikohale vasarahei- ter Jri Tamm tulemusega 77.26. Samal vistlusel tukas U . Beyer kuuli 21.12.
Tsheljabinskis toimunud N . L i i - du maasportlaste. jahilaskmismeistr rivistlustel vitsid eestlased vist- kondlikult teise koha.- Individuaal- selt esines kaevikurajal edukalt Ri- ta Kurg, kes pingelises heitluses suutis edestada tnavuste Euroopa meistrivistluste vigtkondlikku kuld- ja individuaalset hbemedali- omanikku 4 enamtabamusega, saa- vutades Eesti rekordiks 186 200-st. Hsti esines kaarrajal lle
,Karo, vites 164 tabamusega pronksmedali. Meestest oli kaevi- kurajal neljas H . Jaansalu 191 ja .19-s U . Saaliste 178, 24-s A . Tamm 171. Kaarrajal said mees- test J. Volmer 188 silmaga kuu- enda, U . Mets 188-ga seitsmenda ja L . Nd 184 tabamusega 15. koha.
Tallinnas vistles Eesti vibulas- keparemik, kellele konkurentsi
Pikread: 1.' Pikkusemd l- hend, 3. Isiklik asesna, 6. Soome meheninii, 10. Hapu jook, 11. J- gi Itaalias, 12. Koha mrsna, 13. Silmahaigus, l5._.,Lbipaistev materjal, 17. Oskussna pallimn- gudes, algkeeles, 18. . . ho i -~ kange jook, 19. Lhend muusikas, 21. Muhamedi vaimulik, 24. Lpp, 25. Isiklik asesna, 27. Aadlitiitel, vrkeeles, 29. Eesti lastekirjanik, 31. Maismaa, 33, Vaimulik, 36. Omapead, 37. Mineviku jnus, 39. Laeva osa, 41-. Poola tiitel^ 42. Suurtki eeskru, 44. Naisenimi, 46. Eesti riigimees, 4&. Vrkeelne eelliide, 50. Enda, 52. Keemiline
element, 54. Kreeka sjajumal, 55. Metsataim, 56. Naiskirjanik Ferberi eesnimi,
pakkusid ka soomlased Helsingist. Visteldi harjutuses FITA-1. Nais- test vitis Eve Suits 1223 silmaga. 70 m oli ta esimene Eesti rekor- diga 321, 60 m neljas 303. silma- ga, 50 m kuues (280) ja 30 m seitsmes (319). Virve Holtsmeier kaotas Suitsule vaid he silmaga saades 1222, jrgnesid Kersti Veer 1217, Eve Kivilo 1201, Aita Sakk 1199 ja parima soomlannana Mari-Liisa Karvinen 1154. Selle- juures 60 m oli parim Aita Sakk 312 silma, .50 m Kersti Veer 290 ja 30 m Virve Holtsmeier 335, . Meestest tuli -esikohale Rein Mikson 1247 silmaga^ mis on te- ma isikliku rekordi kordamine. Teisele kohale tuli Mart Muhel 1170, kolmas soomlane Hannu Laurikainen 1148 silmaga. Eesti parimal vibulaskuril Mati Vaikjr- vel ebannestus 30 meetrilt lask- mine, , mistttu lpptulemus oli 1144 silma.
1; 1. Roomaja, 2. Kana- da poliitikategelane lhemas mine- vikus, 4. Eesti helilooja, 5. Lava- teos, 6. Isane loom, 7. Kehaosa, 8. Endine Kanada peaminister, 9. Omaaegse filmikuulsuse eesnimi, lo. O. Lutsu teos, 14. Vanadus, 16. Eesti ooperilauljatar, 20. Too- rust tegema, 22. Auaste mne rii- gi mereves, 23. Eesti jukangela- ne sajandi alguses, 26. Lge^ 28. Mitte vraste, 30. Kehaosa, 32. On igal inimesel, 34. Kibe, viha, 35. Paljukordne eesti minister, 38. Lill , kndevormis, 40. Toimikud, dokumendid, 43. Naisenimi, 45. Mla, 47. Ksimus, 49. Jooksma, ingl. keeles, 51. Isiklik asesna saksa keeles.
RISTSNA nr. 1074 L A H E N D U S
Fikread: 1. Reagan, 5.' An- keet, 9. Suur reede, 11. Lai, 13. Eks, 15. Gloobus, 16. Ork, 18. Istud, 19. Tia, 20. Erak, 22. Arro, 24.- Ristirahvas, 25. Fiat, 27. Pret, 29. Lek, 30. Andre, 31. Lo, 33. Kompott, 34. Isu^ 36. Tip, 37. Tuurakala, 38. Kanada, .39.- Pik- ker.
1. Ruloo, 2. Asi, 3. Auklikj 4. Nr, 5. Ae, 6. Neruda, 7. Eee, 8. Tosca, 10. Rootsi Raud- pea, 12. Aare, 14. Klio, 17. Krii-. tik, 19. Traavel, 21. Austa, 23. Ri- ver, 25. Fess, 26. Taotud, 27. Pet- ti, 28. Tbi, 29. Luisk, 32. Ooper, 36. Tak,
Arvo Mgi  EESTI RAHVA AJARAAMAT' Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RGA graafik ja maalija A. Kbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask  ELUKOGU L. Kaagjrv - AASTAPHAD
piibiiteoloogilisi vaatlusi Heino Je - LUGU KBIST. LUGU KNNUST Evald Mnd ~ AASTATE PRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi) , ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T.E. Rahva
tantsijate Rhm) Juhan Kangur - VAIM, VIM JA VABADUS Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NLG KUNSTI
JRELE Anna Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM HerbertMichelson  KODUMAALT VRSILE Herbert Miehelson - SKAUTLJKUL TEEL Herbert Miehelson  NOORSOOT RADADEL Herbert Miehelson  EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan MTTELEND  pilte ja peegeldusi Eduard Krants  LUMELIITLASED (luuletuskogu) Ilona Laaman  MIS NEED SIPELGAD (luuletus^
kogu) August Kubja KADUNUD KODUD  mlestused August Kubja - MLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste  ALAMUSE ANDRES (Mgraamine
jutustas kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSNAD I Ants Vomm - RISTSNAD H Ants Vomm - RISTSNAD IH Ants Vomm - RISTSNAD IV Ants Vomm  IVNU HING (luuletuskogu) Ants Vomm  VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum  AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka - RAJUSLMED Urve Karuks  KODAKONDUR (luuletuskogu) Hamies Oja  KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu Hannes Oja  TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) Andres Kng MIS TOIMUB SOOMES? Emar Sanden  LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
LINNAST  VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA? 
7 ^ $1^  ss
U  85 3.50 85
10 , 50 3 50 3 50 9 50 5 40 5 30 3. 30
3 30 4 30 2 20
6.65 40 2.50 30 2.25 30 2.25 30 2.25 30
20 40 50
30 )14i0 30
1629 so
RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat eel-
kooliealistele lastele vrvitrkis) PETA MIND LUGEMA n (  p p i j a traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
5.- 3.- 50
-Seda pnevam on nha kui- das meestel lheb, torises Juvo- nen. Teda pahandas, et Kalle nis dlevat tiesti sobimatu mees sellid seks lesandeks; Seal pllul 'oli mehe nole tusnud thi, otse tlpinud ilme. Juvonen teadis, et see oli hirmu tunnus. Kuidas viks veel siis minna, kui testi kitsikus- se ja htta jdakse? arutles Juvo- nen oma mtteis. Ta teadis, et siit peale oli tegevuse eest vastutajaks ainuksi tema. Kalle polnud vi- meline mtlema selgesti ega kaalu- kalt, hea kui jaksas kannul psida.
' jfuvonen vttis nd suuna kir- desse, kus kaardi kohaselt oli roh- kesti krgeid kaljusid ja. mgesid. Selline maastik oli nd kindlam. Teekond pikeneks ja raskeneks, aga julgeolek oli thtis, sel ja pimedas viks jlle liikuda lageda- mal maastikul.
Juvonen arutles kiiresti olukor-
da, jlituskoerad ei jtnud mtteid hetkekski rahusse. Kogenud kau- geluuremehena teadis Juvonen siiski, et raskelt lbitav maastik kergendaks olukorra selleski suh- tes, kui tagaajatavaid oleks vaid ks, siis oleks koeral kerge- teda jlgida, aga kuna mehi on kaks, jvad kahed Jljedki. Kigele l i - saks simi tehes, kui teised jljed viivad mujale, raskeneb koera l i i - kumine ja talutusrihm takerdub ri- sus ja padrikus. Siis on liikumine: koeraga aeglane ja raskendatud. Suuremaks . mureks nd ei ole veel phjust. -Ta arutles vimalusi ja uskus, et neil on vajalikult edu- maad ja pimedal l pole vaja koeri karta.
Mehed lksid edasi raskes maas- tikus asjatult kiirustamata. H- mara tulekuni oli veel palju aega. Matkakaaslane Kalle nis juba tiesti lppenuna. Judu tuleks
ssta halvemaks olukorraks. Kalle le mteldes tundis JUVD-
nen, et ks teine asi uuuristas te- ma oma mtete phjas. Ta mr- kas end kom aja ootavat, et kuu- leks laskusid. Miks ei kuuldunud tuleku suunast htki lasku? ldi- selt taga-ajamise. alates valvepostid tulistavad mrguandeks ja pidasid siis teistega hendust. Olukord oli nd kuidagi omasugune. Juvonen oli veendunud, et tagarajajad oliH kindlasti liikumas, aga minisupii- "sel phjusel toimus taga-ajamine seekord hletult vi ^oli teoksil midagi sellist, mida ei osanud ette kujutada. Teadmatus tes^ i nrvili- seks, aga Juvonen otsustas oma mttes, et esialgu tuleb lahendada ks asi korraga, kll kik selgub omal ajal.
Meeste' minekusuund oli v9r. see ei viinud eesmrgiks sent lK' kohta, aga htu ja  jooksu] viks suundki muutuda. Nd - tuli vtta asja rahulikult ja puhata m- ned tunnid enne pimeda tulekut. Maastik oli siin soine ja,ees nHri- kud. Tihnikud olid peaaegu lbi- psematud, aga samad raskused olid taga-ajajailgi. Siis ngid me- hed ees krgemat maastikupunkti. See oli mingisugune pstisile kai-* jsein, peaaesu 8 m krge. Mehed imestasid kuidas edasi pseda. '  Parem on vist minna otse
Soome tasasi, tles Juvonen mui- gega suunurgas.
Seda arvan minagi, tles Kalle kiiresti. A,ea vaadates Juvo- selelootussde kustus kohe.
 Ega selleprast veel minema ei hakata, kuna antud lesandedki on alles titmata. Vaid nd roni- me les mele,' naeratas Juvonen.
Mehed astusid piki jrsu kalju serva oma paarsada meetrit, kuni
kaljusein hakkas madalduma. Sealt saigi juba les ronida. -
 Nd otsime sellise koha, kust neme kaugemale mbrus- konnale, seletas Juvonen" oma vai- kivale kaaslasele.
Mehed ronisid nlvakut kaudu les ja' peagi leidus sobiv vaatlus- paik krgelt kaljult.
 Siit on vljavaade nagu Eif- feli tornist, rmustas Juvonen,  Peaks ngema Sortavalatki.
Mehed otsustasid nd korrali- ku puhketunni nidada ja mbrust vhe hoolikamalt vaadelda. Juvo- nen liikus mbruses ja tegi kaardi abil kindlaks nende asukoha. Sa- mas ta tegi plaanid valmis selleks- ki juhtumiks, et taga-ajajad vik- sid nhtavale ilmuda. Ta vttis tpsed kompassi suunad eri kohta- d^ s^se. mis olid selgesti nha sellelt krgelt kaljult. Kik olenes nd nfiabrist, kuhu suunda tuleks edasi minna kui minna sunnitakse. T- helepandav oli see, et;, taga-ajajaist polnud veelgi kuulda, kuigi tsivl- isikutega kohtumisest oli kulunud juba neli tundi. Kas olid sdurid nii kaugel, et alarm vttis' palju aega enne kui jlitamist suudeti korraldada? See ei tundunud usu- tav. Selles: piirkonnas oli sdureid igal pool; Piirivnd oli hoolega valvatud, seda Juvonen teadis> Aga kas neil oli olemas mingi uus pdmise moodus, mis ksile ve- tud?
Mehed puhkasid kiges rahus ja jlgisid valvsaina mbrust. Kikjal oli ikka vdel tielik vai- kus. ' - . '
Vhehaaval hakkas pev htuks muutuma. Jlle oli aeg oma tee- konna jtkamiseks.  - N   d vtame minekusuuna natuke paremale, seletas Juvonen
oma kaarti vaadates. Siis p- seme jlle esialgsele minekusuuna- le, kui minna esiti umbes neli ki- lomeetrit kagusse. Mis hda siin liikuda on, kui lastakse olla selli- ses rahus.
 Kes nende nkse peaks tead- ma, urises Kalle.
 Plaanitsegu mida nad taha- vad, kui ei tule otse-silmade ette, naeris Juvonen.  Hakkame siis pealegi minema htusele jalutus- kigule, nd kui oleme puhanud mehed ei kaalu liigselt seljakottki. Kui oleme judnud neli kilomeet- rit edasi, siis on seegi edumaa, kui taga-ajajad ongi meid jlitamas.
Kell oli nd kuus. Mehed tst- sid kotid selga ja matk jrgmise eesmrgi suunas algas. K a nd ei kiirustanud mehed eriti ja paar tundi kulus.nelja kilomeetri kimi- seks. Maastikus oli raske liikuda, mehed tegid rohkesti slmi ja th- je liikumisi,' mistttu aega kulus rohkesti' nii lhikesel vahekaugusel. Taga-ajajate kartusel olid . sihitud liikumised siiski vhimatud ja me- hed uskusid, et neid ei tabata v- hemalt^ kesoleval peval . htu oli veel val^e, kui -mehed judsid sihtkohta. Lagedal pllul paistis hmaruses thi maja. Uk- sed-aknad olid kuhugi ra viidud, samuti oli kadunud ka korsten: Ilmselt uued majapidajad olid va- janud telliskive ja lhkunud korst- na. Mehed vaatasid maja suunas, aga veel oli liiga vara, nii ei arva- nud igeks minna maja lhemalt kontrollima. Maja oli lagendiku vastasserva lhedal ja maantee kul- ges majast lunapoolsel plluser- val. Mehed ngid teel mningaid veoautosid sitvat, aga mitte htki sdurit ei olnud nha autokasti- des.
 Kll meie asi veel hsti n- nestub, rkis Juvonen.  Kohe hakkab hmarduma ja pseme igesse suunda.
Hmaras lksid mehed jlle eda- si. Esiteks nad otsustasid ehitust lhemalt kontrollida. Kigest oli nha^. et selles majas keegi ei ela, sest prandadki olid kistud ra ja. latid ta veetud. Maja sisustusest oli kui keeristorm le kinud, kik kohad lahti kistud ja lhutud.
Meeste teekond suundus nd pllu maanteepoolset serva m- da, kus oli nha tihedaid psaid. Juvose koti krvaltaskus olevad suured tangid phjustasid pidevalt pahandust, sest need jid kinni puudesse ja psastesse. Ta otsus- tas tangid minema visata, sest neid ehk ei lhegi enam vaja. Siin ei ol- nud okastraattkkeid ja tagasimi- nekul, piiritkke letamiselgi seda rasket triista polnud alati vaja. Juvonen vttis tangid ktte. Tema
 mte oli need ojja uputada. Samas tusis tema ees pasknr lendu. iPoisiklikult; heitis Juvonen tangid linnule jrele. See oli siiski mtle- mata tegu. Vaevalt olid tangid judnud maha langeda, kui teelt kuuldus tuttav ksimus:
 Kto tam? Metsa serv oli lhedal ja kohe
olid mehed metsa varjus. Nd jid nad kuulatama, aga tielik vaikus oli nende mber.
 Ehk vis olla mni tsiviil- isik? sosistas Juvonen.  Ag^ see pidanuks pasknri prksumist tundma ega hakkaks ksima: kes seal on?
 Kll see vhemalt neid tan- ge tundis, shvatas Kalle.
(Jrgneb)