tuli
>ekprdne [ioii noorte poolt org^ la tehniliselt lbi viidud. Ujula korda seatud ja maa-ala korras-|d. Kahjuks langes sndmus nasele ndalalpule, mistttu
osa ettenhtust lbi viidi. Vih- ei kartnud vrkpallimngijad
basterid. leeste vrkpalli- turniirist vttis v^ iis meeskonda. Paremuspunk- ;a psesid finaali Connecticut Toronto Kalev''. Mlemad
Iskonnad hea platsimnguga ja jte surumistega olid tasavgised luutsid mngu pinevaks. Coh-
licuti pikakasvulised mngijad Isid siiski surumiste ja vastuh- |,ga saavutada . rohkem vidu-kte ja tulid vitjaks 3:1. Koi- idale kohale jid New Yorgi rOS, neljandaks New Yersey ja idaks New Yorgi lti mees-|d. Vitja meeskond sai omale
[ald Lonksu mlestus-auhinna :s aastaks.
peta allkirja andmisega atleja staatuse nudmist esti Vabariigile RO's
jdame vita seda kolmandat aas- jjrjesti. loovime head indu eelolevaks |ninguks nii vanadele kui ka :k spordispradele, eriti noore- lest aastakikudest, kes on luba-
meiega seks puhuks hineda, luti on igasugune asjatundlik [nii kohtunike kui ka teiste abi-
osas teretulnud eeskujuliku ;tluse lbiviimise otstarbeks. .oodame kige paremat ja soo-
kigile ilusat suve!
|uan Roos vistles 21. juunil iwas lahjises vistlus^klassis 20 kimises ja tuli 7-eks ajaga
>.29. E . M . Juhatus
N. Liidu ametivimudele, tuleb ikraanilt rohkesti ameerika aja- Ict, halvemat laadi kapitalistlik- [hapendusi. TV poliitilised pro-
imid on^ teine silmaork, aga need ei rahulda isegi mitte
[me presidenti, rkimata peami- \mi Sorsast. allinna .,htuleht" on mitmel
|ral murelikult puutunud teave- lest levivat saasta, mida levib liruudust Soome lahe teiselt )lt. Leht on juba vljendanud [umatut videt, et osa program-
tehakse otse propaganda ees- 'gil eestlaste pramiseks sot-
lismi saavutuste pikesekllaselt
P>;:.v.....
alates 1941 .aastast Eestis kuni t- napevani, juhatades vhemalt kol- mel ja poolel kontinendil, maadest ja riikidest rkimata.
ja koorilauludest suurvor- mideni. Teaduslikud td rahva- muusikast. Ja peale kige selle muusikuna igapevast leiba teeni- mas klaveri ja oreli klahvide taga.
Mis aga seisab ees on talle en- dale palju thtsam ja huvitavam. Ta nimetab vhemalt viis tegevus-
iu.
Esiteks t Toronto Kuninglikus Konservatooriumis: ^,T alati vrske ja uus. Rm jagada elu-
msi."
01
18. juunil sai Roman Toi 70 aastat nooreks, mitte vanaks ja na- gu noortel kombeks on, rgib ta mitte oma minevikust, vaid olevi- kust ja tuleyikust. Tal oleks ju kl- lalt minevikust rkida; ta on ju olnud ks kige silmapaistvamaid ja thtsamaid muusikalisi hingi meie eesti seltskonnas. Kui oleks juttu l^ as meie kooridest, laulupi- dudest, heliloomingutest, teaduslik- kudest tdest vi aktuseknedest ja seltskonnatst ldse, on Toi ni- mi pidavalt meie silmade ees meie kultuuriajaloo i leheklgi prates.
Siiski, enne kui kuulame mis on praegu juhtumas tema elus, millest ta suure entusiasmiga kneleb, mrgime tema eluteele mned versi
Sndinud ^ 1916 Viliandimaal. Haridus: alates 1932 Tallinna Kon- servatooriumis, ibi Tanu likoo- li (juura), Salzburgi Mozarteumi,
; Chicago ja Toronto likoolide, spetsiaalkursuste Shveitsis, kuni doktoriknaadini muusikas 4977. aastal.
Kooride ja orkestrite dirigent
H e l a n i tLevesiedile Duke ojF Edinburghi
Teiseks Estonia Koor, mida Toi nimetab vanaks veiniks uues ast- jas:" Eesmrk on kooriga elustada nudlikku eesti koorimuusikat ja tutvustada seda vljapool eesti kee- le piire. Kooril on tulevikus ette nha kutseid smfooniaorkestrite poolt konsertidel kaasategemiseks ja ka ESTO'88 pinnasondeerimine Melbourne^is laulmiseks.
Edasi nimetame td Peetri ki- riku organistina, kus on palju p- hapevast phapeva ettevalmista- mist ja kokkuvtmist.
Otsese kirikuteenimise krval on veel ta t esimehena uue laulu- raamatu vljaandmise komisjonis.
Loomingulisest tegevusest on jut- vrskest uuest stiilist Toi koori-
muusikas, mis vljendab ennast renessanssiaja" imiteerivast tehni- kast ja suuremast polfoonilisest ksitusest kui on nha meie prae- guses koorimuusikas. Palju on ka kirjutada nn. kapellmeister" muusikat, mida ka vahel nimeta- takse ,,gebrauchsmusik'\ mis ieti on muusika mida kirjutatakse otse- seks kasutamiseks vajaduse korral. Suurvormidest on aga ette nhtud kaks td koorile ja orkestrile, ks nendest olles eestikeelne ,,TQ Deum".
Lpuks rgib juubilar siiski veidi ka oma niinevikust ja jagab meiega mned ilusad mlestused oma tst viimase viie aasta jook- sul. Ilusate mlestuste hulka kuu- luvad koori ettevalmistamine Nee- me Jrvi juhatatud kontserdile ES- TO'84 ajal, samuti suur vaev ja trm Kalurineiu" opereti juu- res, mis vttis ta elust pooheist aastat. Ja kontsertmatk Iisraeli, Petlemma ja mujale oli kahtlema- tult eesti koorimuusika ajalugu.
Juubilarile ngemiseni teldes jb silmade ette ikka see suur elu- jud ja energia, mis on Roman Toid juba aastaid iseloomustanud. Omalt poolt lisame ainult palju
iid, -palju aastaid
Eesti Kirjanike Liidu iuuleko- misjonis on koostamisel esimene eesti luule aastaraamat, mis hakka- vat perioodiliselt ilmuma. Luule- komisjon avaldas leskutse saada kigilt luuletajailt, kellelt on ilmu- nud vhemalt ks luulekogu, kol-r mes eksemplaris viimasest sgisesi tnaseni ilmunud luulet, hest luu- letusest tervikliku luuletsl^lini, mis on autori arvates sel ajavahe-^ mikul nnestunum; Saata vivat k tlkeid, kuid eelistatu4^ on origi-
, Laule il
Ku! Pnilts Philip viibis mailku )ul 'Sydneys andis ta isiklikult
ktte oma Duke f Edinburgh Award Scheme" diplomid; Sydney andekas Ja tubli eest j noor, H^^ Levahd tunnistati krgeima auhih-
:.:na,::,,Gold:Award";^ ^^^^^^ lani saavutused on mitmeklgsed, nit. gmnaasiumi lpueksamil oli ta esimeise J prts; lpe!ajite
gas N.S.W. osariigis.
kirj sist ku, ajakir
maailmas n praegu vanglas oma poliitiliste veendumuste prast. Kige rohkem on neid N . Liidus, eldi internatsihaaise PEN klubi- de kokkutulekul ka teised riigid on nud philisi inimigusi vljendus- vabaduse alaL Nende hulgas Kuu- ba, Mehhiko, Trgi. Iraan, Viet- nam:; ja"
Arno Vihalemmal on eesti luu- les omaette koht, satiiriline kohtu- mistmine enese le, mille vljen- damisel ta on kasutanud snalist pi l l iKEELE ja eestiKEELE instru- menti. Ta on saanud inspiratsiooni rootsi luuletajailt Bellmannilt ja Niis Feriinilt, kes sama on teinud rootsi keeles. Eriti viimane on saa- nud' mneti legendaarseks kujuks oma boheemlasliku eluga Ja selles vaimus loominguga, kus klounlik vllanali, satiir omab osalt kogu- ni antipoeetilise proosa iseloomu ja snagi kitsas temaatikas juab ala- ti tagasi inimese juurde, keda ta pealegi sna ^triviaalsuse ja koha- tise laadalauliku laadiga" on kirjel- danud. Mitmed rootsi kriitikud pi- dasid teda leierkastimeheks ja vrss-
Ferlini suurus ja originaalsus s% nameistrin seisneb tema teritatult rahvaprases keelepruugis, kus ta on saavutanud sgavuti sisemise virtuositeedi nilise lihtsuse sildi all, tleb tema luule eestindaja Arno Vihalemm tlkevaliniiku Laule Ja luulet'' saatesnas. Hingesugulus ongi andnud A . Vihalemmale tu- ke valimiku koostamiseks, kuigi ta Mth, et seda ferlinilikku' luulet, n
peagu otse vimatu otseseU tlkida, eriti eesti keelde, mille pshika on rootsi omast tublisti erinev.
Tnu A . Vihalemma samasugu- sele keelemeisterlikksele eesti kee- les on tulemused suureprased. Kll tleb eestindaja, et tlked on roh- kemrabefpanemised*^ ja valik on tehtud vastavate mbertlemiste vimalikkustega arvestades. * :
Vihalemm on valiiftid N , Ferlini seitsmest kogust (ks neist pos- tuumne) 60 luuletust, peagu vrd- selt igast kogust. Juba esikkoguga v.tihe surmatantsija laulud" (1930) ratas ta thelepanu; kuid menu saavutasid ka jrgnevad kogud, mis oma rahvalikkusega olid kigi-
Kodumaal thistab oma 80. sn- nipeva helilooja Johan Tamverk, kes on sndinud 14. juunil 1906 Haapsalus. Muusika vastu huvi sai ta kooliplves petajailt nagu Ri- i ho Pts ja Eduard Visnapuu. Vi i^ mane valmistas J . Tamverki ette ka konservatooriumi astuma, mille ta lpetas muusikapedagoogi Ja heli- looja diplomiga, saades viimase Artur Kpi kompositsiooniklassis. Ta oli klaveripetajaks ja kooriju hiks Lnemaa petajate Semina- ris. Kui see 1932, a. suleti, jtkas ta pedagoogi ja koorijuhi td Tar- ' tus, aastast 1937 Tallinnas, vahe- ajaga 1950-^1956, mil ta tegutses Rakvere pedagoogilise kooli muusi- kaala juhatajana. Ta on juhatanud Tartu Naislaulu Seltsi ja tallinna Meeslaulu Seltsi koore, asutas Tal- linnas Kooperatiivide Klubi ja ki- tisteenistujate koorid.
Heliloojana on ta loonud oratoo- riumi Taavet ja Koljat" meeskoo- rile^ solistidele ja smfooniaorkest- rile (1934) j mitmeid orkestripa- lasid.' Tema eestiaegne helilooming ksitleb peamiselt vaimulikku muu- sikat, mille moodustavad mitmesu- gused vaimuliku sisuga koorilau- lud, kantaat tJkspinis" (Taaveti laul 62) baritoni soolo J orkestri- ga. Tuntuimaks on ta saanud vai- muliku sisuga soololauludega Ot- sekui janunev hirv", M a igatsen maale", Talvine htu".htura- hu" Jt. Sjajrgseil aasta oli ta aastaid ,.tundmatu". 1960. a. i l - ' munud ^Nukogude Eesti muusi- kas" tema nime pole veel avalda- tud, kuid 1962. a. kirjutas ta ava- mngu ja jrgmisi aastal smfooni- lise poeemi..
Helilooja snnipeva puhul toi- mus 14. juunil Niguliste Muuseu- mis-korttserdisaalis autorikontsert, kus tema loomingust esitati viiuli- duosid. Meloodia- tshellole, M - tisklus" metsasarvele, soololaulud ,,Tule; h kevade'V Kevadelaulu koorilauludNoorus", Kus m- hab meeletu meri" ja ,iMu snrii- maa".-v
on Vihalemm ise eestindatud Ferlinile on ilmne juba esimesest luuletusest:
9 er ma olen -ei muud ma,
ma oleks vind olla Ju papp, ma oleks Vind olla Ju
pllumees^ voi
Oma luule temaatikalt ta neb inimese degenereerumist: Ma olen vaene loom, kes oma saba kaota- nud" ja sellise satiirilise varjundiga on ta oma luules lhenenud kige- le inimlikule. Ta neb Issandat Ku- radiga malet mngimas,
ballaadlikult veidrat lordi ja mit- meid kus vllahuumor loob situat- sioonikoomikat.
Vhese rootsi luule tlkevalimi- kuna (esimene oli G . Suitsu Rootr si luulepimik" 1951) pakub Niis Feriini luulega tutvumine Jnaosa- yuse ja lgivalmiduse epigrammi- tihedas stiilis reageeringuid, miS on nauditavad. T teab ise, et ta huu- mor oli kuljus, / kik mure metsa li / ta klin ja mu uljus / taas Jckerpalli li." Sellise uljusega l- bib poeet ka ,,surmataritsija" tsk- li , kus valusad toonid bravuursuse tttu ei psegi esile vllalauju- de kuljus loob kergemini vetava
:--'i-..;ru;!';-5.:;.Jl:w