aniisest contraile toetuse
iro Robelo .
|86.a. rahvaloenduse pu- Idus, elukutse, keel ja: kui
annab vimaluse etniliste ja leliste gruppide suurust teada
kahvaloendus OBI aeg, mil nende Iruppide arvulisi muudatusi - re- listreeritakse; rahvaloendusel ei (ohi etnilist algupra mitte segi Ijada kodakondsusega^
fiadas on igal rahvaloendusel, aarvatud 1891, alati olnud ki i- tis etnilisest kuuluvusest, mis ab lbi ajaloo pildi kanada rah-
|tiku kujunemisest. . ; ikestele etnilistele gruppidele rahvaloenduse andmed nende,
evaim vahend nende ksimuste tamiseks. Etnilised, kultuurilised ivcelelised organisatsioonid kogu
[isM<asutavad loenduse andmeid [maks elanikkonnast eriti nende lv vajalikku pilti. Nad vivad ot- rada kuidas nende gruppi saab
r r e l d teistega tju allikana, L i t i vajaduste korraldamisel, vteks nitab loendus kuidas m-, etniline grupp o n kaotamas oma
plt, mistttu see grupp vib va- uselt ksida toetust prandikeele
Kttamiseks ja kultuuriprogramrni"
toetamiseks. Rahvaloenduse andmestik on ai- s ssteem, mis h!mab kogu riJ- varustades tpse arvestusega en
Ristes hiskondades ja annab di kuidas nad elavad. Selleprast: ljud valitsuse programmid olene-. d rahvaloenduse andmeist, nagu mekultuuriiiste programmide
[lanitsemine ja muud.
I*< |)B< H a < ( 4 4 tBK< >43XX M S ^ X ^ * ^
Aidake kaasa
I
I
IV
See j utel eestlasel 5 rahvusvahelistes mtudes nii suud nime
Seoses lemaailmsete Eesti Pe- EST '88 toimub ka
^es Dirigent Neeme Jrvi on va- mist, kusia Mad 1 rematel aegadeB oma vimetega , * A siin ja seal ajaSehtede ja ajakirjade ^^^^^ HMOlstllllsf
ajalehe veergude- nagu,. seda on New York T i -
ent Neeme Jrvi on va Philip Taubmani ter avad thelepanekud yriyad
leyivat objektiivset Nukogude Eestis
assaeerika suurajalehes ,,The New Yor Kmnes Maaii- ll^r:^^. o t o s t tnapeva E . :Paijgi se^ ^^^ avaldatud andmeist on - juba ldl- ^ ' S i ^ ylS, Si^^^
tab seitse peva, kuiii 12. jaaguari- ni 1.989. Maailmalaagri nimeks on valitud Lunarist". j
Maailmalaagri juhiks on valitud veergudel esile kerkinud, kuid 20. b i i i I.T v - r i skm; Bruno Metsa^ abijuhiks gdr. anrSiii i n....^ TKT ^7 T Tallmn Samal ajal, kui N . Li i - nelasi, koheldakse kaht evalt ja l a " kujutas moodsat meest biki- u^iu Ayfii ui^^i vL ^J^vo aprillil Ilmunud ,,New York TS J , , J . . - V -1 . ,^ ^, -i . - i ..^ / ..i ^ . . ; Helle-Mall Risti, kes htlasi on ka
iri*......v J ; . ^ ^ 8 ^ iii du elanikkond jalgib nigi poolt vaenulikult. Meil pole olut," ut- aluspkstes seismas liibuvaid r ^ . ; c i , * : 4 ^ \ L mesi KultuurisektsioonSs iihenda- V A * ^ i r * j i * , . 7 . . . / , , , . , , i - i i i J Eesti Skautide Maleva ja Eesti uai- itoifco *n """^ 'H'wfl^ kontrollitud televisioonisaateid, on les kelner hele venelasele resto- musti pukse ja pluusi kandva nai^ v , i , A U ik.uiA nakse talle suur-neiiaveeruline air- r i - i J i " SVT J.- TLTT *I U-T A i U I T- ^ r r - dide Maleva Austraalia juhid. i^84kel mis on v t t d h pealinna elanikud kursis vu- ran Nord*is. Hetk hiljem, kui ta se kohal. Jun Kase Vus varvi jvfaailmalaaeri tegeViuhiks-k^
m v I . i j . " J : ? . ^ ^ ? '^^'"^ maste episoodidega ameerika tele- avastas, et seltskonnas oli ka ks mustal taustal" kujutas viit kriis- . , , o o ; i rr.i f-: ^'ioni seeriasaateist DaUas" ja ameeriklane, oli lu laual. kav-vrvilist kujundit mustal taga- dndiks on^,uba yaTematestmaa-vHlf ^^ ""'^ ..Dynasty". Ewingute ja Carring- phjal. malaagntest tuntud nskm. Leo
A A l T^* , tonide saagad on eestlastele tun- 20 AASTAT ISESEISVUST Kui need maalid oleksid hel 'Iv'^^"' . c b 1^ ^T^. ^ f'^''"''^ P*"'- tnu soome televisioonile.mU^ , , . , , nitusel Moskvas, ootaksid i n i m e . , , ^ ^ ^ ' ' ! " ^ ' ^ ^ ' " ' , ' " ' ^ ' " ^ n ^ ^ ^T, "^'T.Tl' saateid on vimalik nha Soome ud taKUunhsel. aut(^^^ sed; sabas sissepsu," tles ks f ' ' ' " " J^^^^jjuht-gdr; Helle-Mali ^ka^_ hingate." Selles artakse diri- lahe lunakaldal ja enamus W a n - >"'V '^t^ '^ '^ ^ otesabasid ' ^ ! ^ * ' ' gendi vimete iseloomustus niug tenne Tallinnas on suunatud Hei- '^''^^ud?^^^^^ Reinholm, ks tele^ kutse gaidluse-skautfuse suur- uuakse Mev^ade Jrvi juhatusel singile. ,,Igaks vaatleb ,,Dallast'V"Od ' ^ ' j ^ ^ ' ' ' ^ ? ! ^ ' ^ ^ valminud heliplaatidest, mis on sis- neljapeviti," es ks koolipeta- ^ ^ " ^ valitsenud valisrahvad.kaa- et Eesti Kommunistliku P s ^ t ^ i " ^ ' ' ^ .P^.''"'' kigile enne- se mngitud Gteborgi Smfoonia- ja. Lne televisioouiiaadete .k8tfe.;.* Jf'**: esindajad olid olnud nituse avami- orkestriga jaShoti Rahvusliku Or- saadavus on heks teguriks, miks l^ f^^^^ t^^ f^^^^^^ enf ei avaldanud mingit rahul- feestriga. Ajaleht mainib artikli sis- Tallinn nib eksisteerivat ida ja ^.Kommunistlik parter^ j^ ^ L i ^ ^ ^ sejuhatavas osas, et Neeme Jrvi lne piirimail. Nagu lejnud ^ud" va itsusorganid komrol ivad on _sund,m,d Eestis 1947. aastal. Eesti, on Tallinn lnepraneUnn, P''*^^^^ oppmud Leningradis ning jtnud millellasub nukogude valitsuse kaupade rohkus, kuigi krgem te keelustada ja tkestada vaba seljataha silmapaistva karjri Ve- pitser. Eesti on ks viieteistkm-^*' '*'^^'^' '^'^"^"^*'* loomingulist tegevust." nemaal ja Nukogude Eestis enne nest nn. vabariigist N . Liidus. Rah-^''^^^*^*'^.^^'* Siiski, kolm parimaks hinnatud
vaid llatusi ja palju huvitavat Lunaristi all.
VAIPADE & MBLI PUHASTUS
kuita ei^reerus 1980. aastal. vastik on umbes poolteist miljomt, ^^f- ^ ^^^y^^^ Vaadeldes Jrvi vimeid iU^h ir^Up.t ^^onnn O I O K T . i K . n o c ande vaateakende taga pn napilt w o^o.i;i.i.,v.it^^i,.t^ p^^ ^ Vaadeldes Jrvi vimeid iileb kellest 450.000 elab Tallinna
artikli autor John Rockwell, et Jr- vi kujutab endast silmapaistvat E R I M E V KUILTE . nidet spllisest dirigendist, kes m- nede arvates on kntserdilavadelU ^l^l^oo^^ud tegurid on loonud oiu- ne ametlik keel ja selle ppimine juba kadunud, kuid kes viimaste Eesti kultuurine pilt on sunduslik. Ametlikud teejuhised aastlate jooksul siiski on visalt ta- ^^^^ sageli venelastele lhepra- ja turistidele mratud trkised gasi tulnud. Ja kui Rockwell sellist ^ ^ " ^ idaprasena lne turisti- kiiele^ ^^ ^^ perioodist dirigendi tpi kirjeldama hakkab kohalik keel on eesti keel, kui kodanlikust diktatuurist'', siis mainib ta, et siin on teeemisJ sugulaskeel sc^me keelele; enamus ^^^^^^^^^^ oma isikut tagaplaanile jtva juhi- '^^^^^^^ nivad skandin.aavlastena ISESEISVUS T E O R E ga, kes toob muusika esiplaanle* ^^^^^^ paiskub -restoranidest ja I L M A SISUTA loobudes oma isiku esiletstmisest ^^^^i^^st lnelikku muusikat va-
, . , , . ^ , . ku ametlikku olukorda Tallinhas kaupu mdlekvalrteet on pisut kor- hulgas polnud htegi abst- gem^Mt^kvasja XenmgradB muu- - j^ t3^ t ^^ ^^ ^^ davaist kaupadest. Vene keel on tei-
ERIKLOKBIK447-9834
nalinna kitsastele, keskaegseile t^ Lne diplomaadid, kes tihti k-
navaile. Vanalinnas on arvukalt {^^^^^^'^^^^^ pakkuma^ haarava isikliku tlgen- makse riietusese- duse, mis bingab koos muusikaga, selle asemel, et suruda muusikat
liku rahvusluse kaane all on maad meid, ;hteid j raamatuid. Vrvi- vtmas tuimus ja .looWsett rikastel vaateakeBdeil on rohkem diplomaat ^vaitis, et
nrile alistumisele, mainib autor, '"^"^" '^ Bostoni Newbury tnava- reerib vlispidist vlts-iseseisvust,.
Brcidyitw Ave. Toronf
Oiit.M4K2Rfe tsenduses OQ
kinnitad, . . l i . . . 1..1 . r - viWisconsini avenga W a s . - ^ f V pole aga ming^ 5 oIwZ^ 11. ^^V- hingtonis kui Gorki tnavaga Mosk- ^ f f f *f^^' % uks ameerika VI on suutnud sellelaadilise dmgen- ; turist klastanud Tallinna. Tema
i muusikalise tlgenduse edasi an- . ^ w;,.^, , ^ i ^ gd, noor eesti neiu, seletades talle ^ jr u r 1 \'j% Rahvustunne on tugev. Me ole- [, . , , ' , , , ^ , d a ka heliplaatidele. - ^ V J u Eesti ajalugu, oh hakanud kogele-
iw . I IL w . in. V. me eestlased, mitte venelased," ut- ^ '^^^ _ , _ , P Kahtlemata tuleb John Rockwell. ^ ^ ^ ^ trotsivalt. ^ ^J^^^^^WT""^^
art kilt _votta_ku. listava hinna... Me oleme silitanud misen." 1940. aastal. Ta sii^ gut, mis meldud eesktt Jarvi ^ e l e ia kultuuri" Turiste u^s east kiiresti ja jtkas juttu
suurte j^imete esile toomisele, kuid ^ e S IMuSkidS^rit i aga ve-^ ^^ ^^ ^^ ' " ^ ^ ^ U i " kaudselt sellega kerkivad maailma- noorte lnelik seltskondlik eiu. lehe veergudele ka Eesti, eestlus j m i s kulgeb reas rannarsetes baa- '
.eestlane. Oma vikese, rahvusgrupi damiseks- kergemale ' tle. :sooja ri^ ^es ja: klubids. Nad on vga ; tttu on meil vga Taske tuletada ruumi. ,,Kuid majandi jurBtBTu-sarhase^^^ maailmale meelde, et eestlased ela- andel jeti mind le viimata j M a n h a t t a n i s ja taolisi lbustuskoh-
^vad ikka veel Lnemere kaldal ja suunati tle klma tkotta, kus tiP<^ ^^ ^^ ootavad oma vabanemist vrast ik- temperatuur kikus pluss 3 j a m i D - - kest. Seetttu peame Neeme Jrvit *3 kraadi, vahel. Mnidugi tuli -KS: 0^^^ ja tema erakorralisi^ vimeid eriti tsta k a raskeid asju,-kurdab Tep-^^^ry hindama, kuna need moodustavad pa . 20-30.aastsed noored P i r i t a ' praeguses kitsas olukorras olulise K ^ i tervis nd tielikuBt Bes^ .g t r an l .R teguri ^esti ,a eestluse tutvustami- tles, tunnistati Teppan invaliidiks, hoones, mis oli 1980 aasta^^ seks: laiematele hulkadele vabas kes on 30 prots.. oma kutsealasest ,^^ngudereg keskuseks. Vaade -
tvimest kaotanud. Talle maksti j.gg^Qj.aj^ i^ j^ j^ ast Tallinna majandi poolt,,valuraha'V k u i d sel- igj^^gg^ San Fransis- le arvestamisel veti aluseks peri-,^.Qig Ssalito lahe. Juba var-
Leo Teppan on okupeeritud Ees- "^ "^ Teppani aasta keskmine ^ tu i l i teisel ko^^^ tfls teeneline mehhanisaator ja va- ^^^1?^^^ oJ5 vaiksem. K u i Teppan/jis lnel ikul t^ ini- bariigi" kolmekordne knnimeister. P^^"^ lekohut iendada, vastati tal- ^ g s i Omavaheline keskustelu kul- Nende tiitlite jrgi otsustades on "Ibelt, et majand pole tema hai- nabalt ja -sui^ ta krge tegelane, kes on andnud g^^es s i id i ta olel^ vonnud praegusele ssteemile suure osa ^^ amult 8 tundi pevas ....^ ^^^^^^ oma elust ja viks n d rahulikelt "^^^ oleks mind aga inajan.d^ ^^ ^^ Ameerika , , rock. ' 'Miiiuisika ja. si^ ^
oma vanaduspe- hoidnud, kui oleksin totanud trak- gaj^gti suits titis lokaali. ks e toril ja sgisel kombainil ainult 8 ^ps et sanvasugm^^
KMTm Teppani ksi ei ki su- ^""^^ pevasrKas; testi tegin,vhe ^.i^egatta baar", olevat: paari kilo- KUgi hsti, nagu vib seda jrelda- ^^ selles majamlis, kuhu o im da tema kirjast, mis on avaldatud Jtnud ka. .onia; tervise^^ kas ta tunneb: vljendust ^.singles Rahva Hle" lugejakirjade rub- kord kaitsnud majandv riigis. Viks telda, et ta ksi kib vabariffei au," haliseb 1 ep- baare kutsutakse ka Eestis^ halvasti ja pealegi vga halvasti. P^"- ^^^^^^^^^^ ^ ajamine kis lomiikul tn^ Teppan kirjutab oma sdant puista- Kuid Flesti <m:pr^^^^^^^ '
10.00%
VI
B,uhkcpevadeta'Ja kui suve . . i J. * ., ,. ... . J V - ^ sul mned pevad'antigi, siis oli vaja sotsialistlikkude; voistte^ ^^ ^^ ^^
hakkas tervis lonkama, lasse niUna ja sealt vi rMl ta
Fotd: Vaba Eestlane