Neljapeval, 5. augustil 1982 Thursday, August 5, 1982
dt Ste. Marie eestlaste suurritus Mdunud pikal ndalalpul toimuis ETSPO '82 (Eestlaste Telklaager Suvepevaid Ph|a-OntarIos)
Sault Ste. Marie Eesti Rannas". Torontost olid esine Jaiks Rahvapillimeeste orkester, Kungla^ * rahvlant- sija4 Ja bariton' Andreis Raudsepp, psavtjaiks mningaid eestlasi, kes selle pika sidu tasuks said meeldiva elamuse sealse vikse, kuid aktiivse eelstlaspere ritusel.
Kesikpeyaseks avamiseks oli kohal le paarisaja inimese, ena- mus ji neist elama autodesse, m- ned: ka telkides ja elamuautdes, osa suvilates, aga mned sitsid sel Sault Ste. Mariesse, kubu on vaid tunniajaline sit.; Kohalikud korraldajad peavad ritust igati nnestunuks.
Telklaagri avamine toimU kell 1 peval lippude heiskamisega ja Kanada hmniga!
Avapalvuse pidas diakon-peta- |a V. Kaldma, avasna tles telklaagri toimkonna Esimees A.
;Lbek,;; ' jv; '^ " mainides et rituse eesmrgiks on sealsete eestlaste tegevuse elusta- ^mine,.
Korraldajad olid valmistanud' Wintrio toetusel lavapranda sel- le taguse seinaga, mis jttis visu- aalselt ilusa efekti, oli:meeldiv Ja vimas. Selle taga paistis lemjrv, mned puud. LaVl oli kaks Eesti l i | ^u ja nende vahel Kanada lipp. Rahvas istus lava ees pargimil-
Tervitusi t^i kohalik. Ontario parlamendi liige Ramsey, lti ja leedu kohalikud esindajad, 'misj- rel avatalitus lppes Eesti hmni- ga.
Peale avatahtust olid ettenhtud sportlikud mngud noortele ja va- nadele, mida organiseerisid Helle pldmaa ja Viima Ambel.
Samal ajal avati Eesti Rannas" kunsti- ja ksitde nitus, mil- le korraldajkSsci \Elmair Pld- maa.
Mgil olid ka pidustuse puhuks tehtuid EtSPO srgid, j,Eesti Ran- na" siseruum on vga kaunis, ka- mina, lahkunute nimedega, kgi- osaga, baariga mis n nagu. maja veranda. Selles olid oskuslikult ku- jundatud nituse vljapanekud.
htul toimus rahvuskultuuriline ; kava. ,,KAmgla" tantsijad judsid alles kohale eeskava alguseks ja neile anti veidike puhkeaega, mis- tttu algus viibis. Vga pidulik oli rongkik, mis kulges nlvakust alla otse lava juurde. Rongkigus oli peatoimkond, nituste koraldajad, Torontost Eesti Rahvapillide Or- kester, soome meeskoor Kaleva", Kungla" rahvatantsijad, koh31- kud Sault Ste. Marie vimlejad. Hoogsat Porilaste marssi" mngi- sid Veikko . Koskenoja ja Allan Liik. Rongkigu muusika pani ko-
. he rahvalegi tuju sisse. htul oh rahvast rohkem koha-
le judnud j kui peval. Oli tunne, et neid oli ^alju rohkem kuni 300 ringis. -;. - . U - ..
AvatervitiBse tles Eesti Vaba- dussja veteran Arthur Maasik, peoknelejaks oli aga EKN abi- esimees W. Pent Ottawast.
Ta kneles vabalt ja humoorikalt, eldes muuhulgas, et mned arva-
' vad, et kui kord on ESTO-1 ki- dud, siis pole enam vaja, kuna need teduvad. See on _ ekslik, iga ESTO-pidustus on omamoodi uus. Ta hutas inimesi eelolevast pidus- tusest Ipsa vtma. ,
ESTa-84 probleeme selgitas veel ESTO peatoimkonna esimees T. Metsala. Siis esines Rahvapilli- de Orkester, mis oU tiendatud sealsete muusikameestega, nii et laval oli 12 mngijat keda Oskar Haamer juhatas. Mngijate hulgas oli dr.! J. Roosi perekond, Reet Roos mngis uut lokopilli, millega kontsert alga.ski. Kik esitatavad palad said suure menu osaliseks, lava prand ja jrvelt vastu tulev kaja andis eriti hea akustiga.
Soomlaste 25-liikmeline Kale- va" meeskoor Jussi Jrvise juhatu- sel esitas efektikalt soomekeelseid laule.
Bariton Andres Raudsepp To- rontost laulis viis laulu ise end kitarrii saates.
ks laul oli indiaani laul lhedu-
ses oleva indiaanlaste keskuse ra- hustamiseks. Kuulajad kvifeerisid suure tnu ja kiitusega klalissolis- ti bravuurset laulu. \
Uuesti esines Rahvapillide Or- kester. Kuna esinejad olid rahva- rivas, siis see etnograafiline an- sambel jttis ka vliselt suure *^ fekti ja rahvas vttis lahtiste s- dametega vastu eesti rahvalaulude- le baseeruvaid meloodiaid.
Sault Ste. Marie moodsad nais- vimlejad esinesid Inge Aloe juha- tusel; vanemas grupis oli kaks, nooremas: 6, kes nitasid oma os- kust. A. Raudsepa teise program- mi aj i jagas ta vikesi"laiilulehti, et bassilauljad said luua orkestrili- se saatertmi ta laulule. Rahvas; oli vga vaimustatud ta lauludest.
Kungla"rahyatantsijad;T; Met- sala juhatusel /
ja ise kaasa tantsides esitasid rea tantse, Allan Liik ; saatis akordioni],
pakkudes vrratult ilmekat j a mii- mikakllast eesti rahvatantsu,
htusel esinemistel oli teadusta- jaks Ellen Pook, kes seda tegi v- ga energiliselt. Ttarlaps pib praegu Toronto likooHs kolman- dat aastat, kuid lks oma kodu- koha eestlastele appi nende pidu- peval.
Rahvkunstiline htu lppes A. Lbeki lppsnaga, kes avaldas esinejaile tnu ja andis auhindu.
Kavaline osa oli organiseeritud /. ja koostatud Arno Ambeli
Hiljem htul jrgnes V. Koslcen- oja orkestri saatel seltskondlik osa kuhu vahele esinesid ka teised k- lalised.
Phapeval oli jumalateen kus jutlustas diakon-petaja: y. Kaldma. Kuna ilm oH jooksul muutunud ; tuuliseks ja jahedaks, siis toimus jumalateenistus siseruu^ mis. .R.audsepp vttis osa kahe vaimuliku lauluga ise end kitarril
sptes.; Prast toimusid sportlikud mn-
gud ja iaskeVistlused Udo Silla- vere korraldusel Eesti Ranna" lhedal. Samuti kestis edasi ni- tus. Osa rahvast Jid rahvamajja sma, osa oli juba teele asun-.d kodupoole.
Enamus aga ootas htust lkke- htut, kus klasid hislaUlod, oli vabatahtlikke esinemisi Inge Aloe organiseerimisel,
A. Raudsepp laulis mned humo- resksed laulud ja A. Maasik luges oma humoreske ja anekdoote. Rahvas laulis uljalt kaasa, kohali- kud pillimehed saatsid. Pidu kis kuni keskni.
Esmaspeval hommikupoolset kasutati .suvitamiseks ja hakati tel- ke kokku panema ja lahkuma ku- na kigil oli midagi ilusat kaasa vtta. Sault Ste. Marie (eestlased nitasid kuivrd palju vidakse saavutada, kui on ksmeelt, kohu- setunnet ja ttahet. Sellega impo- neeris korralduste lbiviimine eriti siinse suurlinna osavtjaile,
29. juulil peetud Wintario^o rii loosimisel langesid lO.()00-dol- larilised peavidud pileteile nr. 239589, $10.000 vitsid piletid nr-d 045438 ja 624717, $1000 38121, $100 5819, $10 985, $50 segijrpekorras numbrid 718715 ja tasuta piletiraamatu nr. 78. Punase palli vidu vitsid numbrid 509089, teised numbriga piletid
Kalifornia l(ontingent M's Kui otsida Kalifornia eestlaste vaimuvara suurimat konsentratsioo-
ni augusti viimasel ndalal, leiad selle metsalikoolis. Epp Raun, Toivo Raun, MarUyn Vihma, Eero Vihman niast ja tnavu rikastavad nad igaks oma moodi Mf kava.
Phfitsakld^dsier
N. Vene vimud annavad Saksa- maal vlja propagandaajakhja ,,Sowjetunion heute", arvatavasti samadel kokkulepetel nagu ilmub USA-s' nende propagandaajakiri Soviet; Life'*.' Saksamaal esineb vljaandjana Vene suursaatkond. Viimasel ajal on mrgata Vene vimude katseid neis ajakirjades tuua reportaazhe annekteeritud Balti vabariikidest, nhtavasti loo- tuses, et ehk see aitab reageerida baltimaalaste kasvavale aktiivsuse- le oma pritolumaade ja nende rahvaste pstmiseks Kremli hvi- tarnisaktsioonidest. ; . :
Saksamaa ajakirja number toob rohkete piltidega repprtaazhi Viru- maal asuvast Phtitsa nunnakloost- rist Kuramel, mrkides, et seal olevat praegu 133 miiina. Kastea- ted on ^ usutavad, on iseksimus.
Artiklis tuuse intervjuusid nunnadega, kes, nagu nimedest sel- gub, on venelannad. Ilmselt kan- nab kik sihti, nidata nagu valit- seks N . Veriemaal ka mipgitlaadi usuvabadus. ; (EPL)
Epp Raun saavutas, kevadel dok- torikraadi arhitektuuri ajaloos. Metsalikoolis on ta lektorina es- makordselt ja ka ainega, mis met- salikoolis esmakordselt ksitletak- se TaUinna vanem arhitektuur.
Tundub et lviosa kavast langeb Tiv Rauna lgadele.
Mitte ainult ei korralda ta aja- loo pperingi, vaid peab ka kaks phjapanevat loengut peateemal (rkamisaeg).
ks neist ksitleb rkamisaja rah- vusvahelist tausta ja majanduslik- ke eeldusi ja teine eesti rahva kultuurist arengut rkamisajal.
Pris esimest korda viibivad met- alikooHs Marilyn ja Eero Vihman San Fransiscost. Neid tutvustame lhemalt hes tulevases lehes. T- naseks aidaku sellest et Marilyrii nimi ei tule mne eesti vanema soovist leida oma lapsele eksootist
nime, vaid on ameeriklase kohta pris tavaline nimi. Aga ameerikla- ne Marilyn n ise paris ebatavali- ne.; Eks lugege ta kohta edaspidi, samliti Eero Vihmanist.
Jaan Puhvelit pole me metsali^ koolis pikka aega nmud viimati 1970. a. suvel, seega 12 aastat taga- si.
Tnavu ootame temalt kirjandus- ainelist loengut, mis algab kll
- Jansenist, aga on pigem levaa- de puremast ajajrgust, kui kont- sentratsioon lhemale perioodile.
Vahest juab Viidinguni vlja . . > Lisaks juhendab Jaan Phvel eesti keele ja kone gruppi edasijdnui- aev--v:'^'-
Epp ja Toivo Raun, Marilyn ja Eero Vihma, Jaan P kes tleb^ kui palju nICalifoiia eest- laste intelligentsi rutkUomeetri kohta Boltonis. :
vanus
Osavtumaks on $175.00, lastele V $100.00, miMest registreerimisel tuleb tasuda $35.00. telefon
Lisainf ormatsiooE isaadval. ........ EOTKAJRVE METSALIKOOL soovin informatsioonr laste 45FultonAv6.,l^ (416) 463-9065
^^^^^^ Kesoleval kuul mdus 24 aastat, kui president EisenhowCT kuulutas es- makordselt vlja Ikestatud Rahvaste Ndala, millega juhitakse erilist thelepanu kommunistliku ikke all kannatavate rahvaste kurvale saatusele. Selle ndalaga tahetakse kindlustada nende rhutud rahvaste vs^ tupanutahet ning iselgitada ameerika rahvale missugune oht varitseb neid konimunismi sildi aU.
PubHc Law 8690" alusel on 1959. a. saadik kirjutanud vasta- vale proklamatsioonile alla iga USA president. Kunagi ei ole aga pratud sellele iga-aastasele.snd- musele nii palju thelepanu kui t- navu. Esmakordselt leidis allakir- jutamine aset Valge Maja Rose Gardenis ajakirjanike ja kutsutud klahste juuresolekul.
Republikanide partei eriline osa- kond etiiiliste gruppidega sidemete pidamiseks kutsus 19. juuliks kok- ku ligi 200 kommunistliku rezhii- n all elavate rahvaste,, muuhulgas ka eestlaste, esindajad. ERK'd esindasid esimees: Ju-
han Simonson, abiesimehed Mido Kari ja Paul Saar ning Eisinduskogu Uige Jri Raus.
Aktiivsete republikanidena olid kutsutute hulgas ka eestlased Veve Eldridge Washmgtonist ning In- dianapolises elav Hans LiU.
Kohal olid mitmed Kongressi liikmed, nagu Esindajatekoja V- lissuhete Komisjoni esimees ele- ment Kablocki, ikestatud rahvaste probleemidega tegelev Edward Derwinski, baltlaste sber Geral- dine FerraTo ja paljud teised.
Esindatud oli ka vsministeer rium, kust oli pidulikule ritusele tulnud muuhulgas Balti ksimusi ksitlev Mildred Patterson.
Ta on tihti arutanud ERKU ja JBANCi (Jomt Baltic American National Gommittee) esindajate- ga Balti riike puudutavaid prob-
Beeme ning kasutas seegi kord vimalust suhete vrskendamiseks eestlaste- ga. yV;-'
Vastuvtu auklalisteks olid ase- president George Bush ja Captive Nations Gommittee esimees dr. Lev Dobriansky. Georgetown Uni- versity juures Nukogude uuri-
Laupeval, 7. augustil kell 8.30 5. Jekm LaSste Suvekodu vjd-
Lanpeval, 14. augustil, kell 6 0. Collingwoodis, J* Sepa suvila uel
Grupp eestiasi Valge Maja roosiaias 19. Juulil 1982, kui presidenl ?lo- nald Reagan kirjutas aUa Ikestatud Rahvaste Ndala proMamatslooiu- le, mida tehti esimest korda avalikult. Pildil vasakult ERKU liige Jri Raus, ERKU aseelsimees Paul Saar, tagapool H.Ll IndiaKapoii- sesf^ USA vlisministeeriumi Balti laua juhataja Mildred Patterson,
;ERKU esimet Juhan Simonson ja ERKU'aseesimees MidoKari^ ^ Foto: MidoKari
muste professorina ttav Db-- riansky on aastaid videlnud kom- munismi poolt ikestatud rahvaste huvide eest, prates valitsusring- kondade thelepanu sellele, mida kommunism teliselt thendab nei- le, kes peavad selle all elama.
Valge Maja public relations" esindaja Elizabeth Dole tutvustas koosolijatele selleks vastuvtuks eriliselt kohale kutsutud endiseid Kongresi liikmeid,
kes olid omal ajal aidanud lbi viia aktsiooni, mille tulemusena sai teoks Ikestatud Rahvaste
-<Ndai.;--,,::;:;-^ y^o'^-: ' Nende hulgas olid mned nimed mis Vivad eestlastele olla tollest ajast veel tuttavad, nagu rahvasaa- dik Judd. ning senaatorid Curtis ja
' M o s s ; / ; ^ Pooletunnise tseremoonia raa-
mes pidas president Reagan k kmneminutilise kne, milles ta mainis muuhulgas Balti riike. Pre- sident rndas teravalt kommunis- mi, eldes, et sellele filosoofiale rajatud riigikord toob endaga ai- nult kaasa sunnitd, massivangis- tusi, nlga ja veresauna. Ta hoia- tas, et N . Liidu tugevnemine t- hendab ainult kikide aegade suu- rima sjavelise impeeriumi laie- nemist. ; President vitis, et maailmas on
praegu ' toimumas globaalne vit- lus, millele ta tahtis erilist thele- panu tmmata Ikestatud Rahvaste Proklamatsiooni piduliku allakirju- tamisega.
Sees heitiuses mngivad presi- dendi arvates olulist osa raadio- jaamad nagu Ameerika Hl
; ning Raadio Vaba Euroopa Vabadusraadio, mis teatavasti toi- metavad saateid, ka Nukogude okupatsiooni all kannatavasse Ees- tisse. Reagan kinnitas, et t meel- sasti suurendaks nende raadiote eelarveid, kui Kongress annaks talle vastavad summad.
Presidendi snavtt veti vastu tormilise aplausiga ning pidulik al- lakirjutamme lppes ispontaanse God Bless America" laulmisega, millega hinesid ka Reagan ja
P o R o
kasuka osta,-siis ostke suvel ja sstke. Valige endale kasukate
hulgast, mis on mgil vi laske oma mtude jrgi
mmelda. Sama hind! Valmistatakse kohapeal ja
tielik garantii.
sstke veel 5%.
hind $1375 ND $1074
Krediitkaardid
191 Egiinton Ave. E. - 488-1701 . Just West pf Mt. Pleasant Rd
Open daily to 6- Thurs to 7 - Sat to3