:VkB E E S T L A N E teisipeval, i ^ . mrts 1985 --- Tueday, garch 12, 1985 Nr. 20 N. 20
fgejiistiku sisevisfliised toi-
meeskond vitis mrtsi esimesel ndala i lu l V peetud vistlusel Wiiids(w:i AKO 103^91, mis oli pa-
i rim seenior A meeste mng Sheri- dan College'is peetud vistlusel.
^ ESTONIA Vitis sama mee^nn ^ogutti 118:59 laupevasel ava- mngul.
Windsori seenior klubi tireener tles, et nad on vistluse vitnud
aastal, kuid ta lisas, et ta ; te^ k i vanemat meeskonda: Ka- nadas, viksid vita praegu
".ESTONIAt;.:; '; '^^ ESTONIA olevat koorekiht Ka-
nadas s(ndinud,korvpalliinngijaid, kes koosneb endistest keskkoolide, lik(K)lide ja internatsionaalsete meeskondade meistreist.
K a Windsor ti kaasa oma vrk- pallithe Mike Brkovichi, aga ks
[ mngija ei suutvat muuta mees- konna taset. Windsor oli avanud
rringu esimese korviga ja olid juhtinud kuni esimese veerandaja lpuni 28:18. Kuid juba 5 min, prast teise veerandaja algust ES- TONIA asus juhtinia 33:32 ja i vaadanud enam kordagi tagasi".
Vit andis ESTONIA'le vima- luse osavtuks 21.-23. inrtsil Winnipegis toimuvast Kanada meistrivistlustest.
ESTONIA olevat teinud spordi- maailmas .viimastel aastatel nii tu- geva mjutuse, et nd on kutsu- dud vistlema Euroopa profe;ssio- naalide meistrivistlustel aprillis Pariisis. Sel puhul ESTONIA khi- bis mngib kaasa leedulane Leo Rautins, parimaid korvpallimngi- jaid Kanadas jaJDavid Q>lthard.
ESTONIA's: pole enam htki eestlasest mngijat, kuid treeneriks on Harry Liiv, kes jtkab sama nime all teistest rahvustest mngi- jatega.
Vistlejate arv oli veidi le 200, mis oli suurim eelmiste aastate si- sevistlusist.. ESTONIA. MASTE- RITEST oii heksa vistlemas, Kergejustiku Klubist olid mned kohal vaatlejatena/ '
Vanuseklassid algasid naistele 35-st ja meestele 40-st,-mis kerki- sid viie aasta kaupa 75 pluss klas- sini. Vanim vistleja oli 79-aastane ltlane Tiemanis, kelle nimel mit- med maailmarekordid.
5 2o Mfktsi
kmme uut rekordinormi (CRn ja ERn). Saagiks langes 16 kuldme- dalit ja kaks hbemedalit, see t- hendab, keegi ei jnud ilma me- dalita. Esnikrdselt ja edukalt oli tules" MatiJaago; aidates alalhoi- da eestlaste hegemooniat kuulitu- kes..-.' :
prast vistlus oldi Stoiig Col- lege'is banket, millele jrgnes Ka- nada Masterite; hingu (CMAA) aastakoosolek. Elmo Kurmar .va- liti kolmandat korda juhatuse koos- seisu.
Vistlused algasid hommikul ja kestsid kuni prastlunani. Korral- dus oli ks paremaid. Ettengema- ta probleemiks kujunes Estonia Masterite esindajale E . ; Kulmarile: VISTLUSE rekordide vormilehtede titmine ja kohtunikelt ning, vistlejailt neile allkirjade hankimine. _
Estoonlased letasid kolm Ka- nada ja viis Vlis-Eesti rekordit, millele lisandusid vastavalt kuus ja
60 m jooks! M75 1) Karl Trei 10,1 (MR). :
m tkkejookse M75 3) K. Trei 12,5 (MR).-
m M60 1) Valden Sadul 64,7 (MR). , ;
m M60 1) V. Sadul 2.34,9 (Eesti rekordi ER). :
3 Ima knd: M601) Uno -Limit 17.36,0 ( M R n ) ; M 4 5 1) Jaan Roos 14.06,7 (MRn). '
Kaugu^Mpes M75 1) K . Trei 3.63 (MR). M60 1) V . Sadul 4.18 :(ER):- .- ; . :^
KrgiHshpes 1) K . .Trei v 1.20 (MR); M60 1) V. Sadul 1.27 (ERn).
likSipes M75 1) : K . Trei 7,58 (MR). :
Teivashpej M60 1) Jaan Lents 2.70 (MR). .
4 kg. M75 K . Trei 9.81 (MR), 2) M70 Ermo Kulmar .9.05; 5 kg M60 1) J. Lents 11.76 (MR), 2):Walter I^od la 6 kg M55 1) Mati Jaago 11:61 (Kanada rekord).
Naistest vistles kaasa Helgi Re- del 60-aastaste ja vanemate klassis tugates 3 kg kuuli 8.60, mis on
tjaid, vanemad, juhid, hundud ja hellakesed kohe prast kelgutamisvistlust^^"^^^ "^ ^^ ^^ ^ :este ja hundude talipeval, mis tiravu peeti 2. veebruaril S u n ^ ^ ^ P^ S^^ s. ^^J^^^^
- ; FotorJriLaansoo r e ^ :
RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (ppe- Ja toramnat lastele) . PETA MIND LUGEMA I (ppe- Ja traamat
eelkooUealistele lastele yrYitrIds) PETA MIND LUGEMA II (ppe- Ja
eelkooliealistele lastele >rvitriiki9) . EESTI KEELE a4RJUtUSTIK I PIKKE MIKKE Tottsaba Ja TRIPS, TRAPS, TRULL SINISED UNAD KEVADE r A. Lindgren VAATA, MADICKEN, LUND
SAJAB suures formaadis piltidega, kited .
3.'
5.
lpupooles kirjelday suurteos
Iff pluss 80 lk fofosid ja dokument Hind $47.00 plnsu $1.50 saatekulu Kanadas
$3.00 teistele maadele
MAARJAMAA kfriatuseinmaiiud raamatud mugRVabq Eestlase talituses
Uku Maasing Udn IVMmela JOelt" 8.^ Uku Maasing Pilridele Pyydes"^ ^ ... :.: 6 ^ poety estoni** --^ eesti hrale antol<knsia H M 6. Sidju Lepik -^Death has a CMdV Eye8^ ^^ ^^ . . ^ Salasoo K Salo VUs-Eesti perioodika ^ Anfhnmg zu der Etnischen Spiadi (Esimene katie eeist! keele grammatika Ja snaraamatu koostamiseks H. Stahli sulest aastal 1637) . . . ... 6, Reedik Willem WllmamU ,,Vrf 6 ^ Blaise Pascal M t t e d ^ 4 ^ Antonio Possevino Kiri Mantova kerfisogfamalo ...... 6^ Arno Vihalenmi Kunstnik eesti kirjanduses . ... 4.* Aarand Roos -r- Juutide kuningas Tallfamas^ ^^ .... . . . . . 6^ nona Laaman -ks sna keige haigus (Melused) 6.- Kangyer 40 knalt 6^ R. Tagore Puuviljaphn 6^ A. Roos --^ Jmnalaga, Kais Ja Enuiimi^^...
PUJSS SAATEKULU 50 c IGArj" RAAMATUi;!
MGIL
Saadaval y A B A EESTLASE" talituses ja raamatute mi
Eesti
HIND $6^ 00 postiteel $6.50
ja luul Kultuuripev lil New Yorj kaasaegsel e< leyad kaks Rummo nit Ja JaanKap]
Mitmekordse esinenud Elma eestlaste ajalugu mate hled" mdunud ai pevadel '85 o ronto Lavateh kaks lavastust: toMacho". V i i K L ^ N K - i pevi jook" on veriv| puu varasemad uued teosed s peaksid seepra^ kuma. Armuj< nii reedel, 5. a{ 6. aprillil, Es| kaks korda lau|
Samuti Toro New Yorgi tiendanud ja Broadwayl teg kelle Sabata tuuripevade te aasta eest,
toob Kulti KunstUdubi Paul-Eerik dendi Kass! phineb tui ,,Saabastega
Teatavasti eten del 71 La Eerik Rummo i triinumng", tud muinasjutul! huvitav nha nitekirjanik se riat vormib, etendub reedel, korda laupev seitse teatrieten Majas, samuti tuuripevade kaj
Peale nidenj tuuripevadel aegse eesti l i ning analsita'! desel avahtul < vatehas" Hane teatrit. Laupe\ tatakse Art\ir A | kirjaga Munk ti laupeva l]
1131llilili!IHIl!llliiliiilllllillllllllillil)ililillliilili!ill)liillHntillS)lillililtlilll^
Sa
Soomlased lksid otse le lahtise vljaku; ent lennukipomm tabas neid purustavalt. Mina p ^ sesin mlki ldud kiivriga ja tuge- va prutusega. Soomlased on kohu- setruud eeskirjade titjad. Karjala fcannasel sisenesin mitmesse tallu, kust elanikud olid krgemalt poolt antud korraldusel lahkunud. Olin llatunud, leides talutoad phape- vaselt puhtaiM lauad ilusate li-
nadega kaetud', prandal vaibad ja seinariiulitel korralikult reas deko- reeritud taldrikud. Pagulastel tuli kigest . loobuda, aga mentaliteet- vaimulaad ji olude sunn maha- jetud kodudesse elama. Mrkasin, et htki koera polnud ringi jooks- mas, ainult kassid. Koer armastab inimeste seltsi, kass oma snnipai- ka.;
Karjala kannaS' on Soome kau-
neim ja viljakaim ala, Vooreline ja vestati vaenlaste kilda. See on ok- lennukite ja jalave rnnakute ob- hulganajrvelcesi. Kikjal:b^^^ n- kaks paljude soomlaste ja minugi jektideks. Tulemuslikult aga suleti ha hoolitsevat ktt. Nd vimuta sdames: siin tee venelastele Terije suunas, seb seal vsa ja segadus, korratus Mulle jttis sgava mulje kai- taganedes ja kattes 10. diviisi staa- ja mahajetus.: Viiburi- linn. Ajalopli- bi evakueerimist ja Soome; lahe , Prast venelaste lbimurret saks- ne kaitsevall ida vastu. Taganedes rannilcul vitlevate ksuste tagane- laste piiramisrngast Leningradi lbi Viiburi oli keelatud midagi h- mistMitinei puhul kaitsesid eestla- juures, jaanuaris 1944,, kyhjati kida vi varandusi psta. Phju- sed viimastena positsioone ja taan- Some rindele tohutul hulgal sja-, seks ven^ duid alles kottilangemise ohus. materjali, efiti Rajaje joonele. 9, rkiniised Rootsi kaudu kigus ja Voitlusmoraal oli krge, videldi juunil 1944 varahommikul pses bolshevike :arvates kik kuulus .alistumatult. Isegi venelastega tuli valla tohutu prgu selles rindeli- neile. Soovisin kogu hingest: Ju- vahel pidada lhivitlust. gus. Nagu hiljem on selgunud oli maiaga veetlev Karjala kannas ja i n . hellel lbimurde liinir4endatudViiburi!^ 300-400' kahurit ja miinipildujat tab pike plisele Soomemaakon- . f f vabatahtlikud Soome ho kilomeetri pale. Sellele lisan- nale ja limiale. lemjuhatuse taieliku tunnustuse.
J , -r J , 1 V ^ Tasusime osaliselt selle auvola, mi- dsid veel massilised lennukite ja . , . ,~ . , - J J V J I - J I I . - tankide rnnakud. Selletaolisele Karjala jorjelahinguis tai si^ udsele survele ei jaksanud .gser- ^^^^^ ^^^^^^^^^^""^"^^^^ ules- meie Vabadussjas. Eestlaste kao- videta-ja kehva vamstusegavitle-^^^^^^^ vad soomlased enam vastu mnna suuiTUnnaku algusest peale oh mmarguselt 200 langenut ning Kuid hoolimata kohutavate.^' l^ ^^^"^^^^ tankide ning teadmata kadunut ja 500 haavatut, leidest suutsid soomlased siiski rin- de stabiliseerida Viiburi lahe l- neranna .joonele. Nad sooritasid koguni lokaalseid vasturnnakuid kuni rahulepinguni, iendades m- nel pool tulemuslikult rinnetki.
Soomlased lootsid oma - sdame- sopis lneliitlaste mistvale suhtu- misele, demokraatlikule ja talves- jas lesnidatud muinasjutuliselt vaprale armeele. Kuid just mber- prdult toetati, maailma vgivalla ja valega vallutada tahtvat punava- litsust ja nende maid ning rahvaid orjastavaid juke. Mitmel puhul on Ls oma poegade verega pidanud hiljem lunastama mainitud vr- sammu.
Soomlased toimisid korrektselt ega ei linud le. Soonte piirijoone, mida mrkis Rajajgi. Nad ei; . - nustunudy et koos sakslastega vai- Siin ksagil" suvisel rindemaastikul arutamas sjakaas- lutanuks 1^^^^^^ suvel: Vasakult p. Oo selt Ullast hoiakut ei hinnatud _ , , , , T i i Ijnes vrikalt ja soomlane a r - t f f l t o IceSKel Jv riansen. ;
Enamus Soome vabaduse ja Eesti au eest" langenuid puhkab Hieta- niemi ja Malmi Kalmistuil (Hel- singi lhedal), mnikmmend Kar- jala kannasel, ksikuid Soome lahe r p e s . . . Tnu korralikule vlja- ; ppele ja taibukale individuaalsele vitlusviisile vras ja kinnises maastikus, isegi vaenlase seljataga, suudeti vltida arvukamaid ohv- reid. ;. :
Venelaste Eesti'piiridesse jud- mine mjus eesti vabatahtlikele Soomes rusuvalt. Ehkki ka Soo- mes videldi bolshevike vastu, tun- dis enamus, .et meie ige koht on siiski njd meie kodumaal. Mc po- .le kargurid (sjavejooksikud), vaid mehed, kes selleks pagesid le lahe, et omandada vajalikku la- hingppust meile sdamelhedases vennasrahva armees, et seda hiljem kasutada me isade maa kaitseks.
' Puutusin kokku sadade poistega isiklikult ja tean, et selline mtte- avaldus oli spontaanne. Mingit ki- - hutustd selleks ei tehtud. See oli vaba rahva nooruse kindel veendu- mus olla soiidaame oma vitleva maa ja rahvaga ning anda oma- poolne panus. N i i oli neid kasva- tatud. Selles otsuses ei oleks keegi neid suutnud vratada. Kui hil- jem see otsuse tegemise tund saa- bus ja meestele anti individuaalselt otsustada, kas jda - Soome vi minna kodumaale, siis oli 90% ^ valmis kodumaale minekuks; hiljem vhenes see protsent 80-le.
1 m. w
Korraldajate) vahekordi Ja h
0 Korraldajatel mi ja otsustati mi korraldusel.
Palume kik j kui ka kikjal veel eestlasist saata lhemat
Nimi
Aadress
Telefon
Huvialad
