, 23. jaanuaril 1986 - Thursday, lanuary 23, 1986 Jr. 7-
Y A B A D E . E E S T L A S T E H   L E K A N D J A K .
V  U A A N D M : o/ Vaba Eestlane/1955 Leslie Sl. Don^M
I
n i
P U B L I S H E R : Free Estonian PuWisher Ltd. 1955 LeslieSt.
T E G E V T O I M E T A J A : Hannes^ ^^ ^^ ^^ ^
T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : Karl^^
T E L E F O N I D : toimetus 444-^821 talitus (tellimised, kuulut ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspevast reedeni 93-ni V
T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: ajalehe J poolaastas $32. ja veerandaastas $17.. kirippstiga lisandub postikulu --vast^^^^^ .
T E L L I M I S H I N N A D vjjaspoor K a n a d a t - $ 7 7  p o o l aas- tas 342^^ ja veerandaastas S22.. I klassi posti ja) lennuposti- hinnad vastavalt  U S A Si 11 .-
:$136..:.$72...$38.-^..;^.- Aadressi muudatus S1 . '~
S59.. $31.mujal valis
 ^^^^^^^^^^ .  hind 70 c.
K U U L U T U S T E ^ H I N N A D : ; ks tolK hel:;: V esikN jel $6. .^ KuuButusB vetakse vasty' ndala esimesse ajalehte kuni, esmasp,homm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni: Vljaspool t   a e g a r L e i d i i M
Vana iidrese k@gudus@
D  Petersoo oli valinud jut; Peale mitut aatakmmet^^^
se
lus^ aluseks kuningas Taaveti s- jrjekordsete ksimiste jrele va- mist Tallinna, nad ,,nms on inimene: kes ei ki bad eestlased Rahvusvahelise^^P^ elate nu jrele, nnistatud on nase Risti peakorterist Genfist rahunudjad, iiniis on inimene, kes ei seisa lekohtuste teel ja kes ei Icuulu pilkajate hulka." Iga vitlus kannab ka ohvreid. Eesti rahvas on seda tihti kandnudi surres Sibe- r i thimaadel, varisenud ristideta haudadesse. Ees on sammunud ju- hid; kellel oli Jumala nnistus, kes astusid iguse radadel. Rahvas as- tus kops oma valitsusega, ^ presi- dent K. Ptsiga, kes oli eesti rahva
1974. aastal teate
y,Meile on teatatud N . L ; Valitsu- se organite poolt E V . presidendi Konstantin P tsLsurma ajana 18. jaanuar; 1956; Surma kohta, ph- just ja matuste paika ei avalda:
E i ole kahtlust  Kremli poliat- luumalaengut, taotleb hehdriikidle on rakendanud vene kige ja N ; Liidu keskmise lennuulatse-
paremad ajud tle president Rea- ga rakettide elimineerimist Euroo- gani maailmaruumi kaitsevndi pas ning nuab Moskvalt ja Waslj- iraj^mise plaani nurja ajamiseks; loingtpniir nioratppriumit tuumarel- Sellest aspektist lhtudes t u B e b l  - v a d e katsetamisei Kuid kigele heneda ka partei peasekretri Gpr- muule lisaks iiutakse tlhendriiki- batshovi uuele sja avalikuks teh-delt maailmaruumi kaitseyndi lud ettepanekule tuumarelv jrk-jrguliseks vhendamiseks ning lpuks nende tielikuks likvidfeerj- 'miseks.;.;..;;^-'; :;/;:
Nib, et siinpooB raudset rini|ja paljud poliitikud ja eksperdid v- tavad Gorbatshovi uut ettepanekul lima tsidusega ja suhtuvad sel- lesse kui konstruktiivsesse ldplaa- ni maailma tuumarelvade arsenali- de vhendamiseks ja bvltavale, relvayigSe
vljaarendamise lpetamist/ Plaani teises faasis tuleksid
keskmise lennuulatuseg luuniara- ketid ning taktikalised lhimaa tuu- marelvad eliniBneerJmiseSe. Sees faasis hineksid ka teised riii hendriikide-N; Liidu kpkk! ga maailmaruumi relvastamise ning tuumarelvade katsetamise keelusta- miseks. Kolmas ja lplik faas oleks
sellele punkti panemine kogu programmi;- surmaotsuse le, kna selle raamides toimuks
kuulutamiseks, llgatahes sellise j- kigi tuumarelvade likvideerimine relduse vib teha siin ja seal aval- ning lemaailmse kokkuleppe soh datud esialgsetest hinnangutestv mimine tuumarelvade igaveseks ero= analsidest ja kommentaaridest; mineerimisekis. mis eriti alla kriipsutavad, et vene- Pgusal vaatlusel tundub projekt lased on ameeriklastest tuumarel- tihedana, kuid lhemal analsimi^ vastuse piiramise kavamdmisel ji- sel muutub kogu ettepaneku kude le ette judnud ning president Rea- vrdlemisi hredaks, jttes mulje, gan oma nuandjatega peab andma et samal ajal kui Moskva kindlus- Gorbatshovile kiirelt vastuse, mil- t^b endale plaani rakendamisel lihe on Washingtoni tuumarelvade alal leoleku, nuab Kremli kavandile. ta ameeriklastelt maailmaruumi
Kahtlemata on Gorbatshov pan- kaitsevndi rajamise programmi nud Reagani teatud mral sund- lpetamist, ja seda juba esimeses olukorda; .Vlngides oma raam-ette- faasis. Ameeriklasi vaevab ka tead- panekutega maailma pstjat h- mine, et kui keslimise lennuulatu- vardavast hukatusest ja maailmara- sega raketid Eiiroopa pinnal likyS-
j iu kindlustajat pn ta kogunud oma deeritaMe, siis j   k selja taha ka lnemaailmas suure tunduvalt haBvemasse olukorda, ku- pooldajaskonna, kes toetab venelasi na venelaste ksutuses on palju kogu maailma peibutamiseks vlja- rohkem strateegilisi suuri maalt meldud manvrite lbiviimisel, vlja tulistatvaid kontinentideva- Reagani olukord on arusaadavalt belisi rakette, millega on vimalik vaga' detikaatne kuna ta ei ..saa- jr- Phja-A meerika kontinenti atakee- sult Kremlist tulnud ettepanekut t a ^ r i k a ; Teiseks suureks mureks o gasi lkata, vaid peab esinema Gorbatsbovi nudmine tuumarel- kompromissitahtelise riigimehena, vade katsetamise lpetamiseks, k- Siit lhtudes on ka tuiistetavad^ te- na bendriigod on tuumarelvade ma esialgsed soodsad hinnangud vljaaiFendamise alal Nixoni ja Car- Gorbatshovi plaanile ja ta BubadiiB t^^ ^^^ tun^ sed Kremli ettepanekute kaalumi-^ duvaSt maha jnud ning oealecf sele vtmiseks, leides neis positliy- seid punkte, unis varem Moskva et-
Lutes .
desti mulje, et Uis on oDiga tuumasja ohu j a maakera muutmiseks elamis vrsemaks
Seal asutas ta ajalehe ja^', selle lehe poolt kuulutatud ideed tstsid rahva enesevr- tust j a rahvustunnet;
1904. aastal said eestlased esimest korda Tallinna linna omavalitsuse valimistel esikoha. On nimetatud et , ,K: Pts vallutas Tallinna"; '
Teiseks ajalooliseks murdepunk- Hilisemad eraviisilised teated ko- tiks oli 24. veebr: 1918; Eesti is^. dmaalt nimetavad surmapaigana seisvaks muutmisega. ^^ ^^ V^^ Kaasarii nfvihaiglat Tatari auto^; tabavamaks oli hinnang: ^jima
poeg ja kellel oli meie usuldus. Ta noomseisVe^^ Konstantin Ptsita ei oleks olnud oli ks meie hulgast, olles vitl- Selle vljapaisty iseseisvat Eiestit!". ja ja vabaduse smbol/^ ^^ ^K^^ ^ periood ol i ; kus K. Pt- astus julgelt edasi nii vabas Eestis seisvuse saavutamisel ja meie riigi sil oli suundamrav osa meie ise- kui ka selle vabaduse kaotuse jre- lesehitamisel, jb psima le seisvusaPgses lesseehitusets. le vral maal vangina. Ta varises aegade. Tema elukigu kige traa- Kik arusaamatused ja sisevitlu- 30 aastat tagasi kaugel kodumaast, gilisem peatkk algas 31: juuli 1940 ses esinevad erinevused lahendati ega teata ta ristita hauda! v htul Kosel Klostfimets talus, rahva huvides kindlakeliselt. Ees-
Jutlusele jrgnes ; L . A v e s s o n i i t mis oli ten^a elukohaks.Talu p^^^ poolt hinnatud orelil "pevakohaselt tsine J! Sibe- sisse NKVD-istide poo jt, kus talle partner; Viimane j periood gesti lluse ; ,,Finlandia'* viimane osa teatati, et ta kditatakse koos pe- riiklikus elus, kugi poliitiselt pool- ,,Rhu laul". ; rekorinag. Aasta hiljem toi- autokraatlik, ilmselt leidis pople-
Apeakonsul L Heinsoo ksitles mus massiline Eesti rahva kdi- hoidu rahva poolt. Poliitise erga- oma snavtus mningaid momen- tamine, mis puudutas kaudselt vi niseerimise vabadus oleks kahtle- te K . Ptsi eluloost, jagades selle otseselt kogu rahvast. mtlt tulnud taasrakendamisele, k o l n i e p e a n i i s  e ossa. Lhemalt Esimene Osa K. Ptsi eluloo kui meid ei oleks tabanud hoopiski vaatles ta presidendi vangistamist mrkimiseks li tema rahvuslik r- kohutavam katastroof meie vaba- peale Eesti allutamist Nukogude kamine kooliplves, mis svenes duse ja riikliku iseseisvuse' hvita- Liidu poiolt ja kdi tamist Tartu likooli pingute kestel ja mise nol N . Liidu poolt. Tema iis
 . tavaks jjmist oma rahvale kinni- tab K. Ptsi vangiplvest saadetud kir i ainult: paar aastat enne surma, mis alles 1977. aastal vabasse maa- ilma judis:
^KAASMAALASED: '
Tervitan Teid meie vitleval ko- dumaal; Vene vanglates, vlis- maal ja Teie snnikohtadel ja soovin Teile kike head ja kind- lat meelt ja judu Teie iglases vastupanus . . . | Mina olen uhke, meie kindla-, meelne rahvas, olge julged ja kindlat ja pdke juda meie suurele eesmrgile, nimelt et va- baks jksid meie kodud, vaba kodumaa!"
  K.'Pts'
ee;.
kolme faasi, mis tase mouab toimalaengte lansseerimBse dite krpimisit 50 prot. vrra
. J  . , j i - i I ng^oni meeskonna lesandeks on tepanekute nol k i m  f\..u..*u Jede sojr^ programmr j.nd.kavale^ ^^^^
Omaette probleem.^ ka uu- ,ada ettepanekuid nende kinni kif nud o t s i m i   w ^ . tagavarade hkvideerimi- Haiseks. Vttes arvesse Reagani ofensiivi taa!i I  H A imine. Vendaseci luba. yj,^^ oma thtede sja vSK^HiS" kntronmee*ondi on,a^g, ,^,
m. lagattid kontrollmeeskondade tegeviiBe pii- ^ ^ ic-uroopa elannkp v.^..c#^s aas- ramiseks kindlasti igasuguseid tal
likimaldudv
OTTAWA - i Fderaalsed libe- raalid judsid prast 16 kuud taga- si olnud suurt valimiskaotust gallu- p l uurimisel ette konservatiividest. Uurimus tehti detsembri alguses ja nitab, et liberaalid olid eelmise kuuga vrreldes 2 punkti juurde saanud, 36 protsendilt tustnud 38 protsendile otsustapud hletajaist. Samal ajal konserktiivid langesid 40 j>rotsendilt 37 protsendUe, uus- demokraadid jid muutmatuks 24 prots.;; -
90 inimesf hu iennnnetysel
Bi-uroopa elanike vaigis^mi- G U A T E M A L A CITY - _ 90 115 aas- ramiseks kindlasti IsasueugeM s^^ ^^^^^^^^^ Ja rahustamiseks, keda^enel^ "^^st said surma kui r^ 113 aas ramiseKs kmaiasii sed bma vliir miilpa.. l o h f i . j ^ c c n j i n turistidele
millest esimene faas tsi ja nurgatagused ; . " ; " . ' * ' vaiiselt laikimaloodud. "^Utega tehti rmgsoitu turisuu ^
rimSsevahen- le Genfis toimuvatel N . Liidu Ja ^1^^^^^^^^^^^^ lu- BiendriHkide vahelistel tuumarel- ameeriklased on sunnitud siiski ka SiMtea pioavad, reaktiivlenniHc langes alla
1 tegema Mute ": et ainuski ellu jnuks, kui see> A . henes Santa Elena lennuvljale.
Ir. 7
Igal kevadtalvel on toi| rabyatantsude pimikutega disest eesti elust-olust; tnj sijaliselt ligemale kuu aega
T.E.R.R. Kungla'' ldjuht t o 5 maslVtetsala tleb, ct ajaline nniu- ilatus oli tingitud asjaolust, et koo- lipilaste puhkused sattusid samas- se ndalasse ja veebruari esimene pool on viimastel aastatel jnud ritustethjaks, siis sobis sinna v- ga hsti tuua ,,Kungla" rahvatant- sijate suuresineminc.
T. Metsala selgitab edasi  muudatus on ka etenduse asukohas  senise Seneca Collegc'i auditoo- riumi asemel, mis viimastel aastatel hakkas nagu eestlastest osavotjailcj liiga suureks muutunia , . .
Vene vimudele ei meeldi, e Ameerika hendriikides tehaks nukogude vastast propagandat mis viimasel ajal on vtnud suu remad mtmed kui raudeesriid tagune silm seda tavaliselt on ba^ * juhud ngema ja krv kuulama Nib, et viimasel ajal suurkinode ekraanidele ilmunud kommunismi vastased filmid Rambo ja Rock IV on mjunud Moskvas eriti hi rivalt, mis on phjustanud ise erakorralisel pressikonverentsi au mise Moskvas lneriikide ajaki janikele, kellele kurdeti, et taolise filmid hvitavad kiiresti Genfi Reagan-Gorbatshovi kohtumise loodud koostvaimu.
Kahtlemata leidub mlemate flmides palju sellist, mis vtavaj vene vimumeeste psed hgum ning ajav ad ked rusikasse. Film] de peategelaseks on populaari lokfUmide nitleja ja lavasta] SylVester Stallone, kes on teini endale nime poksisoprti ja poksijj te elu ksitavate filmidega. Sai szhee alusel on les ehitatud Rpcky IV nime kandev film, ki ameerika poksija vistleb endal tublisti suurema ja fsiliselt tug| vam ela vene poksijaga, kelle lpuks prast gedat rusikasi lpuks vidab. J Rambo viib fili vaatajad Vietnami, kuhu Stallo^ vietnami sja veteranina tagi siirdub ning seal kommunisti^ vastu hakkab vitlema. Mlema filmid (jn erakordselt populaarse ning neid on kinud vaatamas sl jad tuhanded ameeriklased. Kui
mis venelasi veelgi rohkeni h^ rib  filmid saadetakse ka teis( se maadesse, kus neid isaniuti kj
lastavad suured Vaatajate masj kelledele Stallone jagab oma anl kommunistlikku filosoofiat ja vo| lusvaimu.
Moskvas antud pressikonverei sil olid seekord tavalised poliiti] selt areenilt tuntud propagandal hed eemale jnud, kuid vlja toodud kultuuriministri asetit Georgi Ivanov, kes eriti kurtis, ameerika filmitstus on looni uue kangelase, kes tapab ideolooJ Uste veendumuste sunnil. Ivanj nentis, et hendriikides lubati selliseid filme produtseerida v] jendusvabaduse loosungi all, ki sealjuures ei arvestata, et sellil ,prahfv vib kahjustada N . L i i | ja hendriikide vahekordi, ei nd, kus Genfis saavutati Reaj ni ja Gorbatshovi vahel kokkuh mlemate maade vaheliseks ti| daks kultuuriliseks lbikimisek|
Kuid Ivanovil ja temaga kaas oleval N . Liidu kirjanike hii sekretril Genrikh Borovik'ul teisigi probleeme siidamel. Nii k
     . . . I ,