Nr. 74 V A B A E E S T L A N E teisipeval, 6. oktoobril 1987 - Tuesday, October 6, 1987 Lk . 5
(Algus lk. 2)
mida N u k o g u d e L i i t ise Balti riikidele [)cale sundis 1939. aastal.
Nendes vastasliku-abistamisc lepingutes oli tiesti selgelt ra mratud, ei nimetatud lepingutes ellenhtud piiratud Nukogude Li idu veksuste paigutamine Balti riikide territooriumitele ci too mitte mingil juhul enesega kaasa Balti riikide suvernsuse piiramisi, veel vhem nendes.rii- kides eksisteeriva poliitilise vi majandusliku ssteemi vgivald- set niuuimisi. ' Balti riikide ja Nukogude Li idu vahel 1939 aastal slmitud vastastikuse abiktamise lepingu eelsnastuses oli tiesti selgelt ra mrgitud 1920. aasta. Rahulepin- gu peamised stted, seal ol i selgelt fikseeritud, et Vene Nukogude Fderatiivne Sotsialistlik Vabariik vabatahtlikult ja igaveseks ajaks tleb lahti oma kigist suvern- iguslikest pretensioonidest Balti rahvaste ja Iterritooriumitc suhtes ja tunnustab sellega kolme Balti vabariigi Eesti, Lti ja Leedu iseseisvust igaveseks ajaks.
lalmainitud lepingute alusel vttis Nukogude Liit endale kohustuseks austada kolme Balti Vabariigil iseseisvust ja mitte sek- kuda nende riikide siseasjadesse.
Nukogude Liit vttis sellega endale samuti kohustuseks austada Rahvusvahelist igust.
- Tegelikult aga Nukogude L i i i , oma sna mifrdes ja ignoreerides eelpoolmainitud lepinguid; ning Rahvusvahelisi igusl^esilas Balli Vabariikide Valitsustele phjen- damatuid sdijsiusi. ' B a l t i " r a h v a i d l -s i l i s c
. Hvilamisega, nude kolme Balli Vabariigi lotaallsel okupeerimist ja s e ai n^ u k o g ude v i m u kehtestamist.
Ignoreerides Rahvusvahelist igust, ei arvestanud Nukogude Liit ka seda stet, c l 1920.a. Ra- hulepingu jrgi oleks pidanud kik vaidlusalused ksimused, mis lekivad lepinguosaliste riikide vahel, lahendatama rahulikul teel birkimisle-laua laga, mille aga ju-positsioonilt, nagu tegi seda Nukogude Liit . -
Kuid Nukogude Liit valis v- gival la- ^ suuna,r ignoreerides Rahvusvahelisi igust, hvar- dades hvitadajBalti rahvad, sun- dides Balti Vabariikide Valitsusi- vastu vtma ultimatiivseid nud- misid et neid siis totaalselt okupeerida.
Vaatamata meie nudmistele lolas Nukogude Liit silmakir- jalikult ikka veel Balti riigijuhti- dele krvalekaldumatult kaitsta B a i l i r i i k i d e l se s e i s v u s t jusolevate lepingute alusel.
Si 1 mas pidades Nukogude L i i - du juhtide kindlaid lubadusi, et viimased igati kaitsevad Balli riikide iseseisvust ning arvestades keerulist ja ohtlikku rahvusvahe- list olukorda ning sjasndmusi Euroopas suvel 1940, ja Balti rahvaste silitamise nimel, otsus- tasid Eesti, Lti ja Leedu riigi- juhid Vastu vtta Nukogude Liidu ultimatuvsed nudmised. Kasu t a se s oma t a v a l i s t , snamutdlikku taktikat nagu alati, Nukogude Liidu liidrid ei kavat- senudki kunagi t i t a oma kindlakeliselt antud lubadusi, kaitsta Balli riikide iseseisvust. Kohe, prast nende okupeerimist pandi terrori teel kiiresti lpp nn. demokraa t l iku le l e m i n e k u - pe r iood i l e Ba l t ikumis , n ing 14-ndai ja 15-ndal juulil 1940.a. toimusid Nukogude Li idu oku-
patsioonivgede kontrolli all nn. Balti valimised**. N u k o g u d e L i i d u okupat-
sioonivimude poolt lbi viidud nn. Balti valimised** olid oma olemuselt ebaseaduslikud ja otse- seks valmisseaduste rikkumiseks, mis tegelikult kehtisid veel sel ajal Eestis, Ltis ja Leedus. Ka rahvusvaheliste seaduste jrgi olid need nndanimetatud v a l i m i - sed'* ebaseaduslikud.
Kohe prast Balti valimisi*" N u k o g u d e L i i d u okupa t - s i o o n i v i m u d keh te s t a s id Baltikumis diktaadile ja terrorile baseeruva r e z h i i m i , m i l l e tulemusena lhikese ajaperioodi jooksul sovetiseeriti Eesti, Lti ja Leedu, ja vastavalt 3-ndal, 5-ndal ja 6-ndal augustil 1940.a. sunniti kolmel Balti Vabariigil astuma Nukogude L i idu koosseisu, liiduvabariikide nime all .
Interventsiooni, mille teostas Nukogude Liit Balti rahvaste vastu, vib vrrelda avaliku a g r e s s i o o n i d e g a , m i l l i s e i d Nukogude Liit sooritas Ukraina rahva vastu 1920 aas ta l . Valgevene rahva vastu 1920 aastal, Azerbaidzhani rahva vasiu 1920 aastal, Armeenia rahva vastu 1921 aastal, Gruusia rahva vastu 1939 aastal mi l le eest
^Nukogude Li i t visati vlja Rahvasteliidust Moldaavia rahva vastu 1940.a. Saksa rahva vastu 1953.a., Ungari rahva vastu
-1956.a., Tehhoslovakkia rahva vastu 1968.a. ja Afgaani rahva vastu 1979.a.
lalmainitud agressiooni, mille Nukogude Liit sooritas Balli riikide vastu, vib paigutada kategooriasse kaudne agressi- oon** selles mistes , kuidas Nukogude Liit seda ise tlgendas
'salajaste lbirkimisie juures Lneliil 1 astega, Need kestsid tihedalt kuni 23. augustini 1939.a. see thendab , kuni nn. kurikuulsa Ribbentrop-Molotovi pakud slmimiseni.
K o l m e B a l t i V a b a r i i g i okupeerimine ja nende vgivaldse l i i t m i n e N u k o g u d e . L i i d u koosseisu, vastavalt S^ndal, 5-ndal ja 6-ndal augustil 1940.a. ei ole mitte kuidagi vabatahtlik hinemine loderatsiooni alusel, nagu seda vidab Nukogude Lii t
vaid on faktiliselt vrasite r i i - kide territooriumite anastamine/ seda akti kvalifitseeritakse ldtunnustatud Rahvusvaheliste igusnormide kisendavaks rikku- miseks.
Keso leva l ajai on kerge testada nukogude vimu eba- seaduslikkust okupeeritud, Baiti Vabariikides, kuna phielanikond nendes kolmes Balti riigis Eestis, Ltis ja Leedus ei aktsepteeri nukogude vimu, selleprast, et see vim ei vljen- da Balti rahvaste tahet ega ei ole ka nende poolt vabalt valitud ja selleprast kostavad protestih- let Baltikumist ha valjemini j nudes okupatsiooni reiiniilt in- imiguste austamist ning igusi rahvuslikule enesemramisele ning r i ik l ikule iseseisvusele. N u k o g u d e v i m p s i b okupeeritud Balti riikides ainult okupatsioonivgede ja terrori najal.
INGLISMAA EESTLASED. lE NOORTE; S U V E L A A G E R toimus Quorn Hallis augustikuus. Laagrist vttis osa 18 last, kolm , rohkem kui eelmisel aastal. Kahe ndala jooksul oli palju tegemist. Iga pev olid eesti keele tunnid^ laulmine, tantsimine ja kunstit. Kui noored ei ttanud, siis kor- raldati mnge , j a lu tusk ike , ujumist, sstaga sitmist ja vl- jasit fa i rgroundi" .
Esimesel ndalal korraldati sit Londoni, kus klastati Eesti saatkonna maja. See oli lastele ja kasvatajatele vga huvitavaks ela- museks . Prast saatkonnahoone' klastamist mindi , ,Science" niuuseumi, kus noored veetsid paar tundi.
Laager lppes laup., 22. aug. Catthorpe Manoris kontserdiga.
lE J U H A T U S E K O O S O L E K
toimus Leicesteris 29. aug. et arutada vahepeal leskerkinud probleeme.
!E 40. aastapeva otsustati phitseda koosviibimisega Lon- doni Eesti Majas 7 novembril. [E esinduskogu koosolek kor- raldatakse Londonis 12. mrtsil 1988. '
Juhatus mistis hukka jrgmise Euroopa julgeoleku ja inimiguste konverentsi korraldamise kavat- sust Moskvas.
Esimees andis informatsiooni tema kohtumisest EKN esindaja hr. Mido Kariga Balti Nukogu koosolekul Londonis, kus ksitleti Euroopa Broo avamist Balti Maailma Nukogu poolt, selle lesandeid ning muid akuutseid probleeme.
Ve t i j l l e teatavaks, et kesolev aasta on Eesti tut-
Koosolekult Leicesteri Ees Maja aias. Seisavad vasakult Kalju Toom (reisikorraldaja Inglismaalt) Kalju J^^ Tinits Torontost, istuvad Harri Hrm Rootsist ja Toivo Khelik Downsview-stc
vustamise aasta, mitte ainult sm- boolses mttes, vaid loodetakse, et midagi selles suhtes ette
Lbus, rahvarohke koosviibi- mine kestis hiliste tundideni.
L E I C E S T E R I T E A T E I D
P r a s t suvepuhkust algas tegevus uuesti hooaja avahtuga 29. aug., kuhu o l i palutud kne l ema hr. E . Saluveer. Klaliskneleja esines tissaalile ettekandega vanadest tantsudest, nende pritolust ja tulekust meie maale, puudutades selle juures ka meie vanu muusikariistu ja kooride ning orkestrite arengut. Huvitavat ettekannet rikastasid veel pr. E . Lnemgi poolt esitatud nited rahva poolt tantsu- viisidele loodud snadest.
Prast tunniajalist snalist ette- kannet mngis orkester knes mainitud lugusid ja avanes vimalus nende jrgi tantsimiseks.
Phap., 30. augustil oli koklcu kutsutud jrgmise Suvepeva kor- raldava toimkonna koosolek. Jrgmine Suvepev, mis on X X - X V Suvepevaks Inglismaal, otsustati pidada De Montfort Hallis ja juba laup., 7 mail, mis o l i veel ainukeseks vabaks laupevaks saali rimisel enne sgishooaega.
Korraldava toimkonna esime- heks valiti dr. U . pik. Kontsert- osa korraldajaks on pr. A . Ed- wards ja rahvatantse juhatab pr. M . Toom. Loterii korraldajateks on prL N. Vahu ja pr. S. Ots. Suvepeva raames on ette nhtud jumalateenistus, kontsert ja htul seltskondlik koosviibimine tant- suga - Eeltdega alustati juba kigil aladel.
' O
Kommunistliku Hiina kapita- I istlikule mtteviisile liginemi- sest annab kahtlemata tendi pidevalt suurenev lisatasude nudmine oma teenuste eest. Lisatasud keelustati kommu- nistlike vimumeeste poolt 1949 aastal phjendusega, et kommu- nistlikus hiskonnas ei ole kohta isikutel, kes oma ametlike ko- huste titmisel loodavad isikli- kule kasule Iisatas;ude nol. Kommunistliku vimu algaasta- tel lepiti kui paratamatusega htlase tasu saamisel, vaatama- ta teeninduse hulgale vi kvali-
m
tvaimustus kustus aastatega ja Mao Tse-Dong'i surma jrele 1976 aastal tema valitsuskepi prija DengXiaoping rakendas lohakate ttulemuste paranda-v miseks ja tliste hutamiseks paremale ning produktiivsemale saavutustele vanu, tuntud kapi- talistliku hiskonna ergutusva- hendeid boonuste ja lisatasude kujul. Kuigi jootrahade nud-^ mine veel praegugi kommunist- likus Hiinas ametlikult lubatud ei le, kasutavad seda takso- juhid, ettekandjad ja teenistu- jad, kel otsene kokkupuutumine on vlismaa turistidega ja selle- ga vhem kartust nende rapor-