ADVOKAAt)!' OI ma
Voifk.
$ 2 .  ^
la lale: LJ5e! Olge aga ilusasti
[vtan mantli seljast ja lasi siia." Id. olid tugevaks linud jimis ahju kttes, siis eeks muutunud ja kui letile oli judnud, ss
ei saanudki. Valu- J1 li ta aina Nomi-
[ipevale ja Piretile irvitades, et maova-
|ie,- sdamevalu peab
^da vi kht?" ita se habere!". tles
levaluks pole ju ph- 3d nd enam mitte!" ja kena, et selle testi jtnud ~ ladina kee-
|v, kallis professor! ]a lhen kki jvaa-
midagi hamba alla kht on thi ja teil
\, et thi . . tangijkoti ja seadis
bliidiie keema; Peagi Kesi podises. hiljem sid nad sda- paistel tulist putru silmas: F'ika tinginse ret n^ ehe nusse saa- lominikul lheb tohter le Polikliinikusse. Iitet seda oma sunni-
kaasavara ise enda fda. Tulete lihtsalt Jhai-
ja, rohtu saate kah!"
htuti 447-2017 vi 929-3425
IGAL ALAL
Moodsale muusikale tavatsetakse maal-kompositsioone,^ kuigi selles maamalinnas phendada tollal ei tundnud neid heliloojaid. vhem thelepanu kui klassikalise- Helindist eb ta^ et see pakkus le: arvustused on lhemad ega evi niduslikke, peaaegu hpnootisi eriti smapaistvat kohta muusika- summaid, mis hoolimata nende ni- lehekljel. Arvo Pardiga tehti sel- lisest monotoonsusest projekteeri- ies suhtes, meeldiv erand.Time- vad udustratavat pinget." Pardi ST' tuntud kriitik Beraard HoUand uhiuued td, Saara" ja Hmn phendab sellele tublisti le saja suurele linnale" meenutavad ar- rea ja vga nhtaval kohal. vustajale passaazhe Mussrgski
klaverimuusikast. Siin lheb krtik Arvustaja algab oma Idrjutist s- jrjekordselt rappa, pidades seda
nadga: Arvo Pardi muusU^a nib arusaadavaks. kuna enamus ve- mee tlevat, et tarkuseks ei saa nelasi (!) hakkab kaua kodunt' pidada alaimulatsiooni protsessi,, eemal vbides tundma kojuigat- vaid sootuks seUe raviskamist, sust". viiuHpala Fratres't" peab mida me ei vaja. Continuumi" ta healoomuliseks naljaks, kus orkester ja soustid, juhituna Joel saeh ja Vivaldi kivad nikult Saehsi poolt, tid meile htuga ksces Phip Glassiga." Ette- Pardi muusikat Alice Tully Hallis, kannete taset peab ta lbinisti kr- snumi lihtsusest ja rahulikkusest, g^ks. Bl Zakariasen lpetab s- Hr. Prt on huvitav muusikalme nadega: Igatahes Continuum" icsus, isegi enne, kui kuuleme on jg^g kord pakkunud erutava ta- ainsat nooti tema muusikast." gasivaate he huvitava ja vib-ol- Jrgnevalt heidab krtik tagasip- vga thtsa moodsa helooja gu Pardi ellu, eldes, et Pardist tst." kujunes aegamda ks neist ime- praseist nukogude heloojaist, kellele oleme vinud heita pgusa pugu, aka keda igupoolest tunne- me vhe.
K. T.
Tajatkafo: Hr. Prt on vib-oila enesest olenematult poltilme isik- sus, aga laupeva htul kuuldud paladel oli vhe hist muusikalise
TNU TOOME B.A.Se.g LL.B.
Tomnto, Ont. M6A 3A1
Telefon 789-7579 Ikodns 762-2367
Kui auvrne teadlane elanuks , . ajaarvamise prdepunktil, siis ta
olnuks Rooma kodank, senaator ja Kbi Laretei esines 4. veebraaril patriits,  Tacitus, Plinius ja Sueto-
Soome TV-s parimal saateajal - mus oleks vistelnud, kes ku-jutaks - , ^ , tema teemaks oU muusika vaba- tema eluloo ja iga nende meeste
 n ^ ^ T l i f A n n i avaldusena. Saade o ^ v e l oleks kraLud v L S ei kuulunud uhegi muusika-kool- j-ootsikeehie ja imestust ratas, et pealkirja vir mamae saoien- komia vi Hikumise valdkonda, oi- soomekeelset L " - Lu^e t S e g a mees les ei avangardsed ega konserva- XTJI 1 R-I I 7 J^Z--; tiivsed, vaid seistes vljaspool m- ^ ., koik o M s moismud V o o t o , lemat." Kas selleks, et raskendada teisel sest ta kirjutab ja kneleb keeb
pool Soome lahte snalise osa nagu nemad. Aga vaim oleks teine. Edasi phendab krtUc oma read mistmist. - rkis ju pianist ka Voobus on kristlane lapseplvest
kavas olevate Pardi tde iseloo- Arvo Pardist temaAlna" ' ette- peaie  ^^s^nda tunnistaja. Sel- mustamisele. Klaveripala,, Alma- kandmisega henduses, jutustades lest roomlased aru ei saanud, olid le" peab ta sobivaks avanguks helooja Gredo" teose saatusest nad ju paganad ja hvisid nagu kontserde. lahele vulile ja or- ametivimude ksitluses ja Arvo kik, mis Jumalast seisab kaugel.
  ^ : ^ ' ;  ^ ^ ^ , K U I Sriayi Kopti ri^^^^^^^^ htsalt hljub m^ie le . . ., aval- Programm oli a. 1981 lindistatud patriarh voi piiskop kirjutaks tema dades oma vmases osas puhasta- misas Tammisaare Imna 75. sunnipaeyatervituse, sus nad vat mju, nagu viksed ladisevad. lheduses, mis kuulub soomeroots- huuaks ,Jarelejatmatu visadusega lained, mis pesevad ra kuhjmiud, laste asulate hulka. Kava ldpeal- teadlane . Nad on namud teda peeneks hrutud kivipudeme meie kirjaks U Meloodiate .snadega" neid otsimas ja klastamas erineva teadvusest" Kahele klavere ja Ja Kbi Lartei esitas mh.seUe raa- sihiga km seda teevad n^de umb- sopramle Idrjutatud helindi, Saa- mes Schumanni ja Chopmi helm- ruse moslemid vi paganad. Need ta oH 91-aastane" peakvateedcs deid ning magu mainitud juba, ka kiusavad, vaenavad ja hvitavad peab ta tnsust, mida ei kutsu Arvo Pardi Aliinale". Huvitav on kristlasi. Dr. Vbus ksis nende vlja vaikus, vaid korduse'd. Teme see, et varasemas samas program- kroonikaid, ksikirju ja dgkogu- esiettekanne,' Hmri suurele unna- nii.esituses o soomekeehie tekst duste rikuid. Luges, uuris ja pil- le" samuti' kahele klavere, ja J^^^s, mis nd puudus. Kas see distas neid, mida varem keegi tei- vulipala Fi:atres" olid kantud ,>vlja tsenseeritud"? 1983. a^ s- ne pole teinud. Ta oH tulnud jala samast lihtsusest tleb kriitik, ta kevadel esitatud Kbi Lartei vi eesli-^ hobuse seljas, kaugelt n- Jrgmise helit 'Pro et Cohtra"^s teises saates o soomekeehie ha, et mitte ratsanik, vaid reisija, puhul vidab ta, et Pardi lihtsusta- tekst olemas, Imigi ka sel oli jut-. Tema visadus vitis neid, nad ava- tud stiU sai alguse 1960-ndate aas- tu vabadusest ja Arvo Pardist, kes sid teadlasele rikute peidupaikade tate lpus ja et  P r o et Contra" oli sunnitud kodumaalt lahkuma, uksed ja nitasid rikuid, mis seis- tshellole ja rkestre on valminud kuidas ta nimi on phitud vlja misest koltunud sajandite jooksul veidi varem, nsades:,,SeUes muu- teatmeteoseist jne. (EPL/JM). ^ scalises lahingus leebed kadentsi- "    ' '   -  
tJliiskonna igluse Ndal (Community Justice Week) Ontarios kutsub teid ohvrikslangenute eest hoolitsema.
Meie iglusessteemil on kena traditsioon eksijate kaitsmisel. Igatahes peame kik aru saama, et ka ohvrikslangenuU on oma igused ja vajadused.
Ohvrikslangenud ja nende perekonnad vajavad seUe kriisi ajal abi Nad vajavad informatsiooni ja juhtunist iglusessteemi kasutamisel Nad vajavad tuge ja hoolitsust kuriteo jrehnjudelahendamiiisel
Ontario valitsus on vtnud tarvitusele mitme- suguseid initsiatiive ohvrite abistamisei. Kuid isiklik ja hiskondlik osavtlikkus on oluline.
Vtice osa! Osalege hiskondlikule alusele rajatud kuritegude rahoidmise programmide tegevuses. Astuge hendusse kohaliku politsei vi provmtsi- kohtuga vi kirjutage: Provmcial Seoretriat for ^iustice, Queens Paric, Toronto M 7 A 2 A l
Provincial Secretariat for Justice
: R. scmim^s^ optik v ^ ^ nur vak euroopa prilliraames
Zeiss, Rodenstock, Metzler. Spetrialiseernnnd contad leusid!
11586 BLOOR ST. W. 1 tnav ll pe pcl Dimdas?e;siibway'dl
Tel. 535-
avatud esniaspftevast reedeni kella 93-m
Tdefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832
KUULUTAMINE VABA EESTLASES
oh tasuv ajalehe Walase leviku tttu.
ks toll hel veerul: kuulutuste kljel $4.75 tekstis $5. esikljel $5.50
ndala eshnesse ajalehte kuM emasp. homnri. kella ll-m ja ndala teise ajalehte Ikuni kol-
map. homm. kella ll-ni.
taolised kujundid on vastunidusta- tud orkestri segipaisatud helidega ja rmukalt khiseva klavrin- guga." Arvustaja annab tunnustuse ka kige soustidele ja rkestre kos juhiga. Kavast tstab ta eri- selt vlja CantuseBenjamin Brit- teni mlestuseks'*, eldes t see o ,,tenoselt kauneim kigest muust oma mahedate keelpil-har- mooniate, summate, kellamngu ja leebelt kahanevate mioor-astmi- kega." htut nimetab ta rahva- rohkeks ja vluvaks".
Lbinisti ktva arvustuse kuju- tab ka Bl Zakariasen ,jDay News'is" (12. mrtsi number). Aja- lehe toimetus ja krtc on ga oma kodutd temud pris lohakalt ja ,,kaunistanud** artdi pealkirjaga: Punane komponist Tully HaUis". Kriitik nimetab kontserti erakord- selt nauditavaks" ja Parti heks juhtivamaks esindajaks veelgi" v-' hetuntud nukogude (!) avangard- muusikas". Kriitik sab, et on' l- diselt teada, et selline muusika ei leia heaksktu liukogude vimu- meeste poolt ja Pardi tid esitati harva." Jrgneb lik Pardi Lnde asumise phjustest. Ka nendib krii- tik, et helooj oli Tully kontser- dcs kohal kuulamak oma muusi- kat ja knelemaks ingse keeles  mtiemispausidega, aga sarmi- kalt  suurele kuulajaskonnale . . . Rikkak kava pakkus paeluvaid niteid Pardi kompositsioonidest enne ja prast emigratsiooni." Va- rasemates hetdes leiab arvus- taja Anton Webemi mju, eldes
RAAMAWPiDAJAD
Toront, Oni M5H 3M7
653-7816
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-prandused
Lnemaailma kaasaja te^lased nimetavad Vbust avme peane, andunud ristiusu pastor, kannatava inimkonna julge eest- vitleja, respekteeritud kaasvitieja ja hinnatud sber"  dr. Robert H. Fischer'i snadega. Neid kiki vlub Vbuse suur keelte tundmi- ne. Tema heebrea, araabia, aramea ja sria keelte valdamine ja kree- ka-ladina keele p^hjalik omamine oli nende arvates nagu palju he inimese kohta. Temale saadeti p- petoolide kutseid ja jagati uurimis- teks toetusi. Ta teaduslikud avas- tused aktsepteeriti ameerikalcu kiirusega ja ta reputatsioon Uues Maailmas on vaieldamatu.
Meie oma kirik hindab dr. A . Vbust mitmel alal. Ta on Aka- deemilise Usuteadlaste Seltsi pal- jude trkiste suure enamuse autor ja hing. Ilma temata see akadee- miline asutus' leks varjusurmas juba ammu. Ta on koguteoste au- tor meie kirikus, mis poleks teoks saanud ilma teniata ja tema hutu- seta teistele. Ta on'Eesti Kiriku Kannatuse ajaloo phjalik kirjapa- nija ja meie mrtrite hl igavi- kust oleviku maailmale nendele mistetavas keeles. Ta on asenda- matu pedagoog Eesti Usuteaduse Instituudi juhatajana ja ta vaiihu kandjana, milline asutus ainsana saiidab anda kirHcut abilisi ja seiie edasiviijaid tulevikus.
Eesti rahvas hmdab teda meie ajaloo kirjutajana ja tutvustajana vlismaadel, kelle jutust: saadakse aru. Rahvas on tnulik, et on lei- dunud mees, kes vrastele nende . ja mlestusfondid on tulumaksu- , , ^ ^ . . .
siiski, et tegemist on tugeva m- ^^bad. Suunake oma annetused ^'1'^^ s&Umnd meie ajaloolist dividuaalsusega, mis ootab vlja- ^ ^ ^ ^ ^ j ^ ^^ -^ ^^ ^^ j^gat- '
sioonidele
Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ct. Wlowdale, Ont. M2R,3S8
psu." Cantuse" kohta mainib ta, et see on sgavalt lgutav, pUdc ja phalik crescendo murest, viidates vaheldumisi varasele ing- lise kirikumuusikale kui ka Britte-
teed. Tema kannatuste lugu saks- laste, taanlaste, rootslaste, poolaka- te ja peamiselt barbaarsete venelas- te sajandeid kestnud ikestanuse all. Eesti SUap i t a l Kanadas .
kaudu tulumaksuvaba kviitungi J^^^^a seeprast, et meie maa oli saamiseks.  Eesti Maja, 958 j'^ "'kas ja meie asend geograafili-
ni jumalagajtu  oopere,Surm Broadview Ave., Toronto, Ont. selt vrastele ihaldatav, kuid rah- Veneetsias". Tabula rasa" mee- M4K 2R6 vaarv oli vike ennast suurte vastu nutab arvustajale varaseid Morton . kaitsma. Senini pole meie ajaloo- Feldmani ja Steve Reichi mini- ^^^^^ ^^^^^^d seda tarvilikult kir-
jeldada. Tema teos Studies in the history of the Estonian People" on uhiikne ja rahvas on seda tnuga heaks ktnud. Sellest on juba IX kidet munud ja autor loodab kuni XII kiteni mmna. Sellega on Vbus teeiiinud omale suure pat- rioodi ja eesti rahva eluiguse eest- vitieja nime. Seda koguteost eest- lased kingivad oma lastele, raama- tukogudele, likoolidele ja uurimis- asutustele. Rida jukaid eestlasi, eriti Vancouveri Imnas, on tasu- nud mitme kite trkikulud. Oleks ksida: miks amult Vancouveri jukad seda on temud? Mujal on ju ka jukust. Teiseks: miks eesti ajaloolased pole seUeie teosele l- henenud arvustava snavtuga? On ju me selleks vimelisi inimesi.
Vbus on jljetutes haudades puhkavate eesti poegade ja ttarde hoiatav hl -maailmas. Ta on Si- beris elavalt maetute kannatajate hoiatav srm nee, kes veel enam- laste jhkrust ei tunne. Ta on he rahva vaimlme saadik, kellelt aja- lik olemine on vetud, aga kelle vaim vitleb Issanda nimel.
Prof.dr. Arthur Vbus sndis Varal 28. apr. 1909 ja on Tartu mees. Lpetas Treffneri gmnaasiu- mi 1928, Tartu likooli usuteadus- konna 1932, sai magistriks 1934 ja doktoriks 1943. Onmitme v- lismaise akadeemilise hingu Hige, Chicago tJlikooli usuteaduskonna professor ja temanimelise Srioloo- gia Instituudi juhataja. Ta ori Ees- ti Kirikuvalitsuse liige assessorma ja Indianapolise kog. petaja. On 1936. aastast peale abielus Ilse Luksepaga ja neil on 2 abielus t- tart. Tema- 75. a. snnipeva pu- hul, tieme temale, kik eestlased, et ta on meie armastatud misjoni kandja ja me hmdame seda kr- gelt. Meie palvetame. tema eest ja Jumal nnistagu teda.
Karl RaEidsepp,
demonstratsioon
Toronto (EKN informatsioon)  ,,Meie ei tohi lasta teist Vieti^ami rahu" kunagi korduda!" SeUe hdlause aE toimub laupeval, 28. apri, keU 11.00 hommUcul. Toron- to raekoja ees protestidemi>nstrat- ioon, hiseiks korraldajateks on Canadian Goalitiori for ' Peace Through Strength, Young Vietna- mee for Freedom ja The Free Viet,Community Canada. Demonst- ratsiooni siWks on valgustad;a Viet- iiartii ikestatud rahva raskeid olu-i kordi kommunistku rezhhii aU, htiasi anda toetiist tiib-raketi katsetamisele Kanada pmnal.
Demonstratsiooni eeliniormat- sioonis selgitatakse, et Phja-Viet- nami ja N. Liidu his-vit toimus suurel mral patsifistide kaasabi- ga, mle tagajrjeks o kige suu- rem veresaun ja massimrv prast II maailmasda. Kaks mjonit ta- peti Kampucheas, kui seahie^ demo- kraatlik valitsus kukutati.
Canadian Coation for Peace Through Strength kutsub eestiase Leon Ttretjakevitchi juhatusel eest- lasi suureavuliselt demonstr^tsioo- niie. '
ELEKTRI
Hainng 762-9190 Litsents nr. E 1044