|ivitavaks ja edukaks e^d Viirlaiu ro-
ieta hauad". Kuna h lbi mdud, siis ismiaalaste poole, kel. fituriiulil Ris t ide ta raamatuid kas laena- [ada Toronto Eesti I C Lahkeid noorte
helistada koblijuha- lar Martenile -r^ tele^ |4050 vi saata post
Laureiwood Gresc, IM9P 1L5. [Eesti Gmnaasium
laks phapevaks aastaid likus-tnu-
1 koguduses. "Peva- lari ees vjavihud ja I aiasaadusi, meelde- b aasta rikkalikust 3ne on liganud, mi-, isknud kasvada. T-.
Jimalale igapevase Iskliku inimese .sda- |:a koguduses laulus (alateenistusel teenib ja 0. Gnadenteich,
Isab teenistusele v- leorg Soans. jtuse jrele on kaetud lingi liikmete poolt kaunistatuna. On
i i ettekandeid, is on phai^evalj
U.
iLutheran Church'is, and Park Elvd',
(es, kus thistatakse istapeva ja likus- ib praost Andres Orelil E. Allik. So-
/vllik. Laululehed. i liateehistust toimub jibimine kohvilauas aJis, kus toimub Tar-
I aastapeva thjsta- esineb endine Tar-
bejtid hrra Paul
iseisu
Cihciririatis, |ianist, mag. Eza- loff ja tema klveri- :aasal Eugene Pri-
3ldon Alexander, abi- )sena. Mlemad va-, J jududeks Cincinna- jsika-osakondades ja
koritsertpianistide- ka Eesti Helikuns-
leid Inglismaal, suri 5. 1^ Grauberg, sndi- 1909 Jrvamaal,
iri 22. juunil Aino Triiuberg-Tarandi,
lrtsu 1919 Palmses, k 23. juun Linda |Valter, sndinud 11. eres. . .' bidimaal, sri 2L json, neiuna Mankin, Iptembril 1898 Pais-
EELK JAKOBI >GUDUS mer Luteri kirik,
El Indian Rd.) lik, 501 avisville
M4S 1J2. Tel. r-0410.
i. keU 17.00 on JU- rUS, phapevakool 53ga. DT^TED KIRIKUS. :. keU 15.00 on LI- lA JUMLTEE- maga.
[etuimid: igal nelja- (.0019.30 omas ko-
le Ave., Toronto kiriklas, 3 Maple-
ispeiial kfil8.0(^- Rtaii, tel.: 527-041:
Nr. 72
Ndalalpul l . ~ 3 . ' oktoobrini korraldab Eestlaste Kesknukogu Kanadas oma liikmeile ja kutsutud klalisteieinformaalse smpoosio- ni (seminari) vabadusvitluslike ja rahvuspoliitiliste ksimuste arutle- miseks. Diskussioon neis ksimus- tes on meldud materjali ja ette- panekute saamiseks E K N edaspi- diseks tegevuseks. Vastavad seisu- kohad tulevad vastuvtmisele E K N siigisesel ldkoosolekul 30. ok- toobril.
E K N smpoosion peetakse hes motellis Toronto ja Montreali va- hemaal Jones Falls'is, Ont. Kings- ton! lhedal. Osavtuks on end re- gistreerinud arvukalt E K N liik- meid ja mitmeid isikuid ka vljas^ poolt. Smpoosion algab reede htul aupeakonsul I. Heinsoo ette- kandega Eesti Vabariigi juriidili-
. sest psimisest ja meie vsesin-
V A B A E E S T L A N E teisipeval 28. septembril 1982 Tuesday, September 28, 1982 Lk. 5
Midiael Sittow esimene kunstnik Eestimaal
Mdunud ndalal toimus Eesti Kunstide Eeskpe sgisene lom- guh li, kus kun t^eadlane Rain Rebas Rootsist kirjeldas Eestist pri- neva vanima kuntniku Michael Sittowi ajalist tagaphja, andis and- meid tema elust kuivrd neid, on iteada ja esitas diapositiividel; valike tla tfJdesto .. / V ' . vr-v.:-,;-'.v\:r:-
l^u avas. E K K president Stella^^T^ a. Kerspn, kes tutvustas liialt vhese- oli ta ^Hispaania kuningapaariga le o|vtjaskonnale klalislektorit, koos Granadas, kus veti vastu k kes 911 fil.lic. kraadiga kunstitead- Ameerika avastanud Kolumbus. laneJI ttanud Gteborgi^ ^^ m^^ ^ Kuigi Sittowi on nimetatud re^ mis |ja olnud Rootsis rahvalikooli nessansi kunstnikuks, peab Rebas rektoriks. Ta on petanud kunsti- teda siiski hilisgootika meistriks, ajalugu ja klastanud koos oma keda arvestatakse Madaln^aade
i pilastega Itaaliat |a teisi kunstirik- kunstnike h Temaga lppes |/ku$tega maid. j r see kunstivool, olles end tiesti I I thjaks kasutanud. On siiski fan-. I 60 P M E G ^ K U N S T N I K ' ; tastiline kuidas : t suutis enci: sel ; J ^ , ' r. , , ^ . ajal maailmas maksma panna, ka- I .^ v Salvador Dah g t^ades madalmaade tehnikat vi-
seisbkoha, et Phjamaadest ei tule ^^^^^ formaatidega maalidel.,
^On;^|jayaatdd, / e l ^ ^ Eesti; Gmnaasiumi a s t 17. septembril <isav6tjaid. Pildil kooli registrcertjad noored ja esireas vasa- 3^1^! '^^ ^^ , Sittowi kaasajal oli Phjimaa- poosioml esmeb |onavotuga k^ ja gmnaasiumi i C ^ u ^ o S e iT et inhnesH^ humamsm^ ja re ormatsioon; hsimmsteermnu bsindaja (^tt^^^^ ffirSmi^^ viimane kutsudes omakorda |vlja
Smpoosioni peatoo toimub lau- ! P ^ ^ " ^ ^^ lep^ ^^ _ Resas sellbga ei lepi, tles ta, et simas kunstivool - barokk. peval, 2. oktbbril, kestes hom- -
mikust kuni hilishtuni. Hommi- kupoole on mned ettekanded prae- gusest . vlispoliitilisest olukorrast ja Nukogude agentuuride takti- kast pagulaskondade suhtei Prast
elati siiski perifeerias, mis on nagu va tie ja
jaspoole jnud maailma kuns- KUNINGAKODADE ust. Sellel taustal tuleb vaadelda PORTREEMEISTER ome-ygri oraanisatsivvii w^,nm.
Fennougristika, kui teaduslik uuri^^ kelle nimest on tpada kuni 60 va- u^uj-t yitu^venelaste le orduvge- luriavaheaega kuni hilishtuni kisiksjalikud vrreldav-moloogili uurimused ilmusid oletatavast hfeestsoome-ugri keelkonnast, tksi- rinti. Tema isik^ mber on aja- ^^^^^ klaliseks sel toimub E K N tegevusalade ksik- W olulised thelepanekud prinevad veel kaugemastki minevikust. Jsiba 9; sajandil juhiti thelepanu m- loj^line, kunstiteaduslik ja litera- ^^ ^^ ^^ -^^ 1^ ^jj^ Sittow See on asjalik diskussioon mitmesugutes&edesoome-ugri keelte omavahestele sugemetele. Pidev uurimist, eriti vmaise paari aastakmne jook- turne tagafoon. viimane teade temast ja on arves- ksnnustes. Kne alla tulevad va- sul, on i^ avutanud mrgatavalt krge laseme kikidel iFemiougristika pooli hlmatud teaduslikkudel ja aka- iLiteratuurselt on temast kirjuta- ^.^ srmakastana kuigi see badusvitlusliku, rahvuspoliitihse, '^ ^ '^'^ ^^^^^ nud Jaan Kross oma jutustuses '
>Jeli monoloogil Pha Jri asjus". Kirjanik, kes kiirjeldab ainult isi-
nwsoot^ja EKN^ ^gevuse ma- Keeleteadlased on kaua olnud mitmel maal, eriti aga Euroopas, jatele ja jndamise iiusimused icui ka meie siin esireas. Nende meeste ttule- Kanadas leidub arvukalt eesti, 3) fenn^ ^^ ^^ ^ propageerimi- ktiid/kes "on midagrandn^^ rahvusliku tegevuse ja suhtes esinevad vhsed ja sisemi- sed hdaohud.
pole absoluutselt kindel. Sittow elas suurte murrangute
ajal,, mil keskaeg 1500 veelahkmel ^^^^^JJ^mused on tendanud eri n.n.^ ^^ ^^ ^^ pritoluga inime- ne ja leyitamine ning htlustamine ijivale, on heroiseerinud Sittowi ^P^^^ ^ uus-aegJ inimkonna
Hierugri keelte htekuuluvust onia- si ja viksemal mral ka esinda- teistes Kanadas asuvates "^ ^^ o^o^ iv dha krossilikkusega. p.., .. . . ette keelkonda. Nende iK)Olt on k jid teistest viksemates . '
mulik S l^ i^^m^le l^^ rahvastest. Mned : kanada Eelt: on juba praegu kimas J ^ A A S T A S E N A B R G G E S S E muiix lumieenisryvm^^^^ likoolid on reageerinud fennoug- uue organisatsiooni moodustmi- ^ i j T ^ c y i ppiivirA ^mpoosiom. kokkuvtete-tegem^^ p N S T I P P I M A ne.
1) ei II
dust. Siiski ei ole uuriniist tule-^ ^^ (^^ ^^ ^ niteks on ungari oppe- mused jnud ainuksi keeleteai tool Toronto likooli juures ja laste haldusse, vaid neid on ka ka- soome ppetoolid Lakehead j^ sulanud antropoloogid, folklorist- Laurentian likoolide juures), kuid
ajaloos- vastavate mjudega ka kunstiajaloos. Sittow o.meesv^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ on igalpool hikunud, mitmetes., kuningakodades nende portretisti- na (Kari V , Folip V , Hehry W,^ ^^
. ^ . , ^ , Sittowi kunstikuna tundmiseks Kristjan II, Austraia Margarita jt.) miUe mmi on Fmno-Ugnc Sto- i ^ ^ j ^ ^^^^^ ^^^^^ y.^^ kes lpetas omaelu Tallinnas, dies A^ociation off Canada ^yj^j^^ ^^^^^^^ ^^^^^^ levaatele jrgnesid diapositiivid (FUSAC) ehk Soome-ugn Tea- ^.^j Tallinnas. Paul Johan- juba Sittowi kindlaks tehtud autor- duste Selts Kanadas. 'ggn^ vana Talliniia suur tundja, on lusega ja neist, mis poln^ veel
Iciki seda oma uurimuses kirjeldanud, lplikult mritletud. Neid on
gaidlipk^iid dusfisb iT I tid, etnomusikoloogid, ajaloolased siiani ei ole htegi katset tehtud TCgeVUSf ^ ning kirjandusteadlased. Seega on organiseerimaks ja te^^^
Lipkonna pidiik avakondus toi- ""^med teadushkud harud andnud fennougristika rikkaid ressursse, ja asjahuvilisi kirjutada informatsioo- Sellest 5000 elanikuga linnast lks mitmes Euroopa, aga ka Washing- mub 16. okt. kell 10.00 hommikul omapoolseid panuseid, mis on s- saavutusi. On , sna iseenesest ni saamiseks allajrgnevale: Marja- noor 15-aastane, Sittow Brggesse toni, New Yorgi ja Detroidi linuu- Feetri idriku all saalis^ jnlest " ^ ^ i ^ ^^sam mistetav, et nende keelte peta-iijsa Martin, Department o^ ppima, | kuna Tallinn oli seumites. nalume kiki gaide ia lastevane- "gri rahvaste kultuurist ja aja- jatel-pilastel, kui ka muudel hu- jiage, Lakehead Univerity, selle linnaga henduses Hansa l i i - Sittowi rahvuse mber on olnud y s , , M . . . ^ . . _ . , . , M . . . . . . . . . . . j - ^ v _ _ i d u kaudu. ' -" ' - ' "-^ -maid osa vtta. Peale lhikest pi- loost. vilistelon hdavajalikud teadmised i^^nder Bay, Ont. dulikku algust jagunevad! noored Tnapeval hhnab fennougris- sooni Juhtide saatel oma ksuste koori- tika peaaegu kiki teaduslikke 'h- laiemas fennougristUkus perspek- dustele. 1 rusid. ksik uurimist ei saa oUatiivis/ aga nii mitmedki'
EST-84 ja Maaihalaager e i fennougristika ttulemusi arVes- fennougristika alal ttavad tead- kaugel, selleprast'on soovitav, et tamata tiuslik. lased tegutsevad ebasoodsates tin- kik noored eesti ttarlapsed g a i d - , ,
me, ungari vi mne muu feoQ- Ja kstes^^ krgeklassiliseks^
Korfereld veel vabu
lusega hineksid, et osa saada sel- lest toredast laagrist. Hellakeste suhtes helistada juhile Sirje Jrve- lile, tel. 225-4590 vi ldiselt nii he^
eriarvamusi, sakslased on teda pi- Edasi on teada, et Sittow, kelle danud heks auvrseks monu-
eluaastaid arvestatakse 1469 mendiks. -sakslasile Liivimaal", 1525 aastate vahel, oli 1505 Lon- eestlastele on ta aga. kunstnikuks, donis, 1515 Kopenhaagenis, kus te- kes on prit meie maalt ja judis ma kuningas Kristjani II portreed selleaegse maailma kuningakoda- nimetati esimeseks renessansi desse. Maailma kunstiajalugu on
kunstiteoseks arvestanud ta suureks nieistriks me^ugri keele kohta nuah poh- Seeprast ewt hdavajalik luua fen- jalildm arusaamist fennougristi- nougristika teaduste organisatsioon kast selle tieslikus ulatulse. Kanadas saavutamaks jrgmiseid
DD KOtlTALO"s""
EAe Ruugele, tel. 438-6500. Ra]leidjad"
lakestekui ka gaidide suhtes hp- j ^ i ^ b ka.mainida, et fennougristi- s^ ^^ "^ konna juhe Ingnd Kutfile, tel. ka Vib pakkuda vga palju vljas- 1) kontaktide loomine fennoug- 598-4459 vi lipknn vanemale fennougristikat ttavatele ristide vahel ning inforinatsiooni
teadlstele-akadeemikutele.' vahetamine; Fennougristika osat^^ tea- 2) tehnilise ja teadusliku abi
i > c o < K i i < H B ^ ^ dusliku alana on juba tunnustatud andmine soome-ugri keelte peta-
FLORIDA Sver Spring Shores
$99.00 P E R C O P L E
. 'CANDIAN FUNbS ATj ONLOTS; X- ; ;.;
standonour ^ aere deveioped Seame lemasolevd rahvarivcid kordce, ti^edlots,startingat $ 7 9 0 0 . 0 ^ ^ mortgage, mterest as low as 8%. r
725 North Streer Sault Ste. Marie, Ontario
P6B 5Z3 . felefon: 705-253-67777
Tule, lille tantsi! Mlemaid, ni i he kui kalhe-
. : imimese k^
Endised fahvatantsijcidlysf avad ^ ^
Toronto eesti seonnas on laialdaselt levinud hea naudis. O E laiulda, et Kungla" rahvatantsu rhm asutab kesoleval sgisel tuli-
. . _ > , . ^ u u e Veteranide" tantsurhma. Kes need veteranid on ja milline 5ee he iimese kuu feissetidek $67.(& ^- . j^ sellest vestleb grupi koordineeri|a Ja idee algataja
Taimi Voksepp. ' ' i , ,
Veteranide rhma liikmeks s- et paljud, kes jllegi tantsima tule- 35 vad astuda need, kes on endised vad leiavad kindlasti, et nende
Kuu reriimaks $167.75 30 peva alpidamine Kokku Kokku 468.35 asiuua neeu, K C S uu ciiuiscu vau iciavau -muioau, vi. ixvuwv . . . . . . : ; .. tantsijad ja aastaid eemal ohiud tantsukingad on. veidi roostes". Ulejaak ...,. aktiivsest tantsimisest. N i i on iga> Selle le ei ole vaja mingit mu-
See our $34,990 detached 2 bedroom home with garage
(npt a mobile).
759.1191 Florida Sunburt Crp.
Ask for and read carefuUy the propectus relating.to thi offering.
: OA-26-174-81
Etnograafilise Ilingi esimene kokkutulek toimub 14. okt. kell 6.30 ja varandusseisust. Eesti Majas, ruum nr. 12. Sellele jrgnevalt toimuvad kokkutulekud igal ndalal samal ajal. Kik, kes eesti rahvakunstist on huvitatud, on teretuhiud ringi tst osa vtma. Meil on vaid ks Etnograafiline Ring Kanadas, mille lbi saame oma rahvakunstilisi andeid nituste kaudu
hel, kes on minevikus rahvatant- Sal nidatud arvestuse arvud ole- tantsinud ja tahab jlle labajala nevad tielikult isiku sissetulekust |ssi la,^ hea Vimalus teha seda
vrskelt aslitatud ,,veteranide rh-
mas", selgitab jlaimi Voksepp. Ta selgitab edasi,
Rhma juhtimises bn nus ai- tama juba mitu endist ,,yeterani". Allan Liik, Leena Liivet j ja Enn
eldes, et aastate jooksul on Matsoo on lubanud oma akordio- 5,Kungla" rhmas tantsinud ligi nid jllegi ellu tuua, et uuele rh- tuhat rahvatantsu harrastajat. male muusikalist hoogu luua. Pi^
hel vi teisel phjusel on need ret Komi, Jaanus Marley ja Taimi endised tantsijad pidaiiud loobu- Voksepp on hel arvamisel, et nad ma, kusjuures rahvatants on neile saavad needroostes" kingad jl-
esitada. Kasutagem seda juhust. Me peame omad teadmised nooremale CeStl korvpalli- plvele edasi andma. See on meie rahvuslik kohus. tnh i^jci He^^
ESTO-84 lheneb ja ettevalmistu- Kao ketramist ja kraasimist, Ene kohtUS sed selleks on vajalikud. Olemas- Runge klavd ja pooka, Anne / . . . olevad rahvarivad tuleb korda TU punus sukapaela ja mngis H E l ^ I N G I Eesti korvpalli- alati sfdamell|edaseks jnud. legi sujuvalt tantsima panna seada, uusi tuleb valmistada. Rin- kannelt; Anne kandlesaatelmn-ningija arreteeriti 1&^ septembril Siis tuligi idee, et tuleks asuta- ic-"-"" */Smif {n gilt saavad nuandeid ka kodUs gis Ene Runge k vana karjalaste Helsingis ilmselt alkohoU mgis da rhm, kus (pleksid endised tant- likonna valmistajad. Nuandeid pilli ritsikut. M^^^ sijad olgu nee(^ noored vi vanad," saab ka vanades r a h v a k o m m e t e s . ^ p b e j r v e ^ ^ s r t juhatas j^^^4 arreteerimist, aga ei avalda selgitab T . . Voksepp ja tleb, et ja tavades, rahvaluules, rahvalau- Vanda Isotamm klav huviringi, ksikasju, sest see on diplpma- veteranide rhiia asutamisega tuli
Esimehe tund tonub juba es- maspeval, 4, oktoobril Eesti Maja suures saalis algusega kell 7.00 ja kestab 8.30-ni. Taimi Voksepp tleb: Kesole-^
lude valikus ja esinemisteks. Parimaks vkudujaB asutus ^^^^"^^^^^ '^P^^^^^^^^^P^^^ ulatame igale en-,
LE , T U L E - T A N T S I (VEEL KS^ ^^ KORD)!"
2 . poisile (3 ja 1) esmasp-kolmag). Nuanne nituste korraldamiseks skaut. Ene Runge juhatas pastlate- ^^ i , 1 Eest ane sattus siisKi vaata _ SteSes & Dufferini Bu^hendus. rahvusku eeskava koostami- gemise huviringi, kus Evald Tut- mata; diplomaatilisele asjale koh- tena toimuvad .Torontos.
i> 1 k IV* /:i;o win seks. Soovikorral vivad Etnograa- su'st sai eri-kiiricursuse Jrele uus ette ja jai esialgul arreteerituks. T. Voksepp |on optimist ja usub, Falume fteiistaaa oov-y:u ^ .^^ ^ j^.^^. .^.^ ^^^^ loenguid pidada pastlategmise petaja. Korvpallimngija, kelle nrnie ei .
etnograafUistel aladel mi Torontos 23. okl seisab ees maakondade ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ kui. ka vljaspool. p^dt korraldatud Eesti Maja tulu- P f ifeskonda^ ^^ ^^ ^ ^ ^^^^^
Paneme kikidele estiastele sda- htu, kus toimub ka maakondlik '^?^ !^ ^^ "^^ ^ ^^^^^^^^^^^ meie, rgem laskem, vana, olemas- nitus, mille korraldajaks on Etno- | W Via meeskonda Helsingi olevat rahvakunsti kaduma minna, graafine Ring. Nituse vljapane- ^ s^ahalhs. olgu see siis mni vaip, sukk, ki- kute suhtes pahime kiki maakor / ' nas,puu-ese, tikand vi muu, vaid dade poolt nimetatud daame helis- kogume selle Etnograafilise Ringi tada Ene Ruugele, tel. 438-6500.
miPADE KEEMILINE PUHASTUS
jjStainguard" hinna Sees
Peeter Valing Tel. 690-4961
Heas korras RAYWAL KGI-juurde nitusteks ja talletamiseks. Samal numbril heUstada ka k i - ' ^ , : ^ , , , Suve jooksul on Etnograafise kides etno^raafisse rahvakunsti/^^^^^^^^^
Ringi lkmed ohiud mitmesuguses puutuvais ksimusis. Ringi kest on l^ Pp" kraanikausid kraamdeg^ . ja tegevuses. Seitsme Kunsti Ndalal saada veel vhesel arvul Helmi ^''"P''**^!^' demonstreerisid ringi Hikmed vi- Kurriku raamait Eesti rahvari- HeUstada tel. 222-2700 voi deofmimisel vanu rahvakunste: vad".
fWV^M/l^U^^ilflBW^^^^^^^ niplispitsi, Inge Etngr. Rmgi Juhafts
, Tienduseks kuulutusele VABA EESTLANE nr. 71.23. sept. 1982
ESTi-lHGLISE SNARAAMAT