Lk. <5 V A B A EESTLANE neljapeval, 28. oktoobril 1982 Thursday, October 28, 1982 ttan
Nr
I^levEstienne vanematekogu peakoosole^ ^^ valiti rtmlilse vim- ieinise osakonna uueks elsinis^ ^^ ^ kauaaegne eltrhma vimleja Rii^ ^^^ Meitay-Hess. Riina on olnud 15 aastat Kalev Estienne eliitvimleja ja vtab ka praegu osa yinilemise treeningust. Riina Reitav-Hess Spe- tos Toronto likooM maastikuarhitektina. Riina abikaasa lpetas feama likooli arstiteaduse osakonna. Messidel n kaks vikest ttart
naisviml^t.:^ ^
euroopa ajakirjanduses kiitva hin- nangu.
Noorte rlimad esinesid Ontario PIace'is, CNE nitusel ja mit- mes Ontario keskuses 1. juuli pidustustel.
Ka; aidati kaasa Tallinn Festival programmis. Kalev Estienne juht Evelyn Koop andis kehalise kas- vatuse seminari Detroidis ja juha- tas vimlemise programmi Seitsme Kunsti laagris..
Tiheda tkava tttu ei saanud ta rahuldada kutset Kanada tree- nerite seminarile Winnipegis nn. Spectra 3 ; programmi juhatami- seks* mille autor ta on. Tema ase- mel juhatas Spectra-3 programmi Kalev ienne treener ja kehalise kasvatuse petaja HeU Oder.
Oktoobrikuu alguses viibisid Ka- lev Estienne vimlejad koos oma treeneri Evelyn Koopiga .Atlantic Citys / :
Ja osa v:
yistlusVimto^ aiseks on endiselt I. Thompson 'j abiks L . Tihaiie. .
Kalev Estienne talvine hooaeg algas septembrikuu lpul, kuid pi- devalt vetakse vastu uusi vimle- jaid. Ka palju endiseid vimlejaid on jlle tagasi tulnud, mis toi- dab jtkuvait huvi meie naisvim- leniise vastu. Klubi juhtkonnal on hea meel nha nii suurel hulgal uusi vimlejaid, eesti ttarlapsi ja endisi valikrhma vimlejaid. Klu- bi thtsamaks lesandeks eeloleval hooajal on ka ESTO-84 yimle- mislavastuse ettevalmistamine ja kaasabi vimlemise ldjuhile Eve- lyn Koope.
Klubi treeningtunnid kestsid l- bi suve. Eliitrhm esines Maailma Gmnastraadal Shveitsis, saades
2/
f
i3
iO
TEADAANNI itsuse valimine on
Pikreadt I. Elukutse,: 6. . . . kiljatas -Peeter Lindsaare teos, 10. Klmtoit, 11. Poohnaama- daam, liiderlik naine, 12. Arm- saim, 13. Maailma suurim pool- saar, 14, Endisaegne pinnamt, 16. Osa ringist, 18. Ajaviitekoht, 19. Hiigelmadu, 22; Jgi Prantsus- maal, 24. Erikskjalg, 25. Tekitab pllumehele kahju, 27. Iloodusen- he, 29. Kange vedelik, 32. Vra- praue mehenimi, 35. Raudtee
gi mngudel Austraa- lias, viies sini-mus^ valge maal- ma sportlaskoima ett.
Halifaxis toimus Kanada peatreene- rite kokkutulek millest lektorina ja koreograafina vttis ' osa Evelyn Koop. Ontario esindajana vttis kokkutulekust osa kat KaleV Esti- enne treener Karen Viiname.
Kalev Estiennel oh ees trohke talv. Ees seisab vimlemisfilmi tegemine ja esineinisreis Lne- Kanadasse ning Kaliforniasse. On alustatud uute kavade ppimisega^ samuti on alustatud ka ESTO-84 vimlemise programmi harjutuste- ga. Informatsiooniks helistada L; Viiname 465-702 vi E. Koop 889-7889.
tehnilise ajakirja line s
Kunstilise haridusega Eesti daam ; : SOOVIB TUTVUST ^
Eesti hrradega Phja-Ameerika mandrilt 50-^5 a. vanuse pridels. Eesmrk hea sprus ja sobivuse korral abielu. Kirjad saata selle le- he toimetusele ,,Eesti daam" all.
Prof. dr. ing. Eduard Emblik, kes prineb Tartust, on olnud 20 aastat Shyeitsis ilmuva klmutus- tehnika ja kttetehnika ajakirja ,;remperatur Techhik" peatoime^ tajaks. Keskhariduse sai Ed. Emb- lik Tartus Poeglaste Reaalgmnaa- siumis, likoolihariduse Danzigis ja Karlsruhes, viimase juures pro- moveerus dr.-ing. kraadile. Oma erialal klmutusteinikas, kus ta saavutas rahvusvehelise tuniiutu: se ttas dr. Ed. Emblik Saksa- maal, RootsiSj Hispaanias ja vii- mati Shveitsis, lemaailmliselt tuiitud Sulzeri firmas konsultandi- na, olles htlasi professoriks Z- richi .Tehnika Hkoolis, pidades loenguid klmutustehmka alal. Akadeemiliselt kuulub ta Vlis- Eesti Korp! Vinla perre.
k
lppjaam Eestis, 36. Emane kodu- loom,- 37. Maani maha, 39. Rik- kuse vastand, 40. India nimekaim kirjanik, 41. Tuntud eesti ajakh- janik ja publitsist, 42. Armukade- dus, 43. Raekoja rahvaprane ni- metus.; -
PiSstread: 1. Plahvatuse toimel liikuv keha, 2. Taktika eriteadlane, 3. Eesti jalgpallimeeskond, 4. Isa- maalane, 5, Okaspuu, 7. Hatus, 8. Ratsavelase vormikuub, 9. Linn Venemaal, 12. Lrm, 15. Turistide atraktsioon Kanadas, 16. Vrv, 17. Veetainied, 20. Noor naine, 21. phakoda, 23. eldakse istet pak^ kudes, 26. Koht elust pettunuile, 28. Intervjuu, 29. Metsaseen, 30. II maailmasjast tuttav jrv Vene- maal, 31. Jlle, 33. Kauba sisse- vedu, 34. Kokkuhoidlik eluviis, l i - hasurets, 37. Haljas ala, 38. T- nava nimi Eesti linnades.
RISTSNA Nr. 1119 . LAHENDUS :
ja mina simjuures tendan, et see ksmius on korrektne. > j
Roy V. Henderson . CityClerk and Retuming Offieer
KORSTNAPHKIJA 9 ahjud ja liktted soome riistadeg^ soome
:KALEVI SEPPA National Quality Chimney Qeoning
500 Dav^ es Road, Site 610 Toronto, Ont M4B 2B1, tel 752-9878
I; 1. Laidoner, 5. Pan-, kur, 9. Samaaria, 10. Lapsik, 12. Mtleja, 13. Alatasa, 14. Osavus, 16. i ^ t u , 19. Roosa, 21. Sireen, 25. Mannetu^ 26. mbleja, 27. Orkaan, 28; nneseen, 29. Sstar, 30. Isamaata.
Pstreadrl. Laskma, 2. Ihnetu, 3. Odamees, 4. Evita, 6. Alabama, 7.- Kasvatus, 8. Ralksatus, 11. Nas- ser, 15. Vesuuv, 17. Tromboos, 18. Moonakas, 20. Aretama, 22. Emb- leem, 23. Helena, 24. Haanja, 26. nes.
ILMUS
BLMAR KLVETI
SBscildab 5 nidendit fotodeg i^t PARADOSI PRISPEREMEES LAMP El TOHI KUSTUDA
^SILDLEMERE SULETUDAKEN
Saadaval VABA EESTLASE talitusest
mrgi heaks valmistada kalevit. Nad veetsid kolm ndalat vene kik oli korraldamata, kus oldi hu- osale, see vttis oma alla mitmeid Sellest ei saanud ksu niivrd t- vanglas riietatud vaid ujumistri- yittud ainult ideedest ja mitte aakreid ja meenutas igati kaevan- lised kui osanikud. Kreenholm praktilistest detailidest. Oma ideid duslinna. Pev juhtus olema vih- ' nide, kuidas kapitalism oma tava- Minu Narvas viibimise ajal pii rakendati aga toore ju ja terrori mane, kik mattus halli uttu, vesi prasel viisiLttab ka siin muidu keegi- ameerikla nirises katuserennicles ning mrjad nii demokraatlikus Vabariigis. piiri minna. Ta oU Narva.saabu- ^ loigud maas mustasid meile vastu.
^ ^ nud rootsi-anieerika liinilaeval. Jrgmine pev viis meid Kivi- Kivili kaevanduste juhataja vttis Olin alati soovinud kordki elus Kuid tema said eesti piirivalvurid lisse. Nagu mmi nitab kivi meid vastu oma kabinetis, mis oli
sita dresiiniga ja nd avanes ktte, hoidsid ta vangis seni, kuni ja li, asub seal Eesti thtsaim lausa konoomselt sisustatud, s.t. mul selleks .vimalus. Sitsime laev reidil seisis ning viisid ta lae- loodusvara peale metsatstuse, ainult hdaprase mbliga. Ta hel hommikul lhimasse sjave- vale just enne silla sissetmbamist. Kivilis asub neli vabrikut, mis ki- vastas kigile mu ksimusile, punkti Vene piiri lhedal ning ku- Raske on seletada seda Eesti- vist li ja bensiini toodavad. t)ks Sain teada, et teaduprane p- ua mu jalg ei olnud veel tielikult Vene pihi klgetmbejudu ini- nendest kuulub valitsusele, lej- levkivi lade on enam kui kolm bil- parahenud, ksikis valveohvitser mestele. Misprast tullakse seda nud kohn on konsessiooni korras jonit tonni, kuid eelduste kohaselt meestel dresiini vlja tuua ja r- igapev vaatama, nii nagu minagi vljaritud saksa, inglise ja rootsi on kogusumma vhemalt viis ja bastele asetada ning kutsus meid seda tegin? Et nha kahte tugevat firmadele. Klastasime sakslaste pool biljonit tonni. Lade on era- siis peale. Drejiin, nagu teada, lii- traateda ja jssakaid piiritulpe? tstust, kuna meie juht, eestlan- kordselt lirikas, andes 18 kuni gub pumba jul, mida siis meid Naha barjri, mida inimesed nast advokaat proua Neumn, evis 20% toorH, millest saab toota saatev ohvitser ksitsema hakkas, ksteise vahele ehitavad? seal mitmeid tuttavaid ja oli nen- bensiihi lennukite ja autode jaoks, See sit oli tegelikkuses just niisa- Pikkamda hakkasin airu saa- de kaudu meie vastuvtuks korral- mitmesuguseid lisid ja asfalti, m^ pnev kui seda kujutlenud olin ma, et need kaks aeda ja n^^^ Suurem osa lheb omal maalm-
tuul sasis juukseid, taevakuppel vaheline kitsas riba neutraalset Ta jutustas mulle kuidas plev- gile, kuid nad eksporteerivad oma oU peakohal ning ei klaasi ega va- pinda, thendasid palju^ enam kui kivi avastati juhuslikult, nagu saadusi k Saksamaale, Ltisse, gunisein, mis meid loodusest geograafilist pihi nad eraldasid enamus suuri leiutisi. Kamp mehi Soome, Leedusse ja Norrasse.
Umbes kaks tuhat," vastas ta. korteri vga odava riraha eest." ol^^^ . kahte erimaihna, kahte maaihna, oli ehitanud liivakivist ahju kasu- Tstuses ngune kuidas plev- Kas masinad on hakanud asen- Linnapea andis meie ksutada Piir kujutas endast kahekordset kus valitses hoopis erinev mte ja tades ehituse juures ka tundmatuid kivi taoti veoautodele ja sealt lks
dama tlisi?" Ta kehitas lgu. linnavalitsuse auto ja siis sitsune traateda, mida hoidsid leval tu- tegu. Siin minupoolsel maal'asus kollakaid kive, mis nende arvates see khjudesse. Plevkivi on koUa- Osaliselt. Peamine phjus on aga vlja Kreenholmi vabriku juurde, gevad posti eesti pikipunkt, smi-must valge trii- selleks otstarbeks hsti sobisid, ne pehme kivi, kreekaphkli suu- see, et me kaotasime vene turu." OH just parajasti vahetuse aeg, Eesti pinnal, teine Vene pinnal, buline majake, vrskelt vrvitud. Kuid kui nad ahju tule tegid, vaa- rune. Seda pletati kolmes hiigel-
Ngm nd oma vaimusilme ees hed tlised ^ t itsvas aias, mil- ta ja imesta kogu ahi li ple- ahjus 1000G juures. Gaas, mis Venemaa halvastiriietatud naisi Ja tagasi oina korteritesse, mis asusid legi-maad. Niisugune traataed jat-le vrav oH samuti vrskelt vrvi- ma! Nad katsetasid kollaste kivi- kuumuse kes eraldus, koguti tor- lapsi, Kreenhohni tooted kuluksid mitmes suures vabrikule kuuluvas kub Peipsi jrveni ja sealt-edasl tud samades eesti lipu vrvides, dega ja need plesid nagu kivi- uidesse ning destilleeriti. neile hdaprast ira^ Kui kerge runjas. See oli omaette linna- Pihkva j^^ Sdurid olid sirged poisid sinistes ssi. Enne Esnest maailmasda Nha kiki neid mehi hise ees- oleks elada, kui maailmas valitseks ke. Tnavad olid laiad ja puudega Vene piir. vormiriietes. Teisel pool aga lmi^ eksperimenteerisid nende kividega mrgi jaoks ttamas mjus mi- hea tahe ja mistlik meel! ristatud, inimesed korralikult rii- Kuulsin siin loo kohnestN tas vana, tuultest ja vihmadest hai- Leningradi vene insenerid, nad nusse kui elustav sst. Tundsin
.Missugused on palgad, hrra des. Vabrik ise vttis oma aU mi- Jesuu suplejast naine ja liks vettinud vahimaja, mida mb- olid veendunud, et kivist saab p- vimu, mis tekib suure projekti l- linnapea?" tukivihoonet-saareikestel, jttes kaks meest ---l?^ik kolm valis- ritses metsik vra ja mets. Hai- letusli destilleerida, kuid sda te- biviimisel Kui vaatasin veoauto-
,,Kreenholmi palgad on 40% niulje nagu oleks see Veneetsianiaalas^ riietatud sdurid tammusid gi nendele katsetele lpu. sid, mis kaevandustest pletusah- madalamad kui linnateenistujail. kuid tstuslik Veneetsia.. Kanali sstasid, et kuna ollakse nii lhe- piki raudteeiiipreid. Samas oH suur Kui Eesti sai vabaks, meenus judeni tulidj ja mehi, kes kivi p- Kuid mitte seeprast, et Kreenhol- asemel oU siin jgi mitme kosega, dal Venemaale, viks korraks le hoone, kust vrv oli maha kulu- riigijuhtidele eehnainitud lugu ja iemist mehhaaniliste kangidega mi vabrik oleks vaene. Otse vastu- vesi voolas lside alt lb^^^^^ kia. le traataia nad roniina nud mis hoone, ji mulle tead- kuna hdasti vajati looduslikke juhtisid, ja naisi, kes kannatlikult pidi, vabriku puhastulu on suur. hoonete alt viis lbi veetee^ siis tu- ei hakanud^vaid ujusid inber pii- matks --^ ^^m^ seinal asus ressursse, siis noor vabariigi valit- prandaid phkisid, siis oli see Ma ei tea kll tpset arvu telda, lid krgete kivimridega kanalid ri j hiigelsuur punane tht ja all vene- sus, nii vaene kui ta oligi, andis kik kokku hsti 'koordineeritud kuid juba selle jrele on vimalik ning kose jud hoidis kigus viis mahajetud^ sest nii see nei- keelne kM: Maailma tlised, nijanduslikku abi katseteks ja uu- t; tahestahtmata pidin mtlema otsustada, et vabriku aktsiaid pole hiigelhirbiini, mis omakorda pan^^ judnud vaevalt hinege!" rimusteks. Ja nii saigi teoks esime- Hitleriie, kes tles, et iga saavutus mgil" tle loendamatuid rattaid j rat- ringi vaadata hakkas kogu metsa- Lnepool piiriaeda asus vike, ne valitsuse litstus, millele loova ju osas on alati ainult he
