Nr. 9 4 Nr. 94
emli liip^draoinii riemaailma ajakirjanduses nel korral pinud virmaliste e p i i n e o i ^
Lildp tulevase jhikoto^^ niie lihe juhi ametist l6bu- vi enne tema surma.
ilimane Nukogude Liidu Po-iroo koosseis on jrgmine: HONOV, 1905, ukrainlane ) M K 0 , 1909, venelane
tERNe^Kp, 1911, venelane lAJEV 1912, kasahh
JSHIN, 1914, venelane 5HER||ITSKI, 1918, ukrain-
lANOV, 1923, venelane LFEV, 1923, ^serbaidzaan ^BlAI^HOV, 1931, venelane )ltbroo juurde kuuluvad eigusetud kandidaadid: ! : N E T S 0 V , 1901, venelane iOMAJREV. 1905, venelane O M E N T S E V , 1913, venelane /IITSHEV, 1912, venelane :GISH, 1924, venelane >TNIKOV, 1926, venelane V A R D N A D Z E , 1928, grusiin- ile liitbroo krval on Kompartei
etariaat vimas asutus. Nuko- Liidu valitseja pole enne pe-
es majas, kui la on PEASEK- R. Prast Andropovit tuli menko peasekretriks. Poliit^ 0 liikmetest kuuluvad Sekreta- 1 Romanov, Gorbatshov, Po- arjev ja Dolgihh. kretdriaadis on ainult venela- Ja arvata vib, et Poliitbroo nenuld kohtadele nimetatakse ti venelased; Seega staazhi ja laarsuse jrjekorras Ponomar-
jSolomentsevv Dolgihh. Kuznet- lon kll kige vanem, Shevard-
on grusiinlane ja Vorotnikov Ues sja Poliitbroo kandidaa- nimetatud. Kandidaatidest on ur^ministril Demitshev^U kig^
m staazh (20 a.) ^ r romko on kogemustelt kigist |est kaugel ees. Kuid tal on sar^ ; st endise srava thega tov, kes oli ka hstituntud idaat, kuid kelle karjr lp-
kaugel ksinduses. Grishin on ;e pikema staazhiga Poliitbroo
Gorbatshov on pllumajan- eriteadlane, kuid tema staazh
litbroos on kige lhem ki- R(|manovil pole erilist spetsia.
l i , Icid ta on vanem kui Gor- ihov.V:;' : ' : . ' ^ . . " ^ . : . ^ i : o^batshov OH revolutsiooni ajal astane^poisike, ta valiti alles ti Poliitbroo liikmeks. Gor- ov oli edukaim kandidaat
laseks ja kes^ valiti^sellele ko- ebtavaliselt kiiresti.
^MWORTH, Inglismaa (AP) atricia ja Robert Emerson ela- 2 aastat absoluutses snatuses ad isegi arutasid lahkuminekut likult. htum tuli pevavalgele kohtus, 58-aastane Patricia Emerson istas, et ta varastas toitu oma oha sklast. Ta advokaat vi- et Patricia alustas nppamist, ta abikaasa keeldus talle and-
raha ja et ta oli hingfiilisdt tud oma abielu prast. Ad\ o- vitis, et Patricia oli andnud mehele kirjakese teatades, et
tseb temast lahku minna. Me- tuli vastus samuti kirjakese
11: minugi prast! ohus inistis ^naahtrale ablv aisele 95 dollarit trahvi ja ta maksma sklale 100 dollarit
jutasu,:' ^\
EESTLANE teisipeval, 17. detsembril 1985 Tuesday, December 17,1985 Lk. 9
EESTUSED ROOTSIS Stkholmi Eest^ Majas toimus |
septembrikuu eelviimasel phape- val Eesti Sjaveteranide Sprus- hingu traditsiooniline Sinimge- de Pev'*, mida lemaailmselt on nimetatud Eesti Sjameeste Vit- g luspevaks". Tnavuse kkkutule- ^ ku peateemaks oli e-estlastetrag- I dia meredel, piamiseh Lnemerel | II maailmasja kestelj millest refe- f reerisid dr.\ Endel Rumma ja Joh. | ro. Viimane tles, et see draama | algas juba eesti laevade torpedee- ss?, rimisega maailmameredel, kus kao- | tati enam kui 50 laeva, mis viisid | merephja mmarguselt 1500 eesti | meremeest. Teises faasis oli 1941. | a. augustis bolshevike Leningradi | sitvate laevade konvoi miinidele | sitmisel ja saksjaste hurnnaku- ^ tel hukkunud, kuid traagilisim oli | kolmas faas, septembris/oktoobris . | 1944, mil venelased pommitasid ^ phja Moero" ja teisi laevu, kus | ohvrite arv oli siiuri 8
Hid pMhi |o p^rmii^ mk$ m$t&ki
Balti Vabadusristlemine kujunes suureks eduks mitte ainult erakord- se thelepanu tttu massimeediumi- des, vaid ka selle tttu, et televi- sioon saatis onia esindajad vaba- duslaeva pardale. ristlemise jd- vustamiseks videofilmitud program- mina. Programmi taga seisid pro- dutsendid Marianne Bergstrm ja Per Olof Karlsson, keda Eesti Rah- vusfond vristas Rahvusfondi
Kirjanik ja poliitik Andres Kng | kneles Borasi Moderaatide | Naishingu korraldusel peetud ^ loenguhtul teemal Baltikum | unistus vabadusest".
Halmstadi lEesti Selts thistas | oma 40. aastapeva koosviibimise^ | ?a restoran Fridenispevakohaste | snavttudega ja - muusikaliste esi- | nemistega. | / E
^ -^-- ^ ^ 9 Eesti Teadusliku Seltsi Luna- ^
Rootsi osakonna korraldusel toi- ^ mus ettekandehtu, kus esines lek- | tor Viktor Konsa teemal Mrk- | meid pshholoogia teaduslikust ta- |
~rebro Eesti Seltsi korraldusel toimus filmihtu, kus demonstree^ riti videofilmi Vabadusristlemisest Lnemerel ja .^Baltic Star'i" si- dust Helsingisse.
Stokholmi Eesti Majas avati s- gisene kunstihooaeg noore, Eestist mne aja eest vlja psenud kunstniku Marje Toska kunstini- tusega. Ta esitas maale, graafilist kunsti kui ka ehisnahatid; kunst- nik prineb kuulsa eesti ehisnaha- kunstniku Ediiard; Taska perekon-^ oast. Ehisnahatid oli nitusel nii like-, vooli- kui ka trkitehnikas. Kunstnik ttab| nii mustvalges kui ka koloreeritud serigraafias. Ava- sna tles Eesti Kultuuri Koondise esimees Alur Reinans.
Elfriede Lenderi mlestusfondist, mis asutati tema endiste pilaste poolt koolijuhataja surma puhul aastal 1 9 7 4 otsustas pilaskogu, et tnavuaastane ergutusauhind lheb laan Seimile, Stokholmi Noorte-
- - - . . . 1.. koori juhile ja eesti kultuuri eden-
ilLEN PE7ERSM fAsmoN mmuT
Tel. 762-9201
SMLL'iprodQ]rktM ja
Toronto Eesti Vitlejate hing Hamiltoni Eesti Vitlejate hing Montreali Eesti Vitlejate hing
ttawa Eesti Vitlejate hing
ELMAR T M M I S T O sBizamixasi
iARDENING SERVIC RITMIKA Moodsa rUtmilis
I niiely UigaTel.
Rmsaid IBulupuhi |a head uut aosf af J
TIRE SERVIQ
362 Danforth Ave. I Toronto, Ont. g mtC 1N8 i
I Rmsofd ImlupShl fa Aood uuf aosfaff |
I 8
Tstuse feMm 832-2238 ^Mifffliiimjji^
I Parimat phiks |a uuk$ aastaksi
imsaid i&ulupahi ja f&usaf mf &asMl |