Nr. 58
m V A B A E E S T L A N E neljapeval, 5. augustil 1982 - Thursday, August 5,
|nud ^,LoojaDgui laiiku-. ka is^eisva ro-
jlgimist lbi thesi linnakeses Phja-
lllitsest
1 pudude tkond. peda lagedes tekUb neist on oma maise
fvinenud koos Eesti phat meie sjamees-
meenotust
Ilu 70 centi LlTUSES
OMES p pilo 50c
Uuikmterjaiae. Ta Igi tSnapSerast ola- pikat, Soome valit- uiues Soome saatii- andmeid.
plituses
tles: .Jah, see kib plikade juuresolekul,
t e isekeskis, siis had lise nimega." t ? " tlesin ise, hoides les , et ta ei saaks r- fgu mu mahaj-
I tirides mu srmi eest I Mitte enam see i enam."
ja tlesin: Luupai-
sa saad ka veel." See bttu kirja pandud, kui [atasin; siis oli terve pud. M a ei uskunud
Lpuks ta tles: b ju vga hsti, mis pi,,Betty. Kuulsm se-
ainus kord See oli |is, kui esmakordselt
sa tookord tlesid, Isesid mind hda?
palusin, pale tema Palun, ra narri
M a ei prra prast. Jumala I kole tunne, l i kole see oli.
siis," tles see ar- estel on alati kuskil bstarbeid. Enne kui m lugeda, oli ta liiatsijupi ja vikese [uraamatu. Keerates pilje, pistis ta pl i i -
1 magus sdameke," krva. pos kummardunud bhale, kirjutasin:
J.EisenMlS, snniaastaks Dl Kaval-Ants ia Vanpagan" uustrkk
Stokholmis musVlis-Eesti k ir - jastusel uustrkis eesti rahvaloo- mingu klassika hulka kuuluv teos Kaval-Ants ja i Vanapagan" koos algupraste illustratsioonidega (kaane kujundanud Olev .Mikiver). Raamatu n sajandi algul koosta- nud eesti folkloristika suurmees, professor Matthias Johann Eisen ja see sisaldab sada valitud lugu Kaval-Antsu ja Vanapagana juhtu- mistest, n i i nagu rahvasuu need loonud. Selle raamatu uustrkk taotleb.ka eesti keeleoskuse vrs- kendamist vabas maailmas ni i va- nemate ki nooi^emate hulgas, sa- maaegselt meenutades, et koostaja M . J . Eiseni snnist mdub tna- vu 125 aastat.
M . J . Eiseni sndis Vigalas 28. septembril 1857, lpetas Tartu li-. koolis usuteaduskonna, oli pastor Kroonlinnas ja alates 1920 rahva- luule professor Tartu likoolis ku- ni surmani 6. augustil 1934.-
Juba mdunud sajandi lpul phendus ta rahvaluule kogumisele j . i avaldamisele ning Eiseni kogud
ulatuvad le , 100.000 lehekljeni. Materjali kogumisel oli tal Eestis le 1.500 kaastlise, kes rahvaluu- let paberile jdvustasid, nende hulgas ka Kaval-Antsu ja Vanapa- gana lood.. Eisen on trkki toime- tanud palju ainekgusid, nagu
Esivanemate varandus", Eesti rahva mistatused", Eesti rahva- na i i " ja arvukad teised. Nende hul- gas on Kaval-Antsu ja Vanapagana lood alati olnud| eriti populaarsed, nii et Tammsaaregi sellest inspi- ratsiooni sai Prguphja uue Va- napagana" kirjutamiseks..
Samaaegselt raamatuga ilmub helikassett Kaval-Antsu ja Vanapa- gana valitud lugudest, kus neid vmrikkal helitaustal edastavad Ao Vaksi, Muusa Ericssoni J a Alex Militsa hled. K a kassetti eesmr-
" giks on tuvustada eesti rahva loo- minguvara ja seda edasi anda lait- matult hldatud eesti keeles.
KIKIDEKS KEWLUSTUSTEKS
i 1 653-7816
Vaimulikuna Aineeril(as
on EIEKTRI ^eseaded, nmndosed Ja panm- (Ssssed elnmajades vi etteySteteei.
Halling 762-919 Lit)iitsiir.E1044
avatud esmaapevaist reedeni kella 93-ni
Telefonid: toimetus 444-4823 tatus 444-4832
Kmilntiisi vetaicse vsto; Toimetaja kodus vljaspool taega:
Hannes Oja 481-5316 ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l l -ni ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella ll-ni.
ks toU hel veenil . $4.25 esikljel $5. tagakljel $4.50
KDilimtiste Mimacll:
KUULUTUSI. VTAVAD VASTU:
1. Vaba Eestlase talitns 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus vljaspool taega: Helmi Lvaridi 251-6495
2. Mrs. Leida Maricy Postiaadress: 9 Parravano Ct. WiUowdale, Ont. M 2 R 3S8 Telefon: 223-0080
Eesti kannel kuulub nn. psalter- tpi, s.t. ilma kaelata keelpillide hulka, milliseid muusikainstrumen- te tundsid vanad kultuurrahvad ju- ba aastatuhandeid tagasi. Hiinas on arheoloogilistel vljakaevamis- tcl leitud le 3000-aasta vanune muinas-hiina tsitter; sel pikerguse kuju ja klakasuga instrumendil oli 25 siidist keelt. Prsia-araabia ka- nuun on vga samane meie hilise- mate kanneldega, samuti mngU: stiil.
Palter-tpi muusikainstrumen- did, eri kuju ja nimetusega, olid 14. ja 15. sajandil Etu-,oops laialt levi- nud. Erineva kujuga on kreeka, heebrea ja assrlaste lrad (il- ma klakastita, ainult raam). Neid timtumaid vanade musikainstru- mentide kujutisi kasutatakse tna- peva laulupidude ja rahvamuusika embleemidel.
Teme vga samane psalter-tupi muusikainstrument on dulaimer. Vahe on neil peamiselt mngustii- lis. Esimest mngitakse srmedega vi plektroniga, teist vikeste haamritega. Psalter-tupi instru- mendid olid eelkijaks harfile, kuna dulamerist arenes hiljem klaver.
ESIMESED A N D M E D EESTI K A N D L E S T
Esimesed andmed meie tuntud rahvapillist kandlest on silinud Tallinna linnaarhvis seoses he kohtuprotsessiga aastast 1579, kui kaebealune oli kaebajat kandlega phe lnud! K a Tartu rae doku- mentides on 1722. a. juttu talupojar kandlest. Sakslased nimetasid m- lemal korral meie vana eesti kan- nelt , ,undeiitsche'' vi , ,Bauern Haprhe'ks'*. Kannel nis siis juba olevat laialt levinud ja pika mine- vikuga. 1788. a. mrgib C. H . Schl^ e- gel Der Deutshen Merkur' is" meie vana kandle kohta, et see oli traatkeeltega vamstatud puuhalg CHolzcheit), mida mngiti puupiul- gaga. Jttes aga lhemalt kirjelda- mata kandle kuju, keelte arvu ja muud osad. Tartti muuseumis si- linud vanimad eesti kandled on p- rit 19. sajandi algusest ning esin- davad seega uuemaid tpe vanast eesti kandlest.
Vanad kandled olid hest puust vlja uuristatud. Peamiselt kuuse- puust. Kuid tarvitati ka tamme, kaske, saart, jalakat jt. Klakaas on hiljem pealelmitud vi naelu- tatud, vanemail tpidel ka kase- vitstega kinnitatud. Kannel oli pi- kerguse kujuga, mille kitsamasse otsa olid kinnitatud keeled ja laie- masse otsa hlestuspulgad kald- joone all hest rest teise. Eestis oli kaks philist kandle tpi. L a - ba oli klakane pikendus hles- tuspulkade poolses otsas. Labaga kandleid tunti meil ainult Petseri- maal (setu kandled) ja mnes ko^ has Peipsi-rseil aladel. Labaga kandled olid levinud ka Ida-Ltis. Lne-Eestis kandlel ei olnud laba. Samuti olid i lma labata karjala, soome, lti ja leedu kandled. Laba- ga kannel on otseses seoses he ve- ne gusli4pi nn. diivakujulise gusv liga: Mlemate- kandletpide eri- nevusteks olid veel koljuga vi kol- juta kanded.
K A H T E TPI K A N D L E D EESTIS
Koljuks nimetati polsrikjuli- selt vljanestatud kandle otsa.
Kesoleva, eesti Icannelt tutvustava artikli autor Alfred Kuus (vj kaHmeldaMas ma kaaslase Peeter
mis ulatus pinnast pisut krgema- le. Sellest oli pandud risti lbi raud- pulk, niiUe klge olid kinnitatud keeled. Koljuta kanneldel oli vl- jaspool klakasti ava, kuhu samu- ti olid paigutatud raudpulk keelte kinnitamiseks. Teine pUlk oli ava rel keelte aUT. Laiemas otsas ole- vad hlestuspulgad asetsesid koo- nsekujuJistes aukudes alt les, ku- hu kinnitati keele teine ots.
Labaga kandled olid suuremad: pdais 5580 sm, laius 1530 sm ja klakasti sgavus kuni klakaa- ncni 48 sm. mmarguse phjaga kanneldel pisut rohkem. Labata kannelde mdud olid: pikkus 50 70 sm, laius 1020 sm. Teisest kl- jest oli kannel pikem, langedes pul- kadega otsast kaldjoone all lhema kljeni ning moodustas mnel kandlel peaaegu kolmenurkse ku- ju. Suhe lhema ja pikema klje vahel kikus 1:2 (ideaalne proport- sioon); 3:5, 2:3, 3:4 ja isegi 4:5 vastu. Keelteks olid terastraadid. Hilisemas arengujrgus bli pikem keel mhitud bassiks, (milleks oh kasutatud ka looma sooli). Keelte arv labaga kanneldel oli 79, laba- ta kaimeldel 68. Kohati tunti L- ne-Eestis veel hiiu vi rootsi kan- nelt. Seda 34 keelega kannelt, mis sarnanes rohkem vuliga mn- giti poognaga. Need polnud laie- malt levinud.
Vanade kannelde hlestus pole teada, kuid vaevalt kll olid need hegi helitu jrgi htlaselt h- lestatud. N . Ludu muusikariistade atlases on meie vana kandle h- lestuseks mrgitud mi-bemll.
SIBLIMISE JA NOPPIMISE MNGUTEHNIKA
Vanal kandlel mngiti kattetehni- kas (ka. siblimistehnikaks nimeta- tud): See thendab et mittevajali- kud keeled kaeti vasaku ke sr- medega, parema ke srme vi puupulgaga le keelte tmmates saadi vastava duur-akrdilMla. Siin, Phja-Ameerikas tuntud to- harfidel on sama phimte, ainult selle vahega, et srmede aset tida- vad le keelte asetatud sillad.
Hilisemal ajal hakkas vasak ksi viisi j aoks keeli juurde noppim a j a ka parema ke srmed aitasid vi i - simngimisele kaasa. M i arenes katmistehnikast meloodiline mn- gustiil, mida mned kandlemngi- jad kasutavad tnapevani. Sel ajal km hakati kasutama bassi saadet,
ji meloodiamngimine ainult he ke srmedele, kuna teine ksi vt- tis le bassisaate. Sel viisil kuju- nes nn. noppiEfiistehnika.
Muistne eesti kannel oli peami- selt laulu saateks. Tuntud oUd siis lauljad, kes kandle saatel seltskond- likel ritustel laulsid ja mngisid. Samuti kanneldati rahvatantsu saateks sageli kos torupilliga. Se- da rtieie teist tuntud rahvapilli on tihti himettudpulmapilliks", sest kski pulm ei mdunud torupilli- mnguta. Vanarahvas uskus, et kandlemng teeb ka haiged terveks ja surnute juures mngides ei pi- danud juiu-esoleyad omaksed ega tuttavadki surema.
KUST PRINEB - ' / v ^ : : . ^ ^ ^ VANA-EESTI K A N N E L ?
Kust prineb vana-eesti kannel? Palju on sim vastavate teadlaste poolt vaieldud kandle lnemere- soome, balti vi slaavi pritohi le. Enamik rahvapillide uurijaid On ar- vamisel, et kannel on vljaarene- nud meie himude juures. Kannelt on mamitud soome rahvaeeposes ,.Kalevala" .Kandelen,kantele, kan- del nimi oli lnemere^soomlaste juures tuntud enne, kui luna poolt tind slaavi himud krivitsid ja sloveenid asusid meie himude ala- le Loode-Venemaal. Seegi tik, et. kandle tpi guslisid tuntakse ai- nult seal, kus kunagi asusid meie himud, on kllaltki thelepanu- vrne . Sellest viks jreldada, et venelased oma rahvapilli gusli idee on saanud meie himudelt? iges- ti nib siin tegemist olevat paral- leelsete arengutega erirahvaste juures, vastavalt maitsele ja muu- sikavajadustele. 'Venelased tunne- vad gusli nime aU kolme eriliiki ple ja ks nendest nn. dvakuju- line gusli ongi setude labaga kan- nel. On teada, et venelased ja setud kasutasid pil l i mitte niivrd vsi kui rtmipillina.i^anhei asetati ser- viti plvedele ja sealjuures oli va- sakut ktt mugav labale toetuda. Karjalas, Soomes ja Eestis esines aga meloodilisem mngustiil, Kan- nel asetati horisontaalselt plvede- le virlauale j a see ei mjutanud kandle konstruktsiooni tiendamist labaga. Ainukesed meie himtidest, kes kasutasid labaga kannelt on vepslased, kuid lhedal asunud isu- rite ja vadjalaste kandled olid la - bata. . /V- '
Arvatakse ka, et muinasvepslas- te kandled olid ilma labata, tingi- tuna lhedasest kultuuriiisest side- mest karjalastega, ja alles hiljem, isoleerituna, omandasid vene mn- gustiili j a labaga gusn taolised kandled.
Ain Kalmus, Meil pole jdavat - linna. Neljas kide mlestusi.
EKK, Lund 1981. 199 lk.
Ain Kalmus on judnud oma me- muaaride neljanda kiteni. ^,Meil pole jdavat l inna" algab judmi- sega Ameerika pinnale ja hlmab-- k i eluaastaid peamiselt kahe bap- stikoguduse vaimulikuna. See al- gas juba 1. juul 1946, ajal mU re- gulaarne immigratsioon Euroopast polnud veel laiemalt alanud.
Esimeseks elukohalcs on Boston, k^is ta kirjeldab kohtumisi Ludvig Jitiif iga, on vanaeestlastest l i ik- meskonnaga eesti seltsis esime- hckski ja nende krval kutsetna sidemed ameerika kirikutega, kus ta esimeseks jutlustamise kohaks sai id Gambridge kirik, Enne pii ; sivale kohale asumist on ta vaimu- like asendajaks, aga tal on aega ameerika kultuuriellu sisseelami- seks, peamiselt oma huvialale l- hedases kirjanduses. Samal ajal on aktuaalne koha otsimine ja leidmi- ne Rockportis, Atlandi res:
Algse emigradiha oli autoril ameerika eestlasilej)alju jutustada kodumaal toimunud siindmusist. Aga veelgi ulatuslikumalt tegi ta seda Cambridge ja Hrvardi li- kooli ruumides peetud teoloogilisel kongressil, kus ta oli heks kne- lejaks ja pii valinud aineks mark- sismi teooria ja praktca erinevu- sed, tuues ^ niteid selle rakendami- sest Eestis, mis oli kirikutiele teoloogide perele uudne ja osale Jcoguni vasturkiv sellase USA ja N / Liidu suure spruse ajastul. Kuid seda eesti rahva saadcu" osa on ta titnud korduvalt ka hi- lisemail aasta.
Rockport ji Kalmusele seits- meks aastaks kodulinnaks ja ta hin- dab neid aegu pikselisemaks lai- guks oma elukangas, iseloomusta- des seda kohtuniiste ja kogemuste ajana. Aga sel ajal toimus ka elav kirjanikut, ilmus Kodusadama tuled", ilmusid eesti plUsid tutvus- tavad artildid ameerika ajalehtedes ja niaterjalide kogumine Hinge- maa*^kirjutamiseks ;, mille alu- seks oli eesti hiskonna Irma eest- laste saatus, mis oli vaevalt he inimplve vastu pidanud,
Aga selle krvale asus IJSA-sse pagulaplvkond uute ideede ja ai-' gatustega, rajades selle kultuuri- ja rahvusliku elu, nagu seda praegu- gi USA-s jtkatakse ja mis on vas- tu pidanud le inimplve. Kirjan- duslikult jrgnesid' Maailm on mu kodu", eestUceelne Prohvet", mis judis le eesti keelepiiri kauge- malegi. Seal alustati ka ,,Tuliste vankrite" materjalide kogumist ja koondamist.
Sus toimus lahkumine Rockpor- tist, kuna ta tundis, et vajas muu- datust oma elus. Uus tkoht leiti Amherstis, le riigi tuntud erakol- ledzhi linnas. Selle kohavahetuse krval oli ka ,Jdusatuslik" seku- laarse tkoha^ vimalus Washing- tonis, miUe ta sski sdamehlele kuuletudes ra tles, soovides j- da vaimulikuks.
mhurstis, kus ta t krgtipuk oli uue kiriku ehitamine, valmis etsti ajalooline triloogia, mis lhe- nes ilstiusuMaal^amaale toomisele uuest aspektist. Vaimulama li- koolilinnades oli ta koguduseliik- meks palju krgema haridusega inimesi, keUele ta kuulutas univer- saalseid tdesid, rakendades neid oma kaasaja vajadustele. Ta peab usku tlgendama nnda, et see on inteUeMuaalselt aktsepteeritav, ent siiski nii tugevalt lbitunnetatud, et see haarab kuulajaskonda ka emotionaalselt (lk. 151).
Selles mtniprases vaimuliku- ts oli intermetsoks reis mineviku radadele, mis on andnud sellenime- lise reisikirja Rootsis, kus tal heks meeldivamaks sndmuseks oli kohtumine^ eesti kirjanikest kol- leegidega.
Vaimulikule on tavaliselt koduks koguduse poolt kasutada antav ko- du. Kui aga tulid nitavale kutset lpetamise aastad, tusis ese oma kodu loomise vajadus, igatsus selle jrele, mida ta saaks nimetada p- riselt oma koduks. Osteti krunt ja prast pcaajast hoovtmist val- mis sellel ehitis 1979.
Kalmus hakkas tundma peva kaldumist htule, kutselise tegevu- se lpu poole. Ta tahtis ^nne arved iendada ,,Juudasega", mis andis samanimelise romaani. 1974. a. oli aga thtis, kui ta saavutas oma doktorikraadi usuteaduse alal, 1975. a. lahkus ta le paarUtmne aasta kestnud tkohalt. Kogu raamat on vaimuliku elut, usuliste vaadetega svenemist nudev teos ja he visa eestlase tkuse tule- mste kirjeldus.
Oma memuaride lpulehekljel selgitab ta ht sisetunnet,^ mis tal oli memuaaride kirjutamisele asu- des. Ta tundis, e^ 'ta peab kirjuta- ma paljudest teistest erinevalt. Ta on ikka laindmid, et niihsti eesti kultuurielus kui ka usulises ts on tal alati olnud eriseisund, ta pole kunagi vabanenud ksildustundest, L-t ta on vVljaspoolne. Autor ei ana-. lsi selle tunde saamislugu, vib- olla on sn tema usundi eraldumis- suund iildises hiskondlikus elus, kes peavad end igemaks ja Juma- la lastena paremaks, luues sellega eraldiseisjate klassi. Kalmuse tu- lek eesti kirjandusse oli ju selline, et ta ei julgenud oma kirjutamisest rkida oiha usukaaslastele, kes vmuks arvata,, et see on midagi usuvastast ja usklikule sobimatut
Ameerika aastate' jooksul on au- tor olnud hinnatud vaimuliku kla- lisena Torontos, aga paljude amee- rika kokkutulekute, konverentside ja kirikusridniuste krvale pole neist klaskikudest snagi mahtu- nud, kuigi mitmed neist on olnud eesti baptistide suured juubelipe- vad. Memuaarteose kirjutamisel pi- danuks autor ksitlema kogu aja- jrku igast aspektist, ega mitte mnest eralduma.
Ain Klnius on kasalgslmya 3^ ^ haarava jutustamislaadiga, kes l- heneb soojusega igale inimesele ja selle soojusega sulatab igas vaadel- davas ta isU?:upra sisemised vr- tused, igatsused ja pded. See teeb raamatu lhedaseks.
ADVOKAADID S3
INNALFRED ADVOKAAT-NOTAR
^oom 1902^ Royal TnnC Towef Toronto 0 ( H i i i ^ ^
Fstiaadre^ P.0.326, Toronto :0nt.(Bay& Kbg) M S K l K ?
lefont 86 -^1777 24-tundi telefoni valvetee5nistU8
TEDROtAND
aamxma
nnas koi k suvilates.
maa
Joimi lpul toimiBs Thimdef Bay eestlaste Vidupha tlilstamiEe. Eestlaiste pere on seal vhejienud ja vananenud. Yabaha-jumalatee nistosele ,^i]]aonde" lid kog[uheniid iimbeikandsed ininn^d. Pildil osavtjad ,kiniamas. p. 1.. Teras Jiitl^^^^ Foto: Ellen Mehans
VAIPADE & MBLI PUHASTUS
auraga .^steamcleaning" HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
tevds K i l l U S A teadlased teatasid, et
nad olid avastanud piirkondsid taevalaotuses, kus puudus igasugu- ne mateeria, ei tulmid seo llatu- sena eesti teadlastele. >
Tartu likooli theteadlased on kaua aega uurinud mateeriavaba- sid tsoone" j a avastanud siiani v- hemalt kmme.
Uudis U S A teadlaste avastuse juures on thimiku suurus kes- kelt lbi umbes 300 miljonit val- gusaastat.
Mateeriavabu tsoone ei tohi ra segada mustade aukudega", ku- hu mateerijikaob". Mustad au- gud on tegelikult kokkupressitud. mateeriakoondused, thendab vas- tandid mateeriavabadele tsoonide- le. /
133 Richmond St W.,Ste Toronto, M5R2L3
Tel. 364-7071
/ Aivokaadid-notarid ;
htuti 447417 vi ^ 929-3425
Telefon 7181-5556, 789-7579, kodus 489-6709