adjapeyal, 8, j j ^ v e i ^ November 8.19$4 Nr . 83 ma
V A B A D E E E S T L A S T E H i ^ M K A N D J A
Vaba Eesane, 1955 .Ont. M 3 B : 2 M 3 ;
TOIMETAJA: Haimes,Oja. r
TEUBFNID: t o ^ (tellimised, ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD:Kanadas: aastas $54.^^ ja veerandaastas $16.
aastas $30.
T E l i i M S f f l N N A D a a s t a s aastas $37.j veerandaastas $19.
Aadressi muudatus 70 c. ksiknumbri hind 70 &.
KUmjjnJSTE i U N N A D : v::/-m toll hel veerul: $5.00, esikljel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955iLesHe St. Don Hills, Ont. M3B 2M3
Kui N. Ldu ja lneliitiaste Ved Saksamaa territooriumi Teise maailmasda lppfaasis okupeeri- sid, od hendriigid ja N. Liit eriti huvitatud Saksamaa raketispetsia- listide oma poolele tmbamisest ja nende rakendamisest erilesannete titmisele. N i i kukkuski vlja, et osa nimekaid raketispetsialist^ ji olude sunnil vene poolele, kui teine osa, eesotsas Wernher von Braun'iga, pgenes kiiresti amee^ riklaste tsooni ja andis end Washmgtoni kasutusesse.
Ameeriklased rakendasid 118 sak- sa spetsialisti rakettide konstruee- rimisele, kuid Washingtonis ei ve- tud vistlust venelastega maailma- ruumi vallutamiseks esialgu tsi- selt ja all^s siis, kui venelased saatsid 1957. aasta oktoobris oma Sputnik I maailmaruumi, saadi hendriikides aru, et maailmaruu-
. , . mi vallutamiseks on alanud vidu- Eesti Invalde Toetava Naisriiigimsnituselesmesoo^^^ Avo Kittask Charles Kipperi klaveri- jooksja tuleb kiiresti tle hakata,
Foto: Ilme Llevars ^^^^j^^^j^ jrele juda. hend- ' \ ' -. . '' ; ' ; ; .: ^ riikide raketiteadlaste ttempot
kiirendas vene kosmonaudi Juri Gagarini lend maailmaruumi 1961. aastal ning peagi kerkis pevakor- rale ka Kuu vallutamise ksimus.
iiilngeile tonkreetseile la
Vaatamata hendriikide krgele tehnoloogiale, ei ohiud ameeriklas-
E K N laupevasel debatil, mis peeti aastakoosoleku eeloana, oli arutluse all ,,Mis suunas eestlus? tel kaugeltki neid kogemusi raket- Eesti keel ja eestluse tulevik.'' Huvi sellise elava aine ksitlemise vastu oli suur, kuna 60 osavtjat ta- tide Ikonstrueerimise alal, mida gasid elava diskussiooni, kus osavtjate snavtud olid mmkord ulatuskumadM iaudko^^ olijate omasid sakslased. Ning nd ra-
kendati Wernher von Braun tle nmg anti talle kik vimalused ja tohutud summad hgeirakettide konstrueerimiseks. Von Braunl toe- kamaks abiliseks selle suure les- ande lbiviimisel oli saksa raketi- ekspert Arthur Rudolph, kes samu- ti oli Teise maailmasja ajal tege-
Indias pole kunagi olnud r ^ u ja la kustutajateks kolm stabiilsust prast seda kui S ^ ihu- Debati moderaatoriks oli EKN vhe, meie ei tohi oma hiskonda on parem vljendada inglise kee- t^mik vim seai kokku v a ^ purata sellega, et valime vaid neid, les. mag Indiast moodustati^l^^ kes rgivad eesti keelt, tal kak!9 iseseisvat riiM India j kaugemale ja krgemale/ Mnede soo, Rein Polli, E K N esimees Laas Pakistan. Usulised lahkhelid, etni- oletuste phjal ei ole siin tegemist Leivat ja S. Veidenbaum. Uste gruppide vahelised ajaloolised mitte ainult sikhide ja hindude tlid, p g . n i k e ^ l ^ ^ ^ ^ lemui V-2 i^ketlide k o n s t r u ^ ^ ^ ^
eT S d ^ S l ^ L i d M P^"^ vitlema. Kas seesama eemale.Noored loevad eestikeelseid nisatsioonid pole kursis olukorra- sega ja nende-produktsioom andmi- E K N arutleb oma asju kmne aas- materjale siis, km ta prast inglise keeles? Vi on jutatud ja neile kirjutatud. noonis intergreerub j toob sellega gakslaste td kroonis edu -
teooriatel vib oUa Mest, veel neid, kes eesti keelt rgivad^ c vpidenbaum Dehmendas oma-^^^^^^^^^^^^^ nendk ideede ja t tulemusena kuria kontrovereiaatae ja diktaatcMT. Pagul^^^ vljaspoole j^^^gt^^^^.^^
E t ESTO-AMERICA tahaks sur- Moderaator kommehteeris omalt mata eesti hiskonda, pole ige, ta-
poolt ESTO-AMERICA't, eldes et hame vaid he uue aspekti ^avada Esimesena alustas S. Veiden- see ajakiri on suunatud neile, kes eestlusele- USA eesti hiskonnad on'
poliitilised erinevused on kik sel- leks kaasa aidanud, et India, on pi- devalt Olnud rahutuste ja sdade keerises, mis on nudnud sadu tu- handeid ^rmaohvreid; Erit i ohvrid terikkad olid vitlused, mis toimu- sid Pakistani ja India vahel^Kash- miri vrstiriigi prast. Muhameed- laste j a hindude vahel on olnud ve- siseid tlisid, mis on toonud kaasa surma ning viletsust, hda ja vae- sust elandionnle.
Ukult valitsev Indira Gandhi tslmis generatsiooni, kes enam kik ei tihedad poliitilised Ja majandusli- oska rkida eesti keelt. See ei ole kud sidemed N . Liiduga, eemaldu- nii, tles S. Veidenbaum, tema t- des jrk-jrgult lnemaailmast, helepanekute jrgi nad' oskavad Tema soosimisd on Indias tekki- tiesti hsti. Meie kodudes, kooli- nud ka vga tugev kommunistlik des, tienduskoolides, skaudilaag- partei, kelle liikmete arvu hinna- reis. rgitakse eesti keelt. Kuidas
India pea^ miljoni isikule. on vimalik, et inimesed kki ao- miramise phjusi New Ddhis tu- M i s saafe Gaadhi tavad eesti keele? Kuidas ESTO- leb otsida isikhide ja hindude vahe- aisemele valiti kiiresti uueks peami- AMERICA vljaandmisega kavat- Ustft tlides^ mis kuhmneerusid nistriks tema poeg Rajiy Gassdhi, setakse petada eesti keelt? kesoleva aasta algul. SikUd, keUe kes^ e^^ ^ miulised tekspidamised erinevad vas oma vimeid nidanud. Une hindude usulMet arusaamadest peammis^ seda ras- oma liberaalsemate vaadete tttu, kemad ja probleemid seda suure- j _ i M ^ i - . i - . _ _ . i A i _ _ jnaad, et kogu Indias vallandusid
verised kttemakisuaktsioonid sik- hide vastu, mis on nudnud juba le 1000 surmaohvri.
eldes tema on seni vaid ht numb- rit lugenud ja tema snavtt pol- nud, etteheide, vaid rohkem ksi- mus.
Ta tles, et ta tahab siiski, et eesti keel psiks nagu see on p- sinud kodumaal raskeis olukorda- des. '
Rein Polli (snd. 1944) tutvustas ennast: oli tegev USA's skaudina,
on jrk-jrgult eemaldunud ka po- Qiitiliselt Indiast ning nuavad en Je poltilist ja usulist autonoo- joiat, mida India keskvalitsus ei de valmis lubama. Sikhide nud- nmste mahasurumiseks saatis pea- ininister Indira Gandhi kevadel suuremad sjaveksused Amritsa-
I ri, kus asub sikhide piha Kuldne TempeL Kuna templist juhiti ik^ Mde separatistkku liikumiSst^ siis vaUutasid sjaveofsad piihakoja tbrnjooksuga, te 8M ini- ;mestsaisiiirma.- V
Kahtlemata panevad venelased Indias kik mngu, et 700 miljcmi nud gedaid proteste vanemalt ees- elanikuga suurriik nende mjusf- ti generatsioont. Ta arvas, et rist vlja ei hiseks. Kuidas see Psaks noortes ratama huyieestlu- nnestiib,'seda peab n^tama tuJe- se vastu, ss tulevad noored ^selle vik. Mofskva probleenud n sedr hiiremadj et venelastel ei ole In- dias enam nii mjuvimsat toetajat
T ei tle, et sellist ajakirja poleks vaja, siin maal on vabadus vlja- anda mida tahetakse. On sski ole-' mas kirjalikke materjale, kus eesti
skaudijuhina, suvelaagrite juhina, noor viks oma keelt harjutada, rahvatantsijana, olnud tegev eesti eesti ajalehed ilmuvad. Peame seltskonnas, kuid ji siis eemale, suutma eesti keelt silitada. Kuidas Nd oh Torontos ja laulab Estonia nimetavad need end eestlasteks, kooris, on aidanud Tiina Soometit kes eesti keelt ei oska. Eestlaste filmits ja on kaastline ESTO-imiversaikeel on eesti keel. Americaie. Viimase vastu on tul-
ttada. mis viis 1969. aasta augustis hend- Vmasena L. Leivat leidis kohe, riude astronaudid Kuule. Venela-
et neid ksimusi ei saa arutada sed od ldud ja ei ole vaatama- mustvalges perspektiivis. On ksi- hiiglasUkele pmgutustele veel mus, kuidas tagasi tuua tuhandeid praegugi seUest lgist toibunud! eestiasi, kes ei rgi eesti keelt vi ^^su saksa spetsiaUstidele sel- on abieUunud muulastega. Nende i hglasUku t eest? Kahjuks tu- tagasitoomine on vajalik. Keel an- kahetsusvrselt konstateerida, nab htekuuluvustunde ja kultuuri- sakia tifepspetsiaUstidele tasuti lise aluse. lpuks alanduse ja hbiga. Wernher
On neid, kes ei vida oma vane- von Braun suri nneks juba 1977.
nagu seda oli Indira Gandhi. See loob aga Washingtonile bidias
' SIkhid. ei; 'k^ seda vgiyal-'mnguruumi, mida, ta . varem.ei laaktsiooni ning nagu nd sdigub, omanud. (Q>Md peaminister Gandhi elukiliin- K. A .
j!iiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiinniiiniiiiiiiiiiiiiiinnioniiiiifiiiiHinH|iiinHi^
teistlaadi kom-
onpraegiifl liniku taha. On selge, et vaimulik
eesti koosolekuil kima. EST0'1 haaras noori enam just Maakon- dade Pev ja rahvapidu.
Meelsamini saavad noored kokku mnes lokaalis, New Yorgis Eesti Majas, Torontos Lti Kultuurima- jas. EST-MEiRlCA On imevr- ne lahendus, kus inglise keelega tuuakse noored eestluse juurde. Kik selles kirjutajad mistavad eesti keelt. Eesti hiskond peaks toetama sellist ajakirja^ mis on oluline segaabieludes. Millised on teie lapsed? Mis keelt nad rgi-
mate keelt, kuid tahavad tagasi aastal ning pses seUest alandu- tuUa ja aidata vsvitluslikus sest, millega atakeeritakse nd ts. ESTO-AMERICA ks ees- 77-aastast Arthur Rudolph'it, keda mrkidest on tagasi tuua eriti sdistatakse sjakuritegudes. L i - USA eesti hiskonnast eemale gemale 15 aastat prast seda kui jnud eestlasi. von Braun ja Rudolph o M saatnud
oma rakettidega ameeriklased Tororitoprobleemid on erinevad nen- Kuule, leitakse kki, et Rudolph on dest, kus eestiasi on vhe. Kultuur Teise maailmasja ajal olnud Har- on keel ja keel on kultuur. See an- zi mgedes saksa raketitstuses nab hiseid instinkte, arusaamise, juhtiv tegelane ning on kasutanud saame paremini aru histest mu- rakettide produtseerimisel teistest
rast minnakse le insUse keelele ^edest. Ida-Euroopa rahvaid hvar- rahvustest orjatlisi ning kont- Sat i m b ^ e l k S n d d ^ "'^^^ ^"^^^' " '^ ^^^^ PO- sentratsioonaagritest kohale too-1^1? ! r Lr^^^^ itiselt motiveeritud muudatus: dud inimesi. Nutakse, et vahepeal
meie kultuur ja rahva kannatus hendriikide kodakondsuse oman- sovjetiseerimise all. Kuid keel an- danud Rudolph tuleb vastutusele nab identsuse. Tuleb leida kompro- vtta ja teda sjakuritegude eest miss millega eesti noored tagasi karistada, oma rahvuslikku hiskonda tuua.
Juta Ristsoo tles, et ESTO noortekongress on ratanud thele- panu eesti ajakirjanduses. Kuid seal ei eldud,, et kmne aasta p-
sitavad eesti keele. Kui aga ta- hame massidemonstratsioone-kor-
eemaldab noored. Neid ' ei saa raldad, ss vajame keelt, mis sundida lugema eesti keelt ega meid hendab. Kes on aga see, kes
otsustab^ et kui keegi enam eesti keelt ei rgi, ss ta ei ole enam eestlane? Tema tahab arvestada reateediga. Kik eesti hiskonnad
Praktiselt oleme oma raamatu- Rudolph eitab kategooriliselt te-
vljaandmise kriisipunkfe. ^^"^If^f^^ nides, et ta oli tehnilise ala eks- ou_juba USA's teltesegafces. k i ^ mttte produktsUKmi eest
ohvriks krvaldati tema tulise autikommu- MMW katolilni p-eester^ lusko, kelle s seisis selles, et ta prast Kuid kelle korraldusel toi- nag^ yalja tugata, kui nad korra- oma jutiiKtes pidevalt nudis^ ^^ v^ mrvamine? Kindlasti ei saa- jikult ei^ ^^ r^ ^^ eesti keelt? Meid oii Ibaduse ja mimiguste taastamist nd sellise teoga omapead hakka- poola rahvale^ Popleluszko autot ma politseikapten ja kaks tema : ' . ^. ... -. riindas kolm poola julgeolekupoUt- abilist. Surmaotsus pidi tulema kr- sei ametnikku lcstku| metsateel, gemalt poolt. Olid need kvakeli- utojuht pses pgenema, kuid sed politseikindralid, kes tegid Isaa-
lise
realiteet ei vasta enam soovidele. On tiesti normaalne, et noored ei oska enam hsti eesti keelt, n'ad elavad ingse hiskondades, sega- abieludes, tkohtadel on suhtlemi- ne ings keeles, osa elust on juba ameerika hiskonnas ja tasakaal on sinnapoole kaldunud.
Mnel on' vimalik rkida head eesti keelt ja; lugeda eesti raama- tuidj
kui kauaks. Me on vaja tunnusta- da universaalset globaalset eest- last, kel mtte vsis oleks minevik, vabadusvitlus ja keel. Me ei taha sulada suurde potti, aga nie sula- me ss, kui kaotame oma keele.
Snavttude vahel kommenteeris
vastutav tde organisaator. Kuid hendriikide igusministeerium ei leppinud selle seletusega nmg uuri- misele anti ametlik kik. Rudolph leidis, et tal ei ole mi palju raha, et ta suudaks pikkade protsesside kohtukulud maksta ning ta pidas
moderaator keeleperfektsuse nuet, paremaks hendrUkide kodakond- ks vib tekkida ksimus: kas halb eesti keel vi ingUse keel noorte organisatsiooni tarbekee- lena. ^
kuid arvestada ka teisi,
Arthur Rudolphi lugu on vga imelik. See nitab, et hendriikide
ei
U Kl11
saladuskatte alla.
Kahtlemata kujuneib kolme Ksr preester kadus jljetult. ABes p- tusliku otsuse? Vi oli k irast pikaajalist otsimist leiti ta laip ja preestri mrvamisega seotud ka vari urotess Poolals huv i tm/ks ^ 5 J^'^''^'^'^^]^
kes on phapevaeestlased, kuid samuti soovitas ta suuremat tole- sisemises elus on midagi tsiselt neid ei saa meist eemale lkata santsust noorte keelepuudulikkuse viltu. Rudolphi nimi ei eksisteeri-
suhtes. nud liitlasrkide poolt prast Teist . , . /, , maailmasda koostatud sjakurjate-
Jargmise numbris vaatleme eda-
enam sest meid on vhe.
Aga needki, kes rgivad hsti, ei saa end seUes igaklgselt vl-
Popla rahvas on meeleheitel^ Ikuna nd on saanud lplikult sel geks, et praeguse kommunistliku irezliiniga ei saa teha mingit kompromissi ega loota kodanike philiste iguste austamist partei ja valitsuse poolt. Paljud poolakad kardavad, et Poolas rakendatakse samasugune igasuguse kontroita terror nagu see eksisteeris Vene-; imaal Stalini ajal, mil inimeised ka-^ duid jrsku ja jljetult ning kel-
Jaruzelski? Vi tuli korraldus sur- panu kogu maailmas. Kuidas poola otsuse tidesaatmseks hoopis- ametivunudsenestranmikijst val-
si, kuidas need mtted kuulajas- konnas vastukaja leidsid ja mida sealtpoolt eestiuse ja eesti keele silitamise parandamiseks soovita- ti.
saa Eesti nitlejad ,,,Vaba^Eestlane** avaldab lugeja- esinesid Rootsis
tMs Kremlist? K a see pole vuna- ja psevad, on omaette pnevaks tii, kui vtta arvesse, et paavsti vaatemnguks. K u i mned vaatle- mrvamiskatse jljed viivad Veneojad loodavad sellelst protsessist maa K G B juurde. poola rahva vabadusvitlusele su?irt
kuhu need kurMeoiui-^^^^^^^ , , , . , krgete |a kaugete lootuste maa- jalikud ja kokkuvtlikud, mille Stokholmi linnateatri vikses
loppks ^unduvad 3oa mas. Poola rahva osaks jb prae- Juurde tuleb lisada saatja nni ja saalis esitasid kaks okupeeritud praegu vib siiski oletada, et mr- gste olukordade ja vljavaadete aadress. Anonmseks jda taht- Eestist prit nitlejat Mi lv i Koi- va teolstamisel j sejle varfamisel juures ainult kurtmine ja palveta- yate autorite tid ajaldrjandulslikudu ja Ago^Endrik Kerge, soomlase
did
lks midagi viltu. Tundub, et mine^ mida soovitab katoliku k i r i - tava kohaselt ei avaldata. Toime- ielri^ei^taud 6 i g ^ preester Popiehiszkot taheti ilma kupea kardmal Glemj>, kes ilmselt tusel on igus kirjutisi lhendada sa^e kohta informatsiooni. l^nnistajatete krvaldada, km^ te- otsih kompromisse Jaruzelskiga ja ja mned pishul ka avaldamata j^
gjjjjjgg^g pggg^gjjg laic
Preester iteimeeste . K . A . TOIMETUS
yin Lahti dramatiseeringu ,,Eino Leino ja Aino Kallas". Nad esinesid ka luulehtuga, esitades ulatusliku valiku eesti luuletajate ioomingust
gijate nimestikus ja ameeriklased vtsid ta kahel kes vastu, kasuta-^ des tema suuri teadmisi ja koge- musi venelastest ette judmiseks. Kui see suur lesanne ja eesmrk on saavutatud, sus visatakse suure t tegijad nd lihtsalt n-telda prgitniii. Kas ameeriklased tes- ti ei arvesta seda, et neil on prae- guses rahvusvaheliselt pinevas olu- korras sakslaste abi ja teadmisi ka tulevikus vaja?!
John Sewell on Torontos ldiselt tuntud nimi. Varematel aegadel pa- hempoolselt hlestatud linnanu- nik j a isegi linnapea ning vmasel
Nr. 83
Teadacs
Eestlasi nitusel
Eskiistum mus nituj Nituse ra? kus fil.lic. kandega ] gasi". Viru] nes eesti n moleoni jul kuti kohvi praga suuj
Prantsl moistei 30 aasti
LYON, Touvier, en Saksa okup gaotsitav suse vastu' teatele ajal Touvier v tes. K a ei peva ega rai tagase rast liittas bastamist, ts natsi vastupanul ja piinami
Komi
ajal on ta ajakirjanik! vaatevinklil misprotses^
Nd on I viinud tedi linnapea isikuna vaj ja kikuval tele rajatu) laste grui ,,Globe a d tab, on grj tavaliste i l mida. mai ning sbra] dade looi vastasttujj da.
Delcgatsj Moskvassi kuid sidi gograd, ajal kandij nime ja peatati. Ml Sewell ar\| gradi linn; tihe emotJ r<Vnto aita! sdaenerfj talud Stall
Sewell i i l neb vga ttavated lipetajaicl pilasi, rijj ajakirjani] hulgast osj Grupi erif fdrmatsioij vline vci tnavalt
Grupp saamid or
* VenemaaJj
Ka