Jmisega suudetud vhi- [ite arvu vhendada, irvude kohaselt on alla
vhihaigete suremus limase kmne aasta btsenti, alla 50-ne aas- psenti. Erifisi edusam- |a selliste vhih alguste lisel, mis viis aastat Md peaaegu sajaprot- Irmaga. Siia kuuluh
inimeste juures avas- c, mille ohvrid terve- tsendi ulatuses koUne prast' haiguse avas
|iaiguse phjustajaks? lsimUiS^le annab dr. se, mainides, et tema I protsenti vhihaiguse >hjustatud keskkon-
|est teguritest laiemas ?distj sigarettide suit- Eokkupuudetest vahi- ^ Istavate kemikaalide-
thtsamaks teguriks mis vib phjustada
bhihaigustest. 30 prot- Ihtumitest on tingitud
510 protsenti ke- umbes 3 protsenti
famisest. Mis puutub 5e, siis kinnitavad
need inimesed, kes lal hulgal tumerche-
jangevad vhemal ar- |e o^hvriks kui tavalis- pad. j Terry Fox oma ilemandri lonkamise- Ikahe suursaavutuse- idale kanada rahvus-
kuid krvuti selle- mrte rahvamasside e^d vhihaiguse uuri- late sumniade anne-
linister Menaebem erilise uurimisko-
Istamisest Lne-Bei- laste laagrites aset lrvade uurimis*iks. parlamendi nii kau-
lanverdada, et see opositsioonis oleva
Ettepaneku vastava imiskomisjoni moo- kda kike vaatama-
Beiruti veresauna janud tuhandete lis- llidametunnistus ning [emonstratsioonidega Itsioonidega asjasse jt ja sdlaste vas- si.
[valdatud surve on n kaugele vnud, et [une ja aatekaaslane Ariel Sharon on l- itnud iisrali sjaju-
tragdias. Nimelt laagrid mber pii- sdurid andnud pa- rivaenlastele kristli- |ele loa laagri alade-
ja seal palestiina tsimiseks. Begin kin- jole sraellaste asi monlased hakkasid [sl tapma.
selleks liiga lapsik |a kaaluka vabandu- rrida. Kui Iisraeli \hu tingimiisi hlja- otisse tungi/id ja pa- analad mber pilra- bde kohustuseks ka Ivate tsiviilisikute liitlemata olid Bogin ted juhid vga hsti slangistide tsiviilisi- laskmine thendas
|fiile lambakarjaaia list. I h a mber hljub v^ Ja lehk ning sedp ei 'valdada oma jhk- lisega. Vib-olla an-
tagaphja ja viib Ifirsnektiivi Iisraeli jm juhata ja kindral Icut ta massimrva linis: See, mis tii- jivitada, see hvit-
illmuvaf [ 9 odavam
fOS/
I
J:
Nr, n VABA EESTLANE teisipeval, 5. oktoobril 1982 - Tuesday, October 5, 1982 Lk.'3
VALVIARST NDALALPUL
riikidest M S A konservatiivid cijcakirjcss
hendriikide ajakiri Human Events" kirjutab vljapaistvalt oma 26. juuni 1982 numbris Balti r- kide saatusest ja Balti Vabadus- pevast I C juun. Artikli juures on suur maakaart, Balti riikidest, kus on ka eraldatud Eesti, Lti ja Leedu. Artikkel algab, et 1918. aastast alates od Eesti, Lti ja
Tnapeva kasvatuse probleemil lapsi ei kasvatt? aga
tuleks kasvatada? Paljud, ka petajad OE veendunud, et tiaapeva Ikasvatoses Jffi
koolis on Midagi katki ja viltu. Koolis pole'koirda, lapsed ei pi mi- dagi, need om tavalised kuknused. Miks's nii? :Miks.'midagi ett ei veta?
Teooriaid selle puhul on palju. Dale rgib kuidas ta alguses ks asjalikumaid on noore norra tahti^ nagu paljud teised re- pedagoogi Erling Lars Dale vaate- volutsioneerida kooli. Aga tegelik- koht, mida allpool refereerime: kus osutus teiseks.
Kuna paljud lapsed ei omanda Miks on jreleandlikkus kasva- teadmisi, tekib neist pikapeale us tuses kasvanud? alamklass, kes midagi ei oska teha See oleneb hiskonna arengust.
peab leppima vga tagasihoidli- Vanasti oli laste kasvatamine hda- ku sissetulekuga. vajalik, et elu lal hoida. Tuli pe-
tada lapsi td tegema. Ja lapsed TNAPEVA KASVATUS" hoolitsesid hiljem oma vanade va- LIIGA JRELEANDLIK nemate eest. Nd on t ja pere-
konnaelu lahus, td teevad suu- Tnapeva kasvatus on liiga j- reit osalt masinad. hiskond hoo-
releandlik. Snad nagu distsipliin, litseb vanade eest, mitte lapsed, autoriteet, vim ja sundus on saa- Kasvatamistarve vheneb, normid
Leedu maailma avalikkii4<5 tl f d ^0- septembril alustas pped TES TienduskoL Pildil klassijuhataja Ene Ldig oma H klassi pilas- nud liiga parempoolse" thendu- muutuvad uduseks. Kui elati tihe- kui vabad isespiwad T ^ ^ A M ^ esimeses koolitmmiSo ' - Foto: Vaba Eestlane se. Distsipliin eriti on kujunenud dalt koos, siis oli ka teisi tiskas-vabad iseseisvad riigid. Need kohn riiki, kellede idapiiriks on - . - .' .. 'V Nukogude Vene, oUd Leaque of * xm^^^ n m . - . Nations Hiloned ja nea oHd 0 . a J I^^ YQ Niitenberg WACf usu- ja kultuuriprandid. SeUele tuli aga lpp 1940. aastal Molotov ja Ribbentropi pakti lbi, miUe Mikroelektroonika tjudude vaiadus suureneb soimisid omavahel Nukogude Ve- . . .... ne ja Natsi-Saksaiiaa.'Salajane li- (Universtiy of Waterloo) Gazette avaldas 15. septembri numbris poolelehekljelise artik Hyd- l^ f^ ,^ !^^ ."' .^^ .^^ 1^ '^?. . Z f !'1 .^1I?!L1!J. iLi?/J!!!!f
autoritaarseks. Lapsed peavad sel vanuid, kes aitasid lapsi kasvata- puhul olema passiivsed, neil pole da. Nd neid ei ole ja vanemad selle kohta midagi elda. Aga seda on tst tihti vsinud ja kulunud, saab teisiti esitada.
petajal on igus nuda, et kik GENERATSIOONIDE ^ pased saavad petust, oskavad PURUNENUD KETT* niteks end vljendada kirjalikult
sa seUes lepingus asetas need maad executive gives advise to UW" (Hydro eksekutv annab nu UW-le). Artiklis kirjutatakse, et Avwo N- ^^ t^ele usu endasse ja iseteadvuse, edasi generatsioonilt generatsiooni- Nukogude Vene mjupiirkonda tenberg on heks aastaks valitud Waterloo dvisory Councili presidendiks; nukogu esindab UW pUas- ^^ t ! ^ l^Sl^f^? . L . lf!,?^ !^!^ Ll^ i"rrL;Ki^
Snad nagu viM ja suimd om^^ ^ yad negatiivse kla. Aga kool on kasvatada. ; :
Ta kirjeldais oma kohustusi nu- ju sunduslik asutus, sinna pole mi- Kui seda kike vaadelda, siis kogu kandidaadi esitamise komi- dagi teha. Keegi ei mngi niteks selgub, ^^e teele ja UW ametnikele, kes t- malet ilma reegliteta. autoriteet, Vim ja sundus omavad lesid, et nad Oli kindlad, et aeg, Kui mni poiss ilmub teiste hui- positiivse sisu ja tulevad uuesti ja- mis ta peaks selleks andma, on ka ja lb noa l sisse, siis tuleb lule seada. Nende vahenditega on
ia siiani Duduh neil knlmpl roi] - X .^^^ . x . . , kllaldanie. ta minema saata. Pole mtet lasta vimalik kasvatada lapsi inimes- vim ise otsiKtada v V * b ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ e^l, mis on praegused liku kitsikuse ajal on veelgi tht- Hydros on tema hooleks uurimine, tal seal olla, temast ani saada" .^ teks, kel on endausaldust, kes o&" '^^ise iSe "^^^^^ ^ ^^^^^ sam teada, mida tsUis lpetajailt isikku koosseisu asjad, finants, kuna tal Vibolla on kodus raske, kavad protesteerida ja esitada
1^ V. . . . Ntenberg les, et taon insener, soovib saada. Et WAG'iseUes asjas korporatsioonide suhted ja energia- Minemasaatmine thendab, et nudmisi. ' E P L - / ^ i r ^ ^ ^ " ^ ' ^ j ^ ^ kes pole veel kontorits kuigi kaua juhendada, tahab ta koostada min- ssteemide* planeerimine, see alati poissi Vetakse tsiselt nii nagu ta ' - - ' ": ' ^ teamiKud nende rnkide saatu- oinud^ ^ga t tusis ettevtt
Ja varsti peale seda kik kolm va- tlisi. Amiame selle artikli lhendatuna edasi.
nSlt''^''^'''^^' Nukogude Ve- ^ Niitenberg ei tahtvat ega ka- maid tulemusi saavutada. 1Q41 Vnctni A ir 1 "u- vatseyat rkida professoreile ja See suund ei ole siiski nii mrgatav
.cinr/ off r u 1 ' ^kooU ametnUiele mida petada, kontorits ega disainimisel, kus f j p i ^^ "^-^^^^^ ^ -^ ^^ "^""^^ Ta es hel intervjuul, et ta on noored tlised on rohkem mdivi- hal Bahi mere aares voeti vaevoi- ^^ga huviatud nu andma koost- duaalsema juhtimise aU. muga ule Noi^ogude Vene poolt ^se programmi kujundamisel ja Ntenberg mrkis, et majandus-
"udub neil kolmel nigd selgitam tsustada oma riikide juh- .{-nncfnca
timise le.
ole sest, mlestused kultuurdisest va- kohale prast seda, nukogu viks kasutada rohkem ae- jujaamad peavad opereerima ja badusest on^ikka^vrskelt, meeles feui ta oli olnud seotud kolme On- ga thtsamate;ksimuste juures ja laiidas energiat paremini tarbijaini V A N E M A T E KOHUSTUSED) baltlastel. Uhendnigid pole kuna- tario Hydro jujaama ehitamise-^ viia. gi , tunnustanud seal Nuk. Ve- LASTE KASVATAMISEL
Ees t i Ap. igeusu Pha Serafi- mi kirikus New -Yorgis nnitas; praost lempreester Emanuer^ L^^ ^^ ^^
ga 1970-ndaiI aastail. programmi vastavalt tstuse soo- Lpuks rkis Niitenberg, et ne okupatsiooni ja uus lootus ise- ^d ta on Hydro planeerimise ja videle; Ta ei arva siiski, et nukogu omal vabal ajal ehitab ta koos pe- Vanemad peavad lastele nita- tai. Leeriphale oli kogunenud kiri- seisvusele vib jlle jesile tulla, ku- adminisratsiooni ^lal abipresiden- viks vi tahaks tegeleda teiste rekonnaga vikest suvilat phJa ma, kuidas nad peavad kituma ja kutis rahvast, nende seas palju na mlemad Esindajatekojad ^vt- diks. Selles ts on ta ks kahest likoolide probleemidega, vhemalt poole Uxbridge'i.' Ta kavanda? tegutsema. Nad peavad tlema, noori^ kuna miistatav Lisa Eattai sid hel hlel vastu resolutsiooni teenistujast, kes raporteerib presi- mitte otse. Kuigi niteks fondide- selle ise ja ehitab ka ise, sest see millal lapsed esinevad valesti ja on agaralt kaastegev noorte peres kuulutada 14. juuni Balti Vabadus- idendile tde kigust. Teisi abipre- programm on teistu ri- ja tstus- on ikka viksem projekt kui Lake- lapsi karistama, kui need ei ki gaidides ja rahvatantsurhmas. P- pevaks. .. isidenti sdistatakse igas asjas, inimeste t, ei saa ka WAC end view ja Lambon jujaamad, kus olemasolevate reeglite jrgi,^ ^ ^K^ kiriklikku nnistamistalitust
Balti Vabaduspeva resolutsioo- ,mis juhtub tna, aga Niitenbergi sellest tiesti isoleerida. ta oli kmne aasta eest vastutaval vanem ei karista, siis ei oska laps toimus Kattide kodus pevakoha- ni lbiymine on Balti Vabaduslii- |sdistatavat kigis selles, mis Niitenberg mrkis, et enne kui ta kohal ehituste, juures, eldakse ka, eraldada lubatud tegusid lubama-: ne koosviibimine lhemate sprade du t viljaks, kes. on, kogunud ivib juhtiida homme," iseloomusta- nustus presidendikoha vastuvt- et tal on abikaasa ja kaks ttart, tutest. ja leerilapse kaaslaste osavtul, oma mber laialdaselt isikuid, kes -itakse huumorikalt tema positsiooni, misega, tal oli mnel mral mu- kellest ks oh keemiainsener ja on mures Balti rkide, nende ela- . Ntenberg on aastaid ohiud k- reks, kas tal leidub aega.
nikkude ning^ inimrikkumiste le lalislektoriks UW konstruktsiooni^ . Balti riikides. Vtnud oma ideaa- programmis tsiviilinseneridele ja
ks Balti riikide enesemramise talle on meeldinud selle likooli riigikorra on Balti Vabadusliidu inimesed, kes on phendunud t- iiikmed vtnud kontakti hendrii- le, on teadmistega ja huvitatud p- kide riigiametnikkudega,'petiaste- pimisest. Selletttu ta.oli rmuga ga Ja ameerika avalikkusega, et aktsepteerinud pakloimise, kui teda vita ldist toetust Balti riikide kutsuti hinema Industrial Adviso- iseseisyuseks ja vabaduseks. ry Counc'iga. Ta tles, et vttis
selle koha vastu huvitava vlja- kutsena, aga ka kui isikliku komp- limendina, saades alul abipresiden- diks ja nd selle grupi presiden-. diks.
TORONTO Igal aastal polit- Niitenber- tles, et ta pib seUes sei ja vabatahtiikud viidavad sadu ts sna palju, vimalik et roh- tunde kadunud jahimeeste otsimi- kem kui ta ae^a investeerib, sel, paljud otsimised on lppenud ^ga ta nib ka lipilastlistelt aga traagiliselt. 1981. aasta kolmel ja noortelt lpetajailt, kes on tui- viimasel kuul kasutati 3478 to- ttama H^dro juurde, mis tundi 40 otsimise iriuhul Ontario on suurim koost-pilaste t- phja- ja Sault Ste.'Marie piirkon- andja. dades. . Nende,^ a tutvumiseks on tal igal
Ontario provintsi ,p6litseikomis- aastal kohtumine uustulnukatega, -sar Jim Erskine tles jlle, et,nad kes ksivad Niitnbergilt ja vastu-
. on vga mures jahimeeste julge- pidi Niitenberg ksitleb ka neid. oleku- prast, kes lhevad kaugele WAC osas tles Niitenberg, et. phja sel sgisel. Kik jahimehed tuleb jtkata vestluse arendamist peaksid olema targad ja plaanitse- teaduskonna esindajatega. Ta soo-
.^ ma oma jahikigu, meldes julge- vib aktiivsemat sekkumist nukogu ^ olekule ja silimisele enne psais- liikmete poolt tstuse aspekti sel- ' se minekut. Isegi need, kes on ju- gitamisei, aga ta ei soovi, et nu-
ba kogenud jahimehed. . kogu lheks administratsiooni t Komissar tleb, et viimane asi,' ksikasjusse vi rgiks ppepro-
mis on vajalik enne jahikiku, n grammi sisust, teha kindlaks, et keegi kindlasti Kus meil peab olema oma seisu- teaks, kuhu oled minemas. Ka soo^ koht, on kinnitada vajadust mikro- vitab ta alati kaasas kanda tpo- elektroonikas, kus nudmine on graafilist kaarti ja kompassi ning suurenemas ja on nha, etsee jt-
teine kommerts-ala pilane.
y Eanadati + $39.
. . . VLJASPOOL KANADAT |a USA-d: LENNUPOSTIGA aastas $49., poolaastas .$26 Ja veerand- aastfi.s $14. -f SAATEKULU aastas $66.., pooisastss $33, ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus: 50 centi.
USA aadressidele ZIP CODE
Pangatshe^ vi rahakaart kurjutada Free Estonian Publishers nimele.
kub. Vib-olla on vajalik petamine energia poolel, kus nudmine on vga psiv ja kool viks juhtida pilasi tagasi tstusse, kus neid vajatakse.
2 magamistuba, lijula, saun, hisniumld, siaur knmt IV2 km At- landist, 2 km ridest. Tel. 447-3844
< a i > o a i D < K n i H K i a B > o 4 M > < M B o a > o < i o ^
osata neid kasutada. . Lpuks annab ta juhise abi kut-
sumiseks: kui kuuled kolme lasku hku vi ^ ^olme vilet, siis see t- hendab, et jahimees vajab abi; aga neid rahvusvahelisi signaale vid ka ise psastesse eksinult ksu- Aga see on likooli asi kuidas asi tgcja. korraldatakse.
" Ksimusele, kas on mingit tasa- kaalu praegu selles, mida UW pe- tab ja mida tstus soovib, hindas Niitenberg olukorda sna heaks. Raskel majandusliidul ajal on Wa-
Toronto pevaleht Toronto terloo likool teinud paremini oma Star" avaldas oma niduhud n- .td kui mnied teised. dala ajalehes neljaveeruHse foto Tegelikult Niitenberg hindab pi- 464 Sunset Bcch Rd., P,0. Box 460 G N E National Gift Show'st, kus lastliste oslmsi ja UW lpetanu- Oak Ridge, Ontario LOG IP ht eriti kallist muistset minia- te head taset. . trset sidukit imetleb Melissa Laborotooriumis Ja tstuse olu- Viinalass Sudburyst.' Tema vend korras on pilastlised eelneva- on esinenud Torontos viiuldajana.
iesticaiieCNE - kinkeesemete Biltusel
WihoK Leske. Sdis&i^ PEREKONNA SAUN
Tel. 773-0497 0 < I I I > ( M I I H > n C H M D > < K I I O < I I > < M I I < K I O I > O < B O O 4 ^
PADE KEEMILINE PUHASTUS
19S5 Lesiie %U Deai Mills, Oni M3i 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veeraadastaks tavalise / kiripostiga alates ..................
........ 19....... Tellimise katteks lisan $.... ...siinjuures
rahag / tshekiga/ rahakaarcHga.. (Raim saata amjsllt thtkir|as).