tk. V A B A EESTLAI^E reedel/9;: Nr. 36 Nr. 3
imnnnirai(OB
sasv
12 km distantsil vitis 19-aastane lohn Ngungi Keemast ajaga 35v32,9. K a juunioride 7 km jook- sus lid esikohad aafriklastel, Me- leeF^isaipopis t jooksus ajaga 22.47. Naiste hulgas suutis eelmisb aasta tiitlit korrata ISraas- tane Zola -Budd Inglii
j. ;;''esimesed kergej maailmameistritiitlid anti; vlja Shveit&is, kus korraldati 14, murd-^ maajboksu maaili|iameistrivistlu- sed; Sivur iilekaal oli Aafrika jooks- jaii kellele kuulus esikmnest ka- heksa, esiviisikust aga kik khad.
te Euroopa karika vitis tnavu 10 km maamanieister rootslanna Eva Krpela, kes talve jooksul kogus 112 punkti. Teine oli eksniailma- meister norralanna Snna Ginlid 93: ja kolmas
H 35"
42
Fikread 1. Osa Soome maast, 6. Keskelt krgem, 10. Kanada juustusort, 11. Mitte klm, 12. Oh- kamme, ; 13. Kaval, 14. ldjuht mitmel eesti laulupeol, 15. On hes vrkeeles, 17. Koht Phja- Eestis, 19. Soome suuremaid aja lehti, 21 . K a k s hesugust konso- nanti, 22. Kenad, sbralikud, 24, Kaasomanik, 28. Kaassna, 29; Plaanitsema^ 31, Mitme paavsti ni- mi, 33. Hige, ^34. Pshhiline reaktsioon, 37. Ain Kalmuse teos, 39v Naisenimi, 40; Eessna saksa keeles, 41. Mistus, 42. Koht Tar- tu juures, 43. Kink, toetus.
h 1. Riik Aafrikas, 2. Juallikas, 3. Hobune, 4. Hoiah ankrut, 5. Kuulsa phaku kodu- l koht, 6. inglise mehenime lhend, 7. he usulahu liige; 8. Kaunistav ese, 9. Tabav vljendus, 16. Noot, 18. Purjepuu, 20. Liiin askatphe- wanis, : 22, Eesti laskrmaailma- meister, 23. he saareriigi pealinn, 25; Jgi Ltis, 26. Hamba tijgi, 27. Pidalitbi, 30. Isiklik:asesrta, 31. Jgi Venemaal, Eesti piiri lhedal, 32. Ootamine, 35. k s itaalia " keelesi 36. Naisenimi, 38. Reserv.
RISTSNA NR. LAHENDUS -
Malehuvi on eesti noorte ja vanemate hulgas Pildil kaks noort hel hiljutisel vistlusel judu" katsu- mas. > Foto: Vaba Eestlane
m l e s t y s v S i s t i y g
Vancouveris toimub , 16.19. mail Robson Square Media Cent- re'is ^(800 Robson St.) Paul Kerese mlestus-maleturniir. Esimeses sekt- sioonis mngitakse 7-ringilises, ka- hest-kuuendas sektsioonis mngi- takse 6-ringilises ssteemis.
Vaheouver 1975" turniirist vot- tisosa 320 maletajat, mis sellal oli suuruselt teine mngijate arvu poo- lest Kanadas; Avatud sektsioonis saavutas Paul Keres kiire edumaa. Ta mngis kergelt ja vltis oma vastaste teoreetilisi ettevalmistusi. Suureprase keskmngu tehnikaga ta noppis Tcergesti punkte nagu kpseid viinamarju. Tal ei olnud htki katkestatud partiid ja vitis turniiri 8,5 punktiga.
Peatudes Torontos andis ta si- multaani Toronto I^art Houseis 12. mail. Kojumineku! tabas teda 5. juunil Helsingis sdameatakk. Vancouveris on teda endiselt aas- tati edasi austatud temanimelise vistluse korraldamisega.
Fikread: 1. Vastik, 6. Lpsik, 10/ Lahas, 11, Hulgus, 12. Kal- mus, 13. Senegal, 14. Alev, 16, Eton, 18. Tihe, 19. Ilmarine, 22. Toda/ 24. Ballast, 25. Sigudik, 27. Siim, 29. Moonakas, 32. Elus, 35. Arne, 36. Spee, 37/ Manuela, 39. Rigas, 40. Edeneb, 41 Nurme; 42. Ajalik, 43. Aretus. '
1. Vahvad, 2. Silvet, 3. lius, 4. Kasemets, 5. Baretid, 7. t^lal, 8. Sameti, 9. Keskne, 12. kalm, J 5; Villane, 16. Ergutus, / 7. Onnid, 20. jCasi, 21. Major, 23, Otsa; 26. Imetlema, 28. Istutus, 29. Maarva, 30/Ontika, 31. Ka Spinat, 34. Leebus, 37. Mari, 38;
iieifinisiiiiiisiiissiiiiiisiilieiiiiiiiHiiiiiiiiiii mrvareid iguse ette, vaid sama harjaga trvata ja mustata tradit- siooniliselt antikommuniste emi- grantide hiskondades USA's nii ulatusiikult kui vimalik. Nuko- gud, tieyd kriitikud; soovivad klvata eriarvamusi iemigrantide gruppide hlgas ja mustata neid N . Ludu kodanike silniis;
Tugevas snastuses vljendas eriarvamusi 65-aastase Ukrainas sndinud SergeKwalchuki juhtu- mi puhul, kellelt veti U S A koda- kondsus, kuna ta oli ttanud kantseleiametnikuna natside all ttavas politseiksuse II maail- masja ajal, peakohtunik Ruggero J. ASdisert mdunud aasta sep- tembris kolmanda ringi appellatsi- oonikphtus:
,;;Va|itsuse kohtuasi phineb tenditele, niis antvjd K G B poolt tegemaks lppu tema poliitilisele te- gevusele. tJhilduvus selle eesmrgi Ja individuaalse iguse vahel tuleb
: SUIAVUSE KSIMUS -
Ksitakse, kas USA valitsus ja veelgi thtsanij kohtud, yiyad aru- kalt aktsepteerida sellise tendus- materjali kastanust; e i elda kes on siidi ja kes stu. tJks memo- randurrv ringles sjaste! kuudel American Bar Assn. seaduse ja l- gi julgeoleku komitees. Selles eldi; ,,Kas see tendusmaterjal, mis saa- bud N . O i d u l t usutav ja kas selle saamine miig kasutamine sel- lise tendusena annab protsessi^ vajalikku statidardit?"
ABA mrkus ei teinud mingeid kokkuvtlikke jreldusi, aga soovi- tas, et mingi krgem laudkond ypiks vtta oma tkavasse neid Iksisnsi ja selle ksimusega
Mure, mida on avaldanud teatud arv fderaalkohtu juriste ja indivi^ duaalseid advokaate reas intervjuu- des, on samal ajal nii poliitiline kui ka kohtu prtseduiHriprasuses,
Nad mrgivad, niteks, N . Liido pikaajalist ajalugu iguse vnami- sel ja tendsinaterjalide leiutami- se!, mis sobis nende poliitilistele eesmrkidele alates teaterlikust bplshevike kohtuprotsessist 1930^ ndais aastais kuni Anatoli Shtshran- ski ja teiste inimiguste aktivistide khtuprotsessideiiii 1970- ja 1980-
:,ndis\aastais. ' : Ameerika sjakurjategijate juh- tumeil kriitikud usuvadj et N . L i i - du eesnirk pole niitte ainult viia
arvi
1, kui ldse keegi sest hiskonnast sugereerivad, et kik N . Liidu tendid ph mri- tud. Probleem, nad tlevad, nva^ hetegemihe tunnistuste ^ahely lyiis on ehtsad, ilustatud Vi lihtsalt leiutatud j millal ra tunda, kui dokumendid on valitud arhiividest, jttes ra need, mis vivad rehabi- liteerida kaebealuse vi leevendada
tenia vastu;/- V
1980. aasta kokkuleppe termi- neil see pole pinud kerge lesanne. Nukogud on keeldunud andmast OSI prokurridele voi kaitseadvo^ kaatidele ligipsuvimalust sja- aegseile arhiividele muude tendite
mis:
sustda kaebealuse sd vi s- tust. Advokaadid ja mned fde- raalkohtud on protesteerinud, et need kitsendused teevad peaaegu vimatuks garanteerida kaebealuse- le protsessi puhul iglust thenda- : v a t k a i t s e t . ^
Lisaks nukogud rangelt kontrol- livad ameeriklaste ligipsu tunnis- tajaile.
Tunnistused on videoliiidistatud Ameerika kohtutes kasutaniiseks. SA kaitseadyokaatidel on igus esitada ristksimusi tunnistajaile ja OSI isegi maksab advokaatidele reisikulud N . Liitu. Aga kigil juh- tumeil N . Liidu prokurrid juhivad tunnistajailt andmete andmist, pi- devalt nad keelavad ristksitleniisi ja sageli hutavad tunnistajaid j- ma kirjutatud kokkuvtete vi pro- tokollide juurde^ mis varem on teh- tud K G B pplt^oritatd lekm lmisel.
Vaatamata OS! esialgsele loDtur sele 1980, kski nukogude sja-
le tunnistaja pole veel [i ilmunud Ameerika kohtus-
se, kuigi mned oii reisinud L- ne-Saksamaale tunrtistusi ahdma muudel juhtumitel. Vastupidi Poo- la, kus enamus natside hvituslaag- reid asus, pole pannud kehtima sel- liseid kitsendusi pma ametlikele ar- hiividele vi tunnistajatele ligi p- semisek.--^, ; - / - : : .v; ; - :
Siiski on OSI protsessid viinud selle asutuse palju rohkem olehem nukogude kui poola tendeist. See on saanud tunnistusi, niteks vae vait poole tosina vrra poola tun- nistajailt prast 1980. aastat, aga samal perioodil on ksitletud le saja nukogude tunnistaja.
Kanadas, kus kuninglik komis- jon on veetnud le aasta otsustami- seks, kas vi kuidas juhtida oma uurimisi s
tute le, pn kahtlust riukogude tendite kasutamises jaganud m^ hed parlamendiliikmed.
Ameerika lhenemine prolilee- mile on tiesti puudulik,'- tles Andrew Witer uuesti loodud inim- iguste prlamendikomitee esimees hes sja antud intervjuus. yhe- malt olgu tingimuseks," tles Wi- ter, et nukogude tunnistajad peaksid plema ksitletud mitte-eel- arvamistega olukorras, nagu saat- kond, mis oleks vljaspool nuko- gude prokurri pilgu alt."
Vaatamata prokurriikule kont- rollile, mis peale pandud nukogu- de poolt, OSI lkkab ra kartuse vale vi Vltsitud tendite eest vi nustuks thistama protsessi kui ebaloogilist ja alusetut. ^ '
Kui praktiline asi on raske vl- ja melda, siis K G B -vi keegi teiiie selles kaliibris on valmis vabritseerimas dokumerite doku- mentide jrel ja valevandele kihu- tama tunnistajat tunnistaja jrel igaks osi protsessiks," tles asu- tuse praegune direktor Neil M . Sher.
OTSSTAMATU EDASIKAEBS
OSI esi^s oma seisukohti veelgi kategoorilisemalt hiljutises kolmanda Ringi apellatsionikoh- tus kodakondsuse saanud leedulase Jupzas Kyngyse protsessil: Fde- raalne piirkonnakohus vabastas Kungyse 1983- aastal sst, et ta vttis osa juutide mrvamisest nat: si okupatsiooni ajal ja tegi ettehei- teid OSI'ie puuduste eest, et nad polnud taganud, et nukogude tun- nistaja oleks olnud sunnitud tunr nistama. -.:"':(
(Jj
f rof. ; Ybuse (a|al0or( Studies in the History of the 300o|
Estonian Feople*' pealkirja all on mej profesr Vbus inglise keelt valda- vajj jte lauale toonud kmme kidet, det 2000 leheklge, eestlaste ajalugu S( rgajast kni triapevani. See on saa^ phjalik dokumentatsioon, meie hel maal kinud sdadest, kannatus- duti| test ja saavutustest. Nii ulatuslikku agi eesti kultuurilugu pole meil isegi ja eesti keeles munud ega ole teada, teaj et midagi sellist oleks tulemas. p<
Esimesed seitse kidet ksitlesid ml ajalugu selle mitmetahuiistes il- Kuf
Imingutes, nagu ajalugu ikka. Siis Jae tusis vajadus eriteemade ksitle- hii miseks. Nii ilmus kaheksas kide Tartu likooli 350-ndaks aastape- kj vaks! Edasi, heksas kide eesti ki iseseisvusaegsest kirjandusest, sest k eelmine ingliskeelne teos oli 15 koj aastat vana ja seegi hukene. Siis l kmnes kide, iseseisvuseaegsestpej muusikast, millest inglise keeles sa] ieti midagi pole nidata, kui mit- te arvestada hte Stokholmis, ha Kremli eeskirjade jrgi kirjutatut, sel
Trkikojas on veel XL kide - kujutavkust ja XII- lavakunste dest. Kriitiline vajadus uue teose Jrele tusis skandaalsete nn. kii ..uurimiskomisjonide" tegevusse t( astumisel USA's ja Kanadas. Ki- ted XIII, XIV ja XV mahutavad VJ levaate eestlaste kaitselahinguist M Teise maaUmasja ajal, kuni vi Tshehhi Prguni" ja vangaagri- tehiv Nende kolme teose alipealkiri on The Tragedy of the Estonian People . . mis mni aeg tagasi vlja kuulutati hekitelisena, kuid nd on see mahukamaks paisu^ Eud, uute andmete lisamisega.
Teiste sndagea: ^ meie ajaloo
WLT varia-numl Rahvusvahelise kirjandusajakirja
World Literature Today (WLT) tal- vises varia-numbris vaadeldakse keeleprobleeme iiri kirjanduses, kaasaegset aafrika ja kariibi piir- konna kirjandust, tshehhi humorist- likku kirjandust, viimase romanti- ku" Henry Booti loomingut, G . Vladimovi kirjanduslikku teed ek- siili ja mitmeid muid ilminguid t- napevases kirjanduses ja eri maa- des, ka hiljuti maailma thelepanu fookuses olevail Marcose Filipiini- del.
Eesti raamatute rubriigis vaatleb George Kurman Ene Mihkelsoni romaani Matsi phi" (1983). Te- gelikult on raamatus veel teinegi lhiromaan ^,Kuju keset vljakut". Mlemad on melodramaatilised ja nivad olevat autobiograafilised, mlemad algavad maa-linna vahele! jagatult, mis on prominentne moodsas eesti kultuurielus ja kir-| janduses. Autori noorus oli 1940- 1950. a, orvuna relvastatud vastii-| panu varjus. Ema uuesti abiellumi- ne, kool alul maal siis linnas. li- koolis, leides koha linna intelligent- side hulgas, t ja igapevasec probleemid, purgatooriikumad vrj reldes teiste inimestega. Esimesej maateemalises on keskpunktis mai teriaalne rikkus, linnaelus intellekj tuaalsed ja vaihised vartusec Mihkelsoni raamatul on suurei thendus, kuna mlemad opad oj esimesed Nukogude Eesti proosa^ kus neid, kes vitlesid relvadega N Liidu okupatsiooni vastu 1944, ku jeldtakse tavaliste inimesteni emade ja talupidajaina, mitte bai diitidena ja fashistidena nagu on s^ ni partei nudeks olnud.
f 0 . ; ' ' ' * 0