thistati- . juubelit; Laagri
and, skiTi. Herbert [iitrv ning skautlaag-
Fishgrund. Laagri iks piid matkad, met-
bWced ja suur ikes^^ li ajal li pikne sisse
Ita laagri aladel kannatas gaidlager
bmmikul veepuudust
irsanEiuti rikutud; firma lbi l^ rt Michelsnr nii ava-
li oli umbes 200^ neist iiad eesti gaid- ja
itest: ngdr M fgdr Lydia Ya i ide r Nommikv Tiiu Nrti- isa
Isti noorteliikumine |r arvul kogemustega
ei ole mingi ime et ITeeP* oli igati nnes-
M L N
kies 5 peva \ soovikorral ka vi-
lamiseks. Tasu kok- 1. He], p.kella 6 ,, . k 222^ 893 |iiiiimfliiiiiiiBniiiiiiiiiiiiiiisiB
khimtte*' prast ei vlja ilmuda neist ju; igatahes tnu Mat- baendumatu usu eest, jgijale Thomasele ning kte le Lembi tu le , ; [ohanile. lakkavad kulgema m nad on plaanitsetud.
saabibinimesiv Esin- |ik maad ja maailma-
me on tugev panus [rannikult ja ka kesk- jtled tere** ja ,,prast Iga iendamise peale
ja jutud jvadki igale ritusele ei saa,
id kiitvaid snu tagant- esmajoones tuleb td alles vib enda lbule
fellap^ registratsiponi- , la kige rohkem tiinda.
jeral ei ole viisakas oma jgitada, siiski tahan
nimetada mningaid ida peaks esile tstma,
oli Helve Ranniste les ehitanud ja jttis
le. Avajumalateenistus ljumi korraldusel olevat luvrt. nitus oli parim, mida igi ninud kllap Krista Tanneri kogutud mille professionaalselt ja les seadis Tiina
Igi Kanda asjatundjad ei Ira kiita. ja Heino Loo Eesti lu vasaralv" oli silmale
re antud dokument eesti '3 ekraanil esitatud
lol. Seda mratut td | i hinnata.
lk-9)
Nr. 65 5 Lk. J:
maaiilma le saja leoM phitseda oma jub|plisttnip shdiniiten v ajaija
Mte sraseks ikokkutulekuks tekkis heit oma 55, snnipev ajal j mttest sai tegu aastal Leicesteris: Kokkutuleku ldkorrldajaks ji fnuidugi Kalju Jgi Kanadast ja kohalikeks prga- niseerijaiksoUd Kalju^^T ja lo.Suviste oma abilistfega.
"Viimane arutjrnise-kooslek oli rndnud suvel H^ Euroopa Eestlaste Lauipep aja kus lepiti kokunnipevapep ksikasjades ja samuti^ ^^ jrgnevas kahendalases Europ-
Teatelehed igaklgse inibrmat- sioniga lksid laiali kohtadesse, kus teati plevat endiseid kaas- vitlejaid ja koguja Icutselej^^ hejaid oli le saja nii Ameerikast, Kanadast, :j\straai^ kui ka mitmest Euroopa riigist. Need kokkutulnud juubilarid koos oma abikaasadega ja kutsutud klalistega moodustasid paarisaja- pealise snnipevapeo seltskonna laupeva htul Leicesteri Grand Hotellis.
Kogunemine oli ette nhtud h- tul kella kuuest alates ja pidulik htusk kell pool kaheksa.
See oli hsti korraldatud, et snnipevalapsed kkdsid rinnas nime^ilte, sest muidu oleks olnud vga raske kokko viia prast pikka aastaterida ngusid nimedega. Kutsutud klalistest hakkasid sil- ma Saksamaa eestlaskonna esi- mees hr. J. Vstrik, lEU esimees hr. H. Heinastu abikaasaga, kir- janik E . Sanden abikaasaga, praost A . E. Aaviksaar, sjaaegne poiste kasvataja hr. A, Nigol ja veel terve rida neid, kes kuidagi olnud henduses lennuvepoiste- ga.
Prast lauda istumist tles avasna kokkutuleku kohalik kor- raldaja hr. Kalju Toom. andes sna ettevtte hingele hr. Kalju Jgile,' kes puudutas lhidalt mtte teoks saamist, tuues tnu- snu ka neile koosolijaist, kes sellele kaasa aitasid ja tervitusi neile, kes kunagi tegelnud len- nuvepoistega.
Jrgnesid tervitused ja kuna nende arv oli piiratud erimaade esindajatega ja nende snavtud kahe minutiga, polnud selle punkti juures komistamist ja kik kulges kiirelt ja asjalikult.
Sgipalve ja surma lbi lahku- nud lennuvepoiste mlestamise viis lbi snnipevalastest p. H . Viikholm.
Jrgnes maitsev ja rikkalik htusk, mille kestel osutus vimalikuks lauanaabritega tutvu- mine ja keskustelu.
Kavalise osa i eest hoolitses kvartett ,,Helin", kes tuli; laulis
Mdsscicish-terciapia refleftsoloogics
Reg. M.T.
Vastuvtt kokkule
ja vitis kuulajaskonna sdamed Loomulikult ei saadud lauast
tusta ilma hislauludeta ja neid asus juhatama T.Kohelik, keda peatselt abistas tema mber kogunenud sna kogukas lenn-^ vepoiste koor. Muidugi H lau- ludel siis hoogu ja vimsust just nagu neid lauldi rivi^ rohkem kui 40 aasta eest. Laulu snade pss aitasid kaasa Kalju Jgi poolt kingitusena kposolijaile v^lja jagatud lenriuvepiste ngusad lalikud.^ v;:.;^ ^^^^ V-
Prast seda jtkus suur sr^ pevapidu tantsu ja omavahelise koosviibimisega hiliste tundideni.
Oli neid, kes pidid peolt tttama koduteele, kuid valdavam enamik oli jrgmisel peval Jlle kos Leicesteri Eesti Majas maitsvat hernesuppi smas ja sellele jrg- nenud koosolekust osa vtmas. Koosolekut juhats Arvi Tinits ja protokollis Toivo Khelik. Aru- tusel olid suured probleemid seo- ses ,,VIgumrgi kasvandikud'MI osa vljaandmise kavatsusega. Asjasse suhtumine oli positiivne ja raamatu koostamise ning toime- tamise on vtnud endale Heldur Pdersoo USA-st..
Asjalik ja ksmeelne koosolek lppes vimsa hmni laulmisega.
Osale thendas see snnipeva thistamise lppu ja koduteekonna algust, teistele, (arvult 53) aga esmaspeva hommikul Euroopa- reisile asumist, kus kahe ndala jooksul klastatakse nii sja- aegseid kui ka prastisi lennuve- poiste eluasemeid ja peatuskohti, nagu Ukleid, Odensed, Kopen- haageni , Zedelghemi, Borghorsti
Kogu hissnnipeva mte, algatus ja lbiviimine oli julge et- tevte, mis nnestus kigiti ja millest jid hd mlestused ki- gile ja mille eest tnu korraldajai- le!
Tiendavalt kokkutulekust ja ringreisist prast selle lppemist.
Nit kirjutas,,Eesti Hl", Ing- lismaa eestlaste ajaleht, oma 2L augusti numbris. Vahepeal n Euroopareis lppenud ja kik osa- vtjad kodus pikemalt teisal.
tagasi. Sellest
800
^alehes,,Eesti: ;H jelds,^Lennuvepoiste Klubi" 6^ linnas, millest le 200 inimese osa vttis ja kus paljudki vanad kamraadid teineteist le 40 aasta jlle kohtasid. Nd kirjeldame kahendalast (vi m ril, mis algas Inglismaalt 3. augustil ja lppes seal jlle kas 16; (vi mnd hife peval.
Bussil asus peale inglasest bussijuhi veel le 50 reisija, milline arv aeg-ajalt kokku sulas. Teekond lks le Dover'i ja Calais'i Pariisi. Muuhulgas sideti mda ka I inaailmasjas kuulsaks saanud Vimy krgendi- kust, kus kanadalaste korpus en- dale sellega nime tegi, et ta prast prantslaste ja inglaste mitut eba- nnestunud rnnakut selle kindlustatud meklje sakslaste kest ra vttis. (Hiljuti ilmus selle kohta Kanadas Pierre Ber- ton'i poolt kirjutatud raamat, mille pealkirjaks oli lihtsalt Vimy-).
Mlemal pool maanteed asusid ausambad ja matusepaigad. Siia maeti kord tuhandeid ja kmneid tuhandeid noori mehi kes oma kodudest kaugel, kes teab mille eest, (praegu ei mletatagi enam ieti I maailmasja phjust) siin surema pidid. Arutasime, et selles suhtes olime me siiski nneliku- mas olukorras, sest teadsime siil ja teame praegugi veel, mille eest ja misprast me sjas olime.
Parvlaeval Inglismaalt Prantsusmaale vahetati raha ja
ing
v.v.--x-:-:v.-.'..^ .:
Arch de Triomph'i (Vidiavrava) katusel, km avaneb vimas vaa^ e Pariisile. Vasakul Peeter Kallaste, parei vi TimttSoTagaplaainiil paistab hmaselt Eiffeli torn.
Foto: Vaba Eestlane
aastat Inglismaal elanud vanad kamraadid (ja eriti.. nende ing- lastest naised) tlesid end prant- suse lut mitte kannatavat. Tegelikult on prantsuse llesordid vga maitsevalt saksaprased (niteks ,,Cronenbourg'*) ja neid tehakse Elsassis Lpfrine's, Strassburgi kandis. ^
Buss sitis koos reisijatega laevale ja siis. anti tund aega sklas-salongis vi ka laevadekil ringi kolamiseks; Kuna laeval olr mitu sidukite-dekki, siis tekkis Galais's dokkimisel vike segadus mitmed (ka nende ridade kirju- taja) jid bussist maha, kuna nad seda igel aijal les ei leidnud, ning pidid jalgsi teiste mootorsi- dukite vahel kaile vantsima, kus reisikaaslased neid naeru ja pilkega kannatamatult ootasid.
Torontos nii suure iendamise ja sabas seismisega ktte saadud prantsuse viisad, mida nd igal Prantsusmaale siseneval vlis- maalasel pidi tarvis olema, jid nieie bussil kll tollimeeste poolt vaatamata. Ka meie pagasi vastu ei tundnud keegi huvi vufasime varsti Pariisi pole, mda purus- tatud, kuid ikkagi veel imposant- setest II maailmasja-aegsetest betoonpunkritest, mis moodusta- sid 1944. aastal osa Hitleri kuul- sast ,,Atlandivallist*'.
Teepeal peeti paar korda kinni ja vetigi mned prantsuse (elsassi) lled, mis tunnustati tis- vrtuslikeks. Tuli vlja, et kanada dollarid prantsuse -franki- desse mber rehkendatult (unib. 20 kuni 25 centi frank, olenevalt vahetajast) teevad elu kaunis kal- liks." Keskmine vike lunaeine maksab vhemalt lj) dollarit, llepudel teerses Idoskm 10 franki (2,5 dollarit) ja alimaafaud- teesit Pariisis umbes sama palju. Hotellid olid meil nneks ette ra makstud..
Kuid kohale judes (ja nende ridade kirjutaja, olles erine Prant- susmaal reisinud, ennustas seda juba Inglismaal) selgus et asjad logisesid. Kikidele ei jtkunud vanas,. raitmekorruseiises v keerd-,, treppide ja ilma liftideta sdalin- nahotellis tube. Osa reisi
mujale saata, vandudes ja oma kohvreid kaasa lohistades. Ka hakkas vihma sadama. Hbtellim- nedher rkis vga viletsalt ing- lise keelt ning eesti nimesid ei osanud ta ldse hldada. Bussi ei ' saanud kuhugi^^p hotellis ei saanud htust sa.
Kuid varsti said endised , ^ len- nuvepoisid'' asjast le, tuletades meelde et on ennem hullemateski olukordades viibitud. Mnede sellide ainult ingliskeelt oskavate naiste virin ikkagi veel krvus, kes fish and chips'i*' jrel ringi ' vaatasid, siirduti lhemasse
bistroosse**, visati mned lled ja telliti, kas npuga nidates vi hirmsasti prantsuse moodi kurgu hlikuid kuristades , ,boef roti *' vi v,souperoignori*' ning pikka- mda saadi asjad korda. Nende ridade kirjutaja vnas kll kohv- rit keerdtrepist les viiendale kor- rusele yinnates oma puusa ra, mis jrgniisel peval linna^aatar misel tublisti tunda andis, kuid kes sellest sai hoolida?
Pariisi;vaatamiseks oli jetud terve pev ja nii valgutigi jrgniisel hommikul linna peale laiali (htul oli juba kord ,,Mplin Ruge'* ja ,,Place Pigalle'* juures ra kidud, kus kikides meldavates maailmakeeltes, kaasa arvatud soome, rootsi ja saksa, poissmeestena rndavaid ekskrsionlasi kohalike lihapot- tide juurde kutsuti) et Champs Elysee-1 ra kia ja Eiffeli otsa ronida. Viduvrava peal kidi kll, kuid Eiffeli otsa minemiseks oleks tulnud liiga kaua sabas seista. Selie asemel tehti lhike paadireis Seine: jel^ vaadati lhemalt B h a Jumalaema (Ntre Dame) katedraali ja Napoleoni hauda ning htul-pimedas roniti Pha Sdame (Sacre Goer) me otsa, et sealset kirikut imededa. Mned sattusid isegi Louvre muuseumi, kuigi sealsete kunsti-
varade vaatamiseks eriti palju aega le ei jnud.
Jrgmisel hommikul lks sit lahti Saksamaa poole. Mduti
, Verdunist ja sideti le si|la Saari- maastik oli ajaloost
arg|k.9)