. 6 VABA EESTLANE teisipeval, 13. aprHl 1982 - Tuesday, April 13, 1982 Nr. 28
ena
murdmaasuusatamises sel talvel Maailmakarik vitjaks. Ta on
: vitnud kevadel Mis vistlust jr- -jest. --'^
Ameerika meeskond I Vitis hil- juti > Itaalias ka 4x10 km teate- suusatamise. .
Kanadalanna Shu-ley Firth lpe- tas hooaja Maailmakarik sarjas 9-1 kohale
Steve Podborski mesidus, vennad Mahred slaalomis, Pierre Hawy murdmaas see talv on olnud/P.-Am. suusatajatele erakor- raliselt edukas, ja ka murdmaa- suusatajad peaksid tulevikus saa- ma rohkem thelepanu.
Yukonis on murdmaasuusata- mise treeneriks eestlane Peeter Saar Torontost ja Ottawast;
SuusahoQcaeg Sppes I
Seekord toimusid vistlused l- nes. Esimesel ndalal visteldi Phja-Ameerika murdmaasuusata- misvistlusel Bozeman'is Monta- nas. Robert vistles kaasa Kanada rahvusmeeskonna koosseisus. Hre hk 6200 jala krgusel mjutas madalama maaga harjunud suusa- tajaid. Robert tuli 3 x 10 km teate^ suusatamises Kanada meeskonna- ga kolmandaks ja nii 15-s kui ka 30-s km-s kaheksandaks.
Jrgmisel ndalal visteldi P.- Ameerika seeria raames White- horse'is Yukonis. l^^C klmaga toimunud vistlustel tuli Robert laupeval 15 km-s kolmandaks ja phapeval 30 km-s Neljandaks. Mlema distantsi vitis kanadala- ne Doug Gudwer ja teiseks tuli ameeriklane Peck.
Robert on sel talvel tusnud pa- rimaks Ontario suusatajaks ja Har- vey, Gudweri, Keski-Salmi, We^ ber ja Touriguy jrele kuuendale kohale Kanadas.
Spordimrkmeid Oberammergaus peetud Euroo-
pa pikima suusamaratoni -r- 90 km pikkuse - vitis rootslane Lasse Frykberg ajaga 4.12,28.
San Diegos peetud esimestel t-
navustel vlisvistlustel jooksis eelmise aasta kiireim jooksja Eve- lyn Ashford 100 m ajaga 10,97, mis on maailmarekordist nrgem ainult 0,09 sekundit.
. iCuubas peetud vlisvistlustel heitis Luis-Mariano Delis ketast 67.82 ja Antpnio, Gonzales viskas oda 85.66.
ILMUS
xOskar Lutsu KEVADE Saadaval VABA EESTLASE** taliteses ja koolihttitel Majas raamatute mgUanaS. <
HIND $6.00 postiteel $6.50
/
Argentiinas, Mar del Platas peetud rahvusvahelise maleturniiri vitis hollandlane Jan Timman 9,5- punktiga. Teiseks ji^ Ungari suur- meister Lajos Portisch 8 p. Maa- ilmameister Anatoli Karpov suutis katkestatud partiide jtkamisel alistada argentiinlase Fernando Braga ja sai 7,5 p. ning jagas koos Lev Folugajevs;ki ja ameeriklase Yasser Seiravaniga kolmandat ku- ni viiedat kohta.
Juhiseid mciiemngia vitmiseks
Ka malemngus on thtis psh- holoogiline mjutamine. Mitmes 18. ja 19. sajandi malepikus ja- gati soovitusi: kui ned head ki- ku paremal rel, ssi vaata vasta- se thelepanu hajutamiseks teisele tiivale; kui kavatsed kia teatud vi- guriga, hoia mtlemise ajal ki teise viguri kohal; halvas seisus puhu vastasele suitsu nkku; sega vastast jutuga; sea valgus nii, et see vastasele silma paistaks ja mit- meid muid vastasele mju avalda- vaid trikke, mil otsese malemngu-. ga pole iidet.
Tnapeval nimetavad mnedv neid trikke pshholoogilisteks, tei- sed ebavrikaks kitumiseks.^Ku- nagi maailmameistri vistlusel 4. partiis kargas GUnsberg prast ki- gu sooritamist ahastava ilmega psti. Steinitz lks liimile. vt- tis etturi ja kaotas viguri.
' Nimzowitsch vihkas suitsetamist nii, et ta li nus suitsetajaile sur- manuhtluse kohaldamisega. Seda teades asetas Bogoljubov enne ht thtsat mngu laua rde sigari. Nimzowitsch tttas kohtunikule kaebama. Aga ta ei suitseta ju", imestas kohtunik. ,,Aga ta pn sel- lise noga, ^ et hakkab"; hdaldas Nimzowitsch.
Veebruaris phitsesid oraa kldpulmi Torontos elavad Ailide ja Alfred Eensalu. Nad abiellusid 16. veebruarU 1932. a. Hiiumaal, Emmastes. Juubeli puhul nnitlesid ueid tuttavate ja spradega koos ka Kanada kmdralkuberneF E. Schreytr ia Ontario peaminister W. Davis. '
seerib Sihtkapitali Aleksander Haavaiit, kes oma aiandusettevtte ,,Haavaniifs
Springmount Nurseries and Landscaping" Owen Soundis Mnkis Eesfi Sihtkapitalile, ei ole rahnl SiMkapitali tegeviHsega aiandusettevtte ma- j jndamisel. Nd on ta koostanud Sihtkapitali johatuist ja esimeest Hans Luppi kritiseeriva kErfa, mis O E ^adresseeritud jsi ka laiali saade- tud Toronto Eesti organisntsioomidele. '
ANDRES KNG
311 lk. Hind $14.10 br. + saatekla 50c
Eest! fiJaUrjanlka teos phineb laialdasele allJkmaterJalSe. Ta analsib Soome sise- ja vUspoimftat, Higi tnapSeTart ela- korda ja snnnda, Nukogude Uida Soome-polittikat; Soom Tailt- siiisi p'esidendist parteieliur ja palja muudv Soome saata-
sest huvitatud lugejaile palju unsi andmeid. ^
MUQgli Vaba Eestlase talituses
A. Haavaniit vidab oma kirjas, et ta on oma aiandusettevtte kin- kinud eesti rahvusgrupile ja palub eesti ..organisatsioonide juhatusi kokku tulla ning leida teid tema annetatud varanduse iglaseks juh- timiseks vi ausaks mmiseks. Ta leiab, et tema aiandusettevte praegusel'majandamisel ei anna se- da tulu, mis see anda viks ja kaotab aastatega koguni oma vprtuse.
Mdunud aastal pdis Haava- niit seda ksimust lahendada Siht- asutuse juhatusega,
millele jrgnes Haavsuuidu sele- tus ajakirjanduses. Seekord apelleerib ta lahendusele kiki- de eesti organisatsioonide kaas- abil Eesti Sihtkapitali esimees Hans
Lupp vastas Vaba Eestlase tc]>ime- tuse kolleegiumi jrelprimisele, et ta on teadlik Haavaniidu kir- jast ja annab lhemal ajal kirjali- kult phjaliku levaate Eesti Siht- kapitali tegevusest ja kikidest nendest probleemidest. Knealune mformatsioon saadetakse vlja Sihtkapitali liikmetele enne pea- koosolekut.
Hann^ KompusV
Mind $11., saatekulu 85 c M^ Vaba Eestlase'* talituses
Rootslaste kodused viinavabrikud
Politsei arvestab, et Rootsis pruuliti mdunud aastal salaviina u. 10 miljonit liitrit. Lisaks u. 12 miljonit liitrit veini.,
Politsei sai 509 kaebust salavii- naajamise kohta, mis thendab kasvamist 42% vrra. Politsei kae- bab, et^elle ressursid on liiga vi- kesed. Seni on suurem osa viina- vabrikuid" avastatud naabrite kae- buste tttu mesk lehkab.
Kuidas arvestada salaviinapruu- limise ulatust? Tavaliselt tehakse seda mdud prmi hulga jrgi (maha arvestades prm, mis lheb koduseks leivakpsetamiseks). A. 1970 ji le" ainult 118 tonni
prmi, juba 1971 kasvas prmi hulk 546 tonne ja mdunud aastal osteti 1200 tonni prmi, mis ilmselt ei linud leivakpseta- miseks.
Politsei arvab, et paljud pruuli- j vad viina oma tarbeks. Vga vhe- sed tid politseisse ra viinapruuli- . mise riistu, kiii avaldati vastav | leskutse.
Kodutarbeks pruulijate krval on suuri vabrikuid". Hiljuti avas- tati ks, mis valmistas 12.000 liit- rit aastas.
On ka teada, et suured vabri- kud" ei i^ja prmi. Need ostavad suurel mral tehnilist piiritust, nn. stamisvedelikku ja denatu- raati ning puhastavad neid keemi- liselt. Parim stamisvedelik too- davat salaja Soomest.
ELMS i
EDUARD RGA, graafik [a maalija Toimetanud ENDEL KOKS, ERIC PEHA2P Ja ARNO VIHALEMM
Monograafia PaUase" kunstikooli lpetanud kunstnik Eduard Rga pinguist ]a tst, kelle elut vaatluse krval tuuakse esile ka kunstikool ^ Paflas" ppeasutusena Ja eesti kunstnike etteiralmistajana. Raamat on kerge Ja huvitav lugeda ka laiema-
le lugejaskounale.
SAADAVA VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS TEINE TRKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style" Hilja Treumirtli |a Vilvj Pllrisild retsepti T^r^^^^^^^^^ koos saatekuluga Can. $15.^
Tellimisi vtab vastu Vaba Eestlase" talftno. Raamatud saadetakse vftlja Los Angeleslst
. ^ nende juures.
Nemad aga ei mrganud mind ldse, sest olid liiga svenenud oma jutuajamisse. -
Kndijad olid pikk tdruk ja noor mees mundris ohvitser.;
No ja, aga muidugi, meil on siin ju palju ohvitsere. Mnedel neist sidavad naisedki siia ndala lpuks.
Ja olgugi et mehe tugev ksi- vars oli neiu piha mber ja viima- se pea toetus abitu andumisega teise la-vastu, millest vib vist oletada, et ttarlaps oli phjatult armunud, ei oleks ma neid vist l- hemalt pannud thele^ kui poleks kuulnud mehe hlt.
See oli kindlasti usa kapteni Mastersi oma, kellel olid pigimus- tad juksed.
Ja siis see see thendab, hl tles just parajasti, kui mdusin:
Aga kuule ometi, armsam, kuule, Nancy " - .
Heitsin ehmunud pilgu ftarlap- se kujule j a jah, see oli teiiia. Meie klas leidub vaid kolm naist, kes kapten Mastersi krval seistes annaksid srase vikese pikkus- vahe.
See oli siis mu enda de Nancy. Ja noormehega, kellest arvasin, et ta polegi teda ninud tollest olen- gust saadik, -sest teda polnud ko- dus^ kui noormees tegi oma vsa- kusvisiidi. Kuidas ^ mis -
Jah, mul ei jnud muud le, kui sammuda edasi nii kresti kui sain ja teeselda, et polnud ninud- ki neid. (Muide nemad e^i olnud mind ldse mrganud.)
Mul on ju omad puudused. Vib- olla olen liiga kiline, labane ja ninatark, ngu Evelyn tleb, ja ega mu nimi Tuulepea" ei ole ka hust vetud.
iiiiiiiiiiinninniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
SDAMEVALLUTAJM iiiiiiniiiinniiitniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinisiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiini^
Hei! Mis seal on? Ah! " - Sekundiks oli mul olnud tunne,
nagu oleksid mu kujutelmad muu- tunud telisiks. Mtlesin, et kuju, mis tuli mu poole kindlustatud majast, pole keegi muu kui mni hallivatiline saksa sdur.
Siig aga ngin, kes ta tepoolest oli. Ja naersin kergendatult oma phjendamatu hirmu prast. Ma- jast astus nunelt talumees, kes te- i*etas mind, puudutades vana vilt- kaabu serva. '
Ja peale selle oli ta ka tuntud. See polnud ei keegi muu kui meie ma vana aednik Penny oma pa- teetilise musta parukaga, mees, kes ttanud tdi juures veel enne kui meie sinna judsime.
,,Tere htust, preilna. Kuidas te mind ehmatasite!" tles ta oma kena armsa hlega. Ta armastas meid kiki teliselt
tdi tleb, et on see inglise teenija tp, kes on majas rdhkem sber kui -teenija. M i d a te teete siin niisugusel kellaajal ~ tulite sdureid vaata- ma?" ksisin talt.
,,0h ei, preili. Tulin vaid vaata- ma, kas saaksin krutie kruusa sealt, kust nad on kaevanud seda maad. Mtlesin, et saan ehk oda- vasti ktte ja see kuluks mul aia- teede paranduseks, teate neid auke tee sees, mis katuse tilkumisest va- junud; ja ss lksin varju, et s- data oma piipu, vljas on liiga tuuline."
Mingiprast ei saanud ma lahti tundelt, et Penny olekus tna p^ rastlunat on midagi vga veidrat. Kige pealt kneleb ta tuiilest", kui vljas on nii vaikne ja khn, et vib kuulda mne laua saagi- mist kuski tkojas kilomeetreid eemal.
Teiseks aga tean, et n kaua kui
mina teda mletan, ei ole ta ku- nagi Isuitsetanud. Hrra Lascellesi sigaretid olid eshneseks suitsuks meie majas rikkumas tdi Viktoo- ria kardinaid tuhat kaheksasada ja ei tea mis aastast saadik.
Kuidas lks siis vana Penny stama piipu?
tlesin talle: ,,Vaadake parem ette, et teid ei lei,ta siin luusimas mda kindlustatud maju. Nad vivad teid vangistada saksa sala- kuulajana " Tegin muidugi nalja, et ta tuju tsta. Ja kuidagi ta hak- kaski naerma lpuks ja tles: j,Ju- mal nnistagu teid, mu armas prei- l i Eliisabet. Sdurid ei hakka juba" midagi srast mtlema ininiist, vanast ausast mehest. Nad teavad ju kik; kus ma ttan. Nad on vga lahked mu vastu, juhtuda ei vi siini midagi."
Ja siis ta lonkis minema oma jooksvahaigete jalgadega.
Arusaadav, et ma ei tahtnud veel nii pea minna koju. Tahtsin vimalikult kaua hoiduda nge- mast hrra Lascelles'r,-^ toda maha- jetud ohvitseri hbikuju.
Prdusin seetttu ht teed pi- di, mis viis le heinamaade ja lookles austritiikide rt pidi, selle asemel, et minna otseteed koju.
See kitsas tee on alati mudane, kui meil pol'e klma, mis kven- daks maad. Mlemal pool teed on mets.
Peate mind vabandama, ^ti kir- jeldan, teile veel veidi mbrust, sest see on jutu oluliseks osaks. Mainisiil metsta, et teile elda, kuis selle tttu tee oli vga pime. ' Krged okaspuud sirutuvad otse le tee, moodustades seega nagu . tunneli.
Ja^n siis juhtuski, et ma ei pannad kaht lonkivt kuju enes ees thele enne kui olin juba pris
Kuid keegi ei saa elda, et olen mngurikkuja!
Ja selleprast ma ei kssanud s- nakestki Evelymle sellest ^ hirmsast shokist, mUle sain oma kena e prast. Kuid ma ei ninud' ph- just, miks ma ei peaks Nancyt hil- jemini ise nooruna. Prast teejoo- mist (kus hrra Lascelles puudus) kutsusin ta krvale ja tiesin, et pean temaga rkima. Tirisin tema pesusahvrisse, mis on imelik, vi- ke, soe layendlilhnaline rkli- ruum.
Sa oled liialt ahne,", algasin kohe. Ahne?" ksis Nancy, m- stud sinised sihnakesed imestu- sest prani. Kas selleprast, et sin ra kik hrra Lascellesi too- dud shokoloodi? Sa tead ju, et Evelyn sai teise karbi ja sina ei puuduta midagi, mida too nnetu noormees siia majja toob, nii siis
(S Jta see shokolaad," .katkesta-
sin teda jrsult. Kuidas on aga lu- gu, ttarlapsega, kes I ndala jook- suMaseb end suudelda he ijoqr- mehe poolt ja teist laseb end kut- suda armsamaks"?"
Hetke ta pris vaikis. Kuid vi- kese tule valgel ngin siiski, et ta oli tublisti punastunud. *
Siis ta tmbas hinge ja tles p- ris vaikse hlega: Ma arveni sa mtled vist veidi enne teejoo- mist?" Noogutasin. Teine mui- nasjutuprints on ' ju tepoolest tkk maad kenam kui'esimene, peab tunnistama," tlesin talle.
~Aga aga tuulepea," algas Nancy ^pooleldi hirniunud, pooleldi imestunud tooniga, kuidas visid sa - kuidas sa sellest teada said?"
,,Mdusin teist seal teel ja sina olid liiga svenenud - oma flirti, et nha vi kuulda, kes su selja taga knnib."
Flirt?" hatas Nancy teravalt. See pole flirt."
Mis? Mis?" hdsin pris rri- tatult. ,,Ks tahad sellega elda, et see on, mida raamatutes kutsu- takse see teline"?]'
Nib nii," tles ta sdame ph- jast ning tundus, et ta seda te- poolest mtleski, Ss ga vttis ta end kokku, nagu oleks rkinud ,asja, mida ei oleks tohtinud elda.
Haarasm ta armsa mariku ksivarre. Nancy! Kas testi ar- mastate teineteist hirmsasti?"
Ah, ra nd. Palun, ra pri mult midagi."
Sa oled siis kihlatud?"
E i ! " tles Nancy kuidagi eba- kindla hlega.
: i,Kuidas? Ei ole kihlatud," hdsin vihasejt. Ah, kui ta on vaid flirtijaj nagu neid nha ni^ dendites, siis ".
>,Ta- ta pole niitte srane
Kui ta aga siiski seda ,on ja veedab sn vaid oma vaba aega ilusaima ttarlapsega ja ss kaob ja las ttarlaps surgu ss sda- mevalusse, siis "
Aga ta ei ole ju: ei ole! Pr- mugi! Ah^ armas laps, ma ei "saa ometi seletada,'* tles Nancy pool naerdes, pool nuttes. Kinnitan sulle, et kik on kige paremas korras."
See thendab ju siis, et oled kihlatud."
,,Ega ma pole seda elnud," t^ les ta muiates.