)ri tekitanud kne lu vaheliste tlide
ja lbirkimiste loiemate kommu-
Ide vahel sbralike jidmiseks. See pikk )rd^halvasti Brezh^
ta toimetati Tash. Isse naasmisel len- lat teed haiglasse, j-da mningate lbi-
kohaselt peetak-
|esi kne oli er- ja leplik, pakkii-
|ilusi kaie riigi v' le lahendamiseks, !d tema -ettepane- se jahedusega, mu- lda, et leppimisi^ jst aistliku hiiglase y- t^ ei tule niipea mi-
et hiinlastel 01^ |em toimunud lbil Id vga kqrvad kov fekingis suhtutakse sknedesse seekord
isega. Pekingis Liit ei ole valmis
sle territoriaalseid {loobuma oma aja^ istest sel perioodil^ fjaliselt nrk ja si- lud. Samuti valitse-
(oskva vahel kom- ^ml rakendamisel
lised lahkhelid, mis lema poole vahel lemist. 8na, et Moskva te- trede ivljaajamise
hda sunnil fa h^ Jrezhnev pidi isegi ima, et hiinlastele
[maailma ajakirjan- jse pidevalt N. Lii- ("meedest, mis on
le-Euroopa ida^ pina pri, kuid ha- jutatakse ksimust, leede levalpidami-
le riigile maksab, [itlemata maapue- laa ja on seni suut-
Rahvaste kest oma kumamisssteemi ^
pigistada^ kuid ise- kam sidrun kuivab
mida kinnitab lalt ummikusse lajanduselu. Vgede
la piiril vimal- senisest rohkem t-^ tntreerida ka Euroo- X, kus hendriikide 'an hvardab N. [lennukangusega ra- caaluks Lne-Eu-
seada hendriikide
fati, et aeg Hiina on praegu eriti lased on hiritud
ivte relvasaadetiste Je, mis jahutab Was-
*ekingi vahekordi, ei ole ilmselt unus-
|t:u ja tunnevad te- ig Kremlis vimul
kellede kohta 1968. )Ileaegne ylisminis-
Intles raskeid snu. igul on ameeriklased lausad lurjused, kuid [aietajad ja reeturid. )nad on Pekingi tipp- tmata veel praegugi
Id Brezhnevi ettepne-
?I on ilmnenud, et fnister ei 'ole paljudes
la ministritega hel kla vib mrgata eri- peraalide majandus- idamisel,. kus mned
[valikult riigi eelarvet mevaid raskusi kriti- (eetttu peaministriga tanud. Kohtuminister }eamimster Trudeau itus isegi niivrd te- mdeau nimetas oma mvseks" ja minister ftrilt^ kirja teel vaban^
lahkuminekuid ei te- ilt Kanada-ma jandus- lamisel vaid ka valis- luleerimisel ja tlgen- vib mrgata paiguti suuri lahkuminekuid rudeau ja vlisminis-
Eani seisukohtade va- pmnesid juba Poola
ik, 3)
Nr. 28 V A B A E E S T L A N E teisipeval, 13. aP^^^^ 1982 - Tufesday, Apri l 13, m2 L k . 3
VALVEARST NDALALPUL
i.s s . -
H.KIRIK ' Insurance
Festivoll juhatus leskutse
Tallinna Festival '82 on philh selt noorte ettevte. Juhatus neks aga meeleldi, et kik inimesed, kes soovivad, saaksid sel aastal suve- pidustustest 17.20. juunini ak- tiivselt osa vtta. Pidustus vajab inimesi neljas kategoorias:
1. Loengud. (Kesoleval aastal on kavatsus peo mrtsu krvale pakkuda ka vaimseid huvialasid nende jaoks, kes pidutrallist huvi- tatud ei ole. Festivali ajal on vi- malik esitada lhiloenguid 1015 minutit eesti vi inglise keeles ak- tuaalsetel teemadel. Juhatus otsib loengute esitajaid. Lplik otsus loengute asjas jb, siiski juhatu- sele ' '
2. Kunst, foto, film ja ksit. Juhatus on huvitatud isikutest, kes soovivad om loominguf festivali ajal esitada eesti ja kanada publi- kule. ,
3. sine|ad. Meie seas on ta- lente laulu, tantsu ja vimlemise j.m. aladel, keda veel ei tunta. Festival annab rieile vimaluse esi- nemiseks.
4. TeenindusJabilised. Festivali hea kordaminek ivajab mitmesu- gustes ameti-positsioonides inimesi: hostessid, ettekandjad, kgiabili- sed, koristajad jne. Asja heaks kordaminekuks on need kik hte- viisi olulised.
K u i olete huvitatud kaasal- misest festivali korraldajate rm- sas peres, siis kirjutage oma nimi, huviala, j a telefoninumber Jaak Jrvele, 870 Runnymede Road, Toronto, Ont. M6N 3W4, vimali- kult enne 23. aprilli.
Jaak Jrve
Phapeval, 28. mrtsil 1982. a. pidasid saarlased Eesti Majas jr- jekordse aastapeakoosoleku vheldase osavtjaskonnaga. Koosoleku avas hmgu esimees . Krid, kelle ettepanekul valiti koosoleku jtt- hatajaks Robert Kreem ja protokollijaks Lembit Riis. . i
Peale mdtmud aasta tegevus- Aus. Esindajaks makondlikbii aruannete esitamist ja kinnitamist esinduskogusse . Krid, mille te- veti selumisele eeloleva aasta te- gevusse kuulub ESTO-84 raames gevuskava. hingu suuremaks et- korraldatav Klapevv tevtteks on olnud traditsiooniline Koosoleku lpul vesteldi koos vi knlapevapidu, igal aastal esi- leibade ja kohvitasside juures, mesel laupeval veebruaris, mis jrgmisel aastal on jrjekorras 29-s. Saarlaste hing vtab osa ka jrgruisel sgisel, uimelt 23. ok- toobril Eesti Majas korraldatavast hisest maakondlike organisatsioo- nide sgispeost, mle puhastulu l- heb Eesti Maja toetuseks soovituse- ga, et sellega kki suurendatakse ja ajakohastatakse.
Arutusel oli ka saarlaste suve-
Proovijutlus ja peto ja valimine
Phnipuudephali 4,Yaprl das Vatia Andrese koguduse pe^ ^ taia kandidaat pastor Udo Peter-
peva korraldamine Jekrul 21. ^ <^-"l^ - au'gustil. KoneaU O ka mne teise ? ! / ? h k e k nagu juluhtul, ke^
arvamine J^^^ ^P- ^ ' Petersoo jutlusega va-koha valik, aga ldme Montrealis tegutseb edasi rahvatantsutrupp" , P a r i " , kes esinen mdunud Eesti Vabariigi aastape- langes sski Jekrule, kuna see garanuie. ya aktusel kuue heatujulise paariga. Foto: Meeme Sultson koht. on lhedal ja kttesaadav|-| petaja valimine toimub^^^^
ESTO-84 hakkab ilmet vtma Pidustuse embleemi kujundas Jri Kirsimgi iiendriikidest
Peale mnekuulist intensiivset nupidamist j ^ kontaktide vtmist on ESTO-84 peakomiteel selgmud kahe aasta prast toimuvate suurpidustuste iildme, mille plaanikohane titmine tagaks i ^ ^ ^ ^ . ^ tumise. Lisaks kohalikele kontaktidele on peakomitee saatnud Rootsi eestlastele eelmformatsiooni Ja kuts uhmgu kauaaegne esimees ^ . arvukaks osavtuks. , ' Ots ja koigde tuntud saarlaste
kuldsuu" praost E . Lepik. Klaliste vastuvtuks on juba Teatavasti titub j phitsetakse muusikases osas. Juba varem
samme astutud. N on Royal York samal aastal Toronto linna 150. juu- avaldatud kuulduste kohaselt valiti hotellis reserveeritud sellieiks ajaks beliaastat, kuhu on vetud heks vimlejate ldjuhiks Evelyn Koop, 800 ja Westin (endises Hotell To- juubeliritseks 1 ESTO-84 ritus, Selgusele on jutud ESTO-84 he ronto)^00 ruumi. Mlemad hotellid mis paigutatakse ka linna juubeli- peva ritusena toimuva maakond
mai. Otsustati lbirkimisi alusta- peval, 18. aprillil peetaval juma da mne teise organiseeritud maa- jateenistusele jrgneval koosole konnaga suvepeva hiselt korral- j^^l. Sel phaj^eval jutlustab k i r i - damiseks. Veel on kavas suvepe- j^ u^s ja jb valimiste juurde E E L K va raames maakondade ^ vahelise praosti k.t. Tnis Nmmik, vrkpalli vistluse korraldamme.
Peakoosolek ktis heaks juhatu- ^ ~" se ettepaneku, kaks tublit saarlast valida hingu auikmeks, kelleks feadaanne Tallinna
Kaaril Giimnaasiuma vilistiastele ja
Koosolek kinnitas ka juhatuse et- gpflcistele tepaneku noorte organisatsioone ^ ^ toetada 3000-dollarilise annetuse- Palume kiki endiseid Tallmna ga. ' Kaar l i Gmnaasiumi vilistlasi ja Jrgmisel tegevusaastal kuulu- pilasi vtta osa koosvbimisest
asuvad Toronto all-linnas ESTO-84 pidustuste kavaraamatusse. Samal likii Klapevaga, milleks on varu- vad hmgu juhatusse: esimees r- 21. aprill 1982 kell 4 p.l. Eesti Ma- i ^ u . j on^ tud pidustuste ndala teisipev'ni Krid, juhatuslkmed Arno jas, 958 Broadview Ave. Toronto,'
pevaste-nituste ja tegevuse ning Kapp, Lembit Riis, Leida Tsine, Ont., klassiruum nr. 10. Teatage htuse maakondliku peoga. Albert Remsoo, Pvi Nt ja Lem- osavtust: pr. Ustal 463-7269,
sndmuste asukoha lheduses, ajal thist'atakse ka Ontario 200. ldkasutatavaist ruumidest on re- aastapeva, serveeritud veel HarbourCast l e Vlise E S T O - ^ baUisaal, mis mahutab 3000 kla- embleemi vistlus lppes 1. aprill Teised maad on ESTO-80 ette- bit Kolk. Revisjonikomisjoni vati pr. Avandi 691-7757, pr. Randa- list ja suuriiritusteks Maple Leaf ja sissesaadetud kavandite arv on valmistustega juba alustanud. Va- Juhan Rosin, H . Paara ja Jri lov - 488-9451. Garden kolmeks pevaks, kuna vga suur. N saadeti USA-st9. K a - rem oli teateid Rootsi lauljate t u - - = seekord tahetakse kik sndmused nadast 5, Rootsist ^, Austraaliast lekukavadest, teha mastiku takistuste vltimi- 3 ja Saksamaalt 1 kavand. ' seks siseruumides.
Vahepealsete kuude jooksul on selgunud ka ESTO-84 vlisesmduse struktuur ja erisektsioonide lesan- ded. -
nd teevad USA eestlased eel- ^ ^ , . . td^ESTO-84 hoogt alustami- a t u s tegi oma vahku ja tm ^^^^ eeloleval sgisel korraldatav nistas omestunumaks bendria- va ES'ro-84 konverentsiga kides elava Jri Kirsime kavam- E S T O - 8 4 peatoimkond on nneU- di, mis kujutab su-must-valget ^it ^^^^^^^ lahendada kontaktide rngast selle sees oleva tekstiga, vtmise Kanada ajalehtede, raadio
Kemftientaariei (Algus lk. 2)
sndmuste ajal, mU vHsmMster vttis 'Moskva suhtes rangema hoiaku, knal peammister oma s- navttudes iseloomustas sjaseadu- se maksmapanekut kui Poola sise- mist asjaj millega venelastel pole mingit tegemist.
K u i R C M P sja Ottawaspaljas- tas kaks vene saatkonnaametnikku, kes ritasid helt kanada tto i l t ja rimehelt vljaveo keelu all ole- vate tstuslike saladuste ostmist, ss ieloon^ustas vlisminister MacGuigan vrdlemisi rangesna- liselt venelaste teguviisi, kuna pea- minister Trudeau pdis spioonide tegevuses leida pehmendavaid as- jaolusid. MacGuikan vitis, et ve- nelased lhevad oma tegutsemises v^a kaufelej et hankida selliseid tehnoloogilisi finesse, millede and- mme nee keelustati prast Afga- nistani okupeerimist. Peaminister Trudeau oma pressikonverentsil oli ilmselt leplikum spioonide suhtes, mamides, et terve see lugu on Af- ^ganistani sndmuste tagajrg. Ta leidis, et sn on tegemist eiriKste oSukordaega see, mis on nd illegaalne, oli legaalne enne| Afga- nistani, kuna siis ei ohiud sellisele tehnol(J|ogiale pandud vljaveokeel- du. Trudeau isegi vihlas sellele, et ta pole kindel kas sna ,,illegaal- ne" on ige siinkohal kasutami- seks.
Otsuse spionazMga tegelenud vene kaubandusliku esindaja Mi- l ia i l Abramovi! maalt vlja saatmi- seks tegi vlisminister MacGui- gan, kuna tema kaasspioon vene saatkonni kaubanduslik atashee Andrei Plaviiiski lubas Kanadast vabatahtlikult lahkuda. Vaatamata peaministri ja vlisministri vahel valitsevatele eriarvamistele ei pi- danud Trudeau siiski vajalikuks MacGuigani navseks" tembelda- da, n ^ ta tegi seda kohtuminis- tter Bob Eaplanigao:.
AMI
Nsi on rongkigu peakorraldajal j^^^^^^ iseloomustamiseks on ja TV-ga. SeUe eest hoolitsevad August Jursd juba valmis rong- ^ahtraleht ja antud ka side Toron- Pia Tallieu ja R. Regaly. Teata- kaigu kavand. juubeliaastaga. vasti on just see ala vspropagan-
rituste kunstisks koordmaato- Esimesi kontakte on tehtud ka daliselt vga thtis, ves eestlaste riks on Vello Hubel, kelle lesan- programmi titjatega, n on olnud pdlused oma kodumaale vaba- deks on vlisnie kujundamme ja lbirkimisi dirigent Neeme Jr- duse taastamiseks ja kultuurivilje- htlustamine. viga ja pianist Armas Maistega jlemisest teiste rahvaste teadvusse,
VABA EESTLASE UUED TELEFONID: toimetas 444-4823 talitus 444-4832
VABA IESTLANE kaks korda ndalas
Majandusklubi edukas tegevus Hugo Later uueks Eesti Majandusklubi esimeseks
6. aprillil toimus Royal Canadian Yacht Club (Careltoia) ruumes Eesti Majandusklubi Kanada!^ aastapeakoosolek liikmete - elava osav- tuga. ^
1981. a. tegevusaruande esitas esimees Lembit Jnes, mis nitas tegevusrohkfist" ja huvi sellekohase t vastu. Mdunud aastal.peeti suure: osavtuga suvepevad Col - lingwoodis, sgisel toimus Eesti Majas majanduslikke ksimusi analsiv laudkonnavestlus, talvel t)li veinimaitsemise htu jm.
Kassaaruande esitas laekur H u - go Later ja see nitas edukat ma- jandusaastat,
kus kassalbikigud olid $13.952.11, jttes lejgiks. 1128.36.
Aruanded kinnitati ksmeelselt. 1982. a. tegevuskavas on ette-
nhtud tstuste j a ettevtete k- lastamine, omavahelised tutvumis- htud, sgisesed referaadid majan- dusalal ja sgisball. Tahetakse suu- remat rhku panna liikmete oma- vahelisele tutvumisele.
Valimistel valiti uueks esime- heks Hugo Later, juhatusse vanuse tttu vljalangenud juhatuslkmed L . Jnesj E . Hopp ja V. Loit ta- gasi. '
N . Kttise asemele, kes oma aja veedab Florida ja Toronto vahel, valiti uueks liikmeks A r - vo Niitenberg.
Juhatusliikme kandidaatideks A . Saks ja 0 . Trass, revisjonikomls^ joni V. Raiend, H . To i ja . Niit . Kik valimised tehti hel hlel.
Eesti Majandusklubi jrgmiseks rituseks on kevadball Casa Loma lossis 16. aprillil. Need ballid on
alati olnud osavturohked ja hoogsad, ning seekord on :veel saadaval mned vabad kohad ma- jandusklubi liikmeile ja klalistele, kuid tuleb koheselt enesest teata- da. ' ^ '
Koosolekule jrgnes hine h- tusk samas ruumis. '
Kingitusiimbrik Hcimiltoni skautidel
Hamtoni Kotka" skautlipkond, kes kull aastatega oma arvult on jnud viksemaks, kuid tublidE- ses piiatx edasi, sai hiljuti llatus- liku, suure rahalise toetuse pr. A l -
' ma Tomsonilt Hamtonis, sooviga, et jtkuks edaspidigi eesti noori siin linnas ja mbruses skautlikku rada astumas.
Noorte suur tnu j a rin kuu- lub lahkele annetajale, teadmises, et leidub siinseski iiiskonnas kaasmaalasi, kellele noorte t ja saavutused m jnud sdamel- hedaseks.
Kaheksas kide ilmub juunis Uus kide dr. A. Vbuse a jalooraamatusi' Ilmub Tartu likooli juubeliks
Monumentaalse teose, Eesti Rahva Ajaloo ingliskeelse teose kirju- taja prof. dr. Arthur Vbus saabus neil pevail tagasi oma elukohta Illinoisis prast pikemaajalist uurimistd oma teose tpsustamiseks. Teadlaue ttas Harvardi ja Yale likoolide ajaloomaterjalide ja Kong- i*essi Raamatukogu materjalide kal la l
Maksab Kanadass
KIRIPOSTIGA 4-' SAATEKULU
Kanadass Vljaspool
aastas $49.- + $39. 1 $44. poolaastas $26.- + $19.50 1 $22. eei*andaastas $14- + $ 9.25 | $11.
VLJASPOOL K A N A D A T {a USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $49., poolaastas $26 ja j veerand aastas $14. + SAATEKULU aastas $66.., jpoolaastas
. ja veerandaastas $16.50 . '
Kanada aadressidele palume mrkida POSTAL CODE** USA aadressidele ZIP CODE**
Pangatshekk vi rahakaart ku-jutada Free Estonian Publishers nimele.
Suurteose 8. kide mub trkist juunikuus ja on phendatud Eesti teadusele. Kite sisu on kavanda- tud mi, et sellega thistatakse Tar- tu tJlikooli 350 a. juubelit. Teos ni- tab, kuidas Tartu likooli avami- sel esinenud Joh. Skytte visioon sai teoks, kui eesti rahval avanes vi- malus iseseisvaks eluks. Vaevalt vib arvata, et selle thtsa juubeU thistamiseks mub veel midagi, mida viks krvutada prof. dr. Art- hur Vbuse tga.
Uurimistlt koju judnud autori- le oli rmsaks llatuseks leida ees Eesti Rahvuskomitee tshekk- 3000 doUare, toetuseks ajalooraamatu
r. A . Vbusel m ieose loomi- sel peale isikliku, t ja ajakulu olnud iga kite puhul suuri mure- sid ning raskusi trkikulude kok-
Ajalooraamatuga, kui krgekvali- leedie teos ka ieks, ei saa ju ri teha", see on ideeline ettevt- mine. E R K U rahaline toetus aitab seekord muret leevendada.
ERKtJ- l rjn varuks Eesti rahva ajaloo seni munud kited. K u i ko- guteos kidete vsi on munud, an- netab ERK seda Eesti tutvusta- miseks thtsat teost ameerika li- jvolidele ning teistele vastavatele arutustele. (VES)
Telfimine saata:
VABA EESTLANE
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks./ poolaastakg /
veerandaastaks tavalik / kiripostiga alates
rahas / tshekiga / rahakaardiga, (Eaha saata ainult thtkfajas).
N i m i