Foto: VE
peelsust bv
|t will Gorhachev Philadelphia ta-
p s nad nevad teisi demokraatlike valit- ilju paremini elavat, led. . kelle keel on le vga sarnane, on iga tuttavad, sest neil I^t soome telesaateid
berata. et nha kui nde kapitalistlikud lavad. Katoliiklikud iOmakorda tunnevad ri iklikule Poolale Ls nivad Nukogude plevat alalises oposit-
jal ajal", nii arutavad p " , suruti igasugused la juba siis kui' neid 1kunagi ei judnud Isete karjumise ja de- i o o n i - mars s i d e
pres, aga thus. Gor- hiim paistab arvavat, bressioon on ebakul- Lohane ja ka majan- Itie-tulus. Las' nad |vad ega nad isegi
nii- jlle iseseisvaks
la? Prast 23. augus-; demo-sid, vibolla lorral tuleb vlja
|hvahulk? Kas ei pan- suurele. uuele rahva-
plaanib Gorbatshov '/aikselt kuid thusalt te ja kolkapatrioote
neile selgitada, et us ja heaolu oleneb Oma edasise narruse /ad nad nii tkohad kaotada. Ei usuta, et Kavatseb saata oma
Vilniuse munakivi- ama, kuid kui ta oh-- ale laseb, hakkavad
- vene rahvas mistuses kahtlema, usuvad suuresse ja Venemaasse r-^ KGB'st ja sjavest. Moskva ,vvanameel- , oodates Kremli (omistamist. Kas ta atud oma liberaalsest nes, et thusalt dissi- us kaela peale astu- eme. iladelphia Inquirer"
I
V
li?--
l-v., lv/
John Diefenbakeri valitsemise ajal elas Kanada le omaprase sisepoliitilise kriisi, mis vapustas tunduvalt tolleaegse konservatiivide valitsuse alus- sambaida Nimelt oli valitsus sunnitud prast pikemaid kaalutlusi thistama jahilen- nuki jjAvro Arrov^ '^-! produkt- siooni andmise, kpna uue len- nuki konstrueerimine oli linud juba maksma sadu miljoneid dollareid ning ,5Ailrow'[*' pro- duktsiooni andmine oleks nud- nud veelgi rohkem raha. Kogu selle afri juures i oli kige suuremaks probleemiks, et uue lennuki vastu ei tundnud kski teine riik huvi ning Kanada ei oleks ksi judnud seda ^ ,valget elevanti''leval pidada.
Nd seisab umbes samalaad- sete probleemide ees Iisrael, kes oli sunnitud thistama katselen- nud edukalt sooritanud Lavi'' nimelise jahilennuki produktsi- ooni andmise, Fljijused on peamiselt samuti majandusli- kud, kuna Iisrael ei ole vimeline oma kallist lennukit produtseerima samal ajal kui ta saab hendriikidest palju odavamalt osta sama hid vi isegi nukeid.
Iisraeli juhtkond asus Lavi konstrueerimise juurde mned aastad tagasi suure vaimustuse- gaiisraeli sjavel pidi olema oma lennuk, mis pidi oma vi- metelt letama kigi teiste riiki- de jahilennukid. Valitsusel puu- dusid vastavad summad, kuid nagu alati nii ka ndltulid appi ameeriklased, kes olid 1983. aastal valmis lahkel kel lisrae- lile uue lennuki ehitamiseks toetust andma. T juurde asuti suure entusiasmiga ning palgati ligemale 3000 inseneri, kelledele liitusid veel paartuhat tehnilist abitjudu. Keegi ei ksinud kuludest, kuna lahked ameerika onud olid valmis uut ettevtet 500 miljoni dollari ulatuses aastas toetama. Loomulikult ei tulnud see raha hendriikide Kongressi ja valitsuse lkmete taskutest, vaid selle maksid vl- ja hendriikide maksumaksjad.
Kuid pikapeale hakkas Iisrae- li juhtkonnale koitma, et isegi vaatamata W a^shingtoni suurele abile ei ole vike riik vimeHne sellist suurt projekti lbi viima, eriti kui uue lennuki pro- duktsiooni andmine oleks valu- salt sisse liganud Iisraeli s- jalise eelarve vljaminekutesse. Lpuks muutusid isegi seni lahtise kega projekti toetanud ameeriklased skeptisteks ning hakkasid Iisraelile survet avaldama kogu ettevtte likvi- deerimiseks. Ja nii juhtuski, et Lavile ldi mned ndalad tagasi surmakella p Iisraeli valitsus otsustas hlte vahekor- raga 12:11 programmi thista- da. Kogu see omaprane nali oli kolme aasta jooksul maksma linud 1,5 miljardit dollarit.
Kuid asi pole sellega veel lp- penud; 3000 krge kvalifikat- siooniga inseneri, kes seni Lavi leiba olid snud, blld jnud peva pealt ilma tta vi pidid leppima hoopis kehyemate pal- kadega, kuhu Washingtoni toetussummad ei ulatunud. Osa Vailandatutest korraldas valitsuse-vastaseid 1 demonstrat- sioone, mis vtsid paiguti vgivaldse Iseloomu. 5f uid valit- sus ji oma seisukoha juurde kindlaks ja paljud insenerid ja
avi projektiga seotud-inimesed
Eesti Sihtkapital Kanadas"
! tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti
organisatsioonidele
M 4 K 2R6
Teeme isosi ja parandame vaoii oSi linnas kui ka suvilates.
I 0 0 a c o a o B B D O D a a D a a B a o a e q B D a o i i o a a o a
Kanada saatkondade poole, et raputada oma jalgadelt Iisraeli tolmu ja minna mujale nne ja td otsima. Vaevalt aga .Kanada neile mingisuguseks ,,naeratuste maaks'' kujuneb, kuna ka siin on olnud oma Lavi DiefenbakrI valitsemise afj
9
ii
alati hoobelda, kui suure ar^ mastuse Ja. hooSe.ga nad hoolitsevad eesti kultuuripran- di silitamise ja eesti vaimuvara loojatele thelepanu ja austuse omistamise eest. Asjad pole aga kaugeltki teglikult nii roosilised nagu neid ptakse avalikkuses allakriipsutada. See selgub hest ,,Rahva Hles-'esitatud lugeja-kirjast, milles A. Kti nimeline isik heidab vimudele ette, et nad on lasknud luuletaja Juhan Liivi snnikodu hoone .laguneda ning vssa .ja umb-
. A.: Ktt tleb oma kirjas,-et ta armastab vga Juhan Liivi loo- mingut, kuna sellised luuletused naguMust lagi on meie toal", ks suu", Ta lendab mesi- puu, poole", ,,Rndaja.,'% Sgis", ,,Ma lillesideme v- taks" jne, on ainulaadsed. Ar- mastusest ja austusest luuletaja vastu klastas kirja .kirjutaja Juhan Liivi hauda ja sn- nikohta Alatskivil. Tema hin- nangul oli hauaplats enam-v- hem hooldatud, kuid luuletaja snnimaja oli tielikult rohtu kasvanud, hoone ise haledas olukorras, katus lbi. ,,Olnuks vikat, oleksime kll selle suure heina ja ngesed maja mbert ra niitnud," tleb A. Ktt. E i tea, kes peaks selle meile eestlastele kalli Juhan Liivi sn- nikodu eest hoolitsema?" ksib kirja kirjutaja ja jtkab siis: ,,Suure hurraaga taastame vanu teerseid tuulikuid ja teeme neisse hubaseid restorane. Aga ometi vajaks Juhan Liivi sn- nikodu hoolitsevat ktt , vhemalt katus tuleks uus teha ja umbrohi niita. . . Vi on see nii, et kui elus oled vaene ja mahajetud, siis ole seda ka
3 iroadview Ave. Ont. M4IC 2RI)
henduses ffliii judis
KINNISVARALAENUD ISIKLIKUD LAENUD.
inforfiBiifslooniks h@llsfflid@ 465-4659
IS
piiriksimustele^ Need on tegelikult kummitanud mlema riigi ajaloos juba 120 aastat ^ i dust leitud,;,
Ndki pole tenoline mingi kiire lahendus, olgugi, et vahe- korrad mlema hiigelriigi vahel on hetkel suhteliselt head. Kuid mitte kaua aega tagasi oli olukord niivrd pingeline, et piiril leidsid aset korduvad relvastatud kokku- prked.
Viimati arutati- piire selle aasta veebruaris, enne seda a. 1978. Veebruarikohtumisel valitses siiski teatud optimism prast Gor- batshovi Vladivostokis peetud knet. Gorbatshov esines suhteli- selt mdukana ja pakkus koguni ht vene jreleandmist. Nimelt, et piir peaks kulgema keset Amuuri jge ja mitte nagu seniajani, piki je Hiinapoolset kallast.
Hiina suhtus ettepanekusse hea- tahdikult, kuid deklareeris, et vahekordade tielikuks normali- seerirniseks on vaja ka muud. Uhe komistuskivina toodi ette suuri vene vekoondisi piirialadel, N . Liidu okupatsiooni Afganistanis ja N . Liidu poolt toetatava Vietnami invasiooni ' Kamputsheasse. Ka siis, kui Gorbatshov hiljuti teatas, et N . Liit .olevat nus eemaldama Aasiast kik oma keskmaaraketid, on Peking umbusklik.
Hiina ja N . Liidu vaheline piir on maailma kige pikem maapiir ja jaguneb kabte ossa: ks on Kesk-Aasias , mitte kaugel Afganistanist ja Pakistanist, kuna teine on idapoolne. Mlema osa vahel paikneb Mongoolia. Piiri mlemas osas on suuri maa- alasid, milliseid sdadest ja in- vasioonidest nrgestatu(^i Hiina oli sunnitud loovutama Venele a. 1858 ja 1860.
Prast keisrivimu kukutamist Hiinas a. 1911 ja bolshevike vitu Venemaal, lubas N . Liit, et kik epingud vanade vimurite vahel
olevat kehtetud. A . 1924 juti kokkuleppele, et vanu lepinguid tulevat asendada uutega. Kuid siis tabasid Hiinat kodusjad, Jaapani okupatsioon ja jtkuv sda
Kuomintangi ning Mao kommu- nistide vahel. N . Liit konsolidee- ris oma vimu piirialadel ja jttis 1858. ja 1860. a. saadud alad omale.
Tnapeva Hiina juhid peavad tolleaegseid lepinguid ebaiglas- teks ega soovi neid tunnustada alusena piiritmbamisteks vi pii-
. rilbirkimisteks; Ka siis, kui Hiina ei nua tagasi kiki mdunud sajandil kaotatud maa- alasid, on mlema riigi kaartidel esinevad piirid alati olnud sootuks erinevad.
Hiina valitsus mrgib, et piiri- ksimusi saab ainuksi lahendada siis, kui lhtutakse kehtivaist le- pinguist ja mitte kehtivaist piiridest.
Lugejakiri
Kiirelt ,,uutnev'' maailm siit metsarpest vaadatuna on lihtsalt segadusse viiv.
Ajalehtedes ja TV-s korduvalt toonitatakse ja naiivselt loodetak- se Gorbatshov! uutmisest" kui telist ja ausat ida-lne koostd.
Nd aga loeme, et uutmist" rakendati ka lneranniku pidus- tuste korraldamisel (vt: Vaba Eestlane 1. sept. Ihk. 9 Jrel- mlgutusi").
Musta Lindi demonstratsioonil kneles kaasmaalane, et ta oli Brezhnevi aeg karistust kannud .Siberis samade mtete vljenda- mise prast, mida Gorbatshov nimetab oma uutmise poliitikaks ja ta saab nd vabana vabas maailmas sellest khelda.
Olin ja olen arvamisel, et,,uut- mine" on uus peibutav lksna Gorbatshovi snastikus, nagu on seda Moskva rahumiitingud, Af- ganistaanis toimuv sda ja vahepealsed teiste maade anasta- mised.
ii
.aaclaval ehtne aromaatne, tiustatud maitsega, vrskelt jahvatatud ksige, kas sre vi peenike jahvatus. Saatke $1.00 maitse prooviks. Hind $3.00 nael US. Lisada postikulu: 1 nael US$1.80, 2 n. $3.25 US, 3 n. $4.50 Us, 4 n. $5.50 US, 5 n. 6.50 US jne. Tellige nd! . Tellida: Indrek Lepson, 1925 Lombard,Evret ,Wa 98201
U S A
eiamri
Lenin vi keegi targem kommu- nist telnud kord, et kapitalist on valmis talle oma poomisnori mma. Nib, et asi on siiski pi- sut teisiti. HullemgL
Wiesenthali keskus on avanud Torontos oma sprade seltsi, ,,Friends of Simon Wiesenthal Genter for Holocaust Stiidies" nime all. n trkitud neljalehe- kljeline kiri , Dear Friend, mille motoks on neljarealine tsitaat helt lbertalasek nimega Terry Long. Selle esimene rida algab snadega , ,The Jews are the ulti- mate in deception . . . " Terry't ja temataolisi kirutakse ige phjalikult, kuid ilma et otseselt oleks eldud, et see oleks vale. Enesekiituseks loetakse 450 nirtie esitamist Deschenes' sjakur- jategijate komisjonile, kuid vaigitakse sellest kui vhe neist ji sela peale, jne. Neil on ka teine lesanne petada. Nimelt, edendada rahvustevahelist arusaamist.
Neid Sol Littmani allkirjaga toetuse hankimise leskutseid on sadutud massiliselt 17 centi mbrikul. Kas teadlikult vi mitte, ks neist oli adresseeritud hele eestlasele, pealegi tema suvisele aadressile! Kas see lkitati lootuses, et vastu saade- takse raha, kuna muidu vib sat- tuda nende halba nimekirja?
Keskusel n spru'' kuut sorti kige viksem maksab 15 dol- larit (associate), kuna kaitseing- liks (guardian) saarniseks ^uleb saata tervelt tuhat dollarit. Tege- likult tuleb see kll tublisti odavam vlja, sest meie Ottawa tulumaksuamet maksab sellest oma osa lahkelt toetajale tagasi.
See tulumaksutendi number, 0567586-21-27 ongi see kige p- nevam klg selles loos. Kui skau- dispradel kulus mitu aastat numbri saamiseks, ja ppetooli fond on kammitsais mis keelavad ppestipendiumi andmise, mis nks on siis Littrnanil, peale poomisnori teooria mille ph- jal Kanada maksumaksjad peavad toetama Wiesenthali koostd KGB-ga?
Seda viksid lugejad jrele pri- da oma M P kaudu. Igal juhul, neid eestlasi kes saanud sellise leskutse, palutakse see saata vi sisse anda, E K N ' u broosse (958 Broadview Avenue, Toronto M4K 2R6). Meie lemaailmsel vabadusfbndil on positiivsemad eesmrgid, kuid Kanadas numbrit ei saa! Miks selline diskriminee- rimine? E. ARUJA