i$i rahu ilma vabaduseta jilaagri-rahu. Aastal 1941
)krdne USA president D; Roosevelt: Tuleviku- mida me pame kind-
loodame me nha maail- n ehitatud nendele nel-
iduselle! Esimene on kne- - igal pool maailmas!
|n usuvabadus igaks 5a jumalat kummardada
viisil! Kolmas on vaba- Ipuudusest! Neljas on va- le hirmust!" I Nukogude Liit austaks llt^ konverentsil antud lu- Ivabade ja demokraatlike
korraldamiseks Ida-Eu- iis vibolla nnestuks
Ivutada nii rahu kui ka va- 2000 aastat tagasi tles riigimees Cicero: Rahu
kius rahulolus/* Ta mistis, lus on rahu kaasosa ja
Ume me mistma ka tna-
Lindi Pev meenutab lulevikus igal aastal vigu, [j minevikus nii et me Ineid enam kordama. Aja- )etab meile, et rahu hind -ene valvelolek, ja annab )tust tuleviku suhtes, kus saab elda rahus ja vaba- Vabadus rahulolus" on
iile poole me peameVpd- Jid see siht on saavutatav. Ileid.
allkirja andmisega jja staatuse Budmist
Vabariigile RO^s
Nr. 65 V A B A EESTLANE reedel, 29. augustil 1986 Friday, August 29, 1986 Lk. 3
no
Ajakirjanduses juhtub sageli, ((} Qsiks lihtne pildi allkiri tleb mh- kem kui mni pikk artikkel. Ni teks ilmus kodumaal 20. juulil s.a. vlja antud Rahva Hle^ esi- kljel noore tdruku nopilt, ms kandis jrgmist allkirja:
,)Natalia Shtoppel ttab Haap- salu rajooni Martne sovhoosi noorkarjatalitajana. ksinda hoo^ litseb ta rohkem kui saja lehmsku eest. Laut on vana, seega tuleb enamik tdest teha ksitsi. Ker- ge siin pole. Aga Natalia tuleb tol- me. Ja hsti. Pevas vtavad loo- mad kaalus juurde keskmiselt 366 grammi, see on majandi keskmi-
grams|iB
9
27. mai hommikul Hotell BeS- levue Palace" plenaaristungite saa- lis jtkus viimane plenaaristung. Esimesena sai sna Taani delegat- siooni juht, saadik Hans Kastoftp kes avaldas kahetsust, et nn. sot- sialistlikud riigid ei soovi paranda- da suhteid meiega inimkontaktide kaudu. Ta avaldas lootust, et Bern ei ole viimane peatus meie liikumi- sel igel teel, mille suunaks on nd Viin, kus loodame saavutada
ii I
Allkiri annab unii selge pildi noore kolhoositlise suurest t- koormast ja viletsatest ttamis- tingimustest, et see ea
Eestis klas kinud nimeseid rgivad kaheotsagai juttu: hed tlevad, et venestamine Eestis on tis hoos ja Tallinna tnavatel kuuleb rohkem vene kui eesti keelt, kuid leidub ka neid, eriii nende hulgas, kellede sugulased on parteilased, kes on venestamise suhtes tagasihoidlikumad,- maini- des, et venelasi ju' on, kuid asi pole kaugeltki nii hull kui mned natsionalistliku kallakuga kodu- maal kinud eestlased seda kirjel- davad. Vene keelt olevat ainult harva kuulda ning eesti keel do- mineerivat kikjal nii ametiasu- tustes kui ka tnavatel.
Kuid jtame Eestis kinud tu- risti rahule ja vaatame, mida asja kohta rgitakse kodumaal. Sel korral on kummaliisel kombel te allikaks partei ajaleht Rahva
. Hl-', kus lugeja, pensionr L . \ Potsep kirjutab: ,|
>,01en kodpne pensionr, kehva tervisega ja seega polikliiniku sa- gedane klastaja. Minu arvates vib isme polikliinikus teenin- damisega rahule jda. Olen rahul arstidega ja nende t korralduse- ga. Kuid ks raskus on siiski ja see on keeleoskus. Mned vene rahvusest arstid fl valda eesti keelt ja vanematel inimestel on siis oma hda selgekstegemisel rasku- si. Oleks degi tlgiks. Sama lugu on registratuuris." r
Imelik lugu isegi sn kaugel kodumaast, vhivra rahva hui- gasv katsutakse haiglates ja ameti- asutustes hoolitseda selle eest, et vanematel inimestel, ' kes inglise keelt ei valda, oleks keprast neid abistavad tBgId, kuid nd Soeme, et kodumaal, meie oma p- lise maa pinnal, tuleb meil v- rastega keelt murda ja abi paluda,
. et meist ametiasutustes ja haigla-^ tes aru saadakse.
Kommunistlikul Venemaal, kus kik otsused, arvamised ja hinnan- gud alluvad partel kontrollile, lei- dub siiski mehi, kes ei karda te- ga' vlja tulla kuigi nad sellega vivad sattuda vastuollu partei krgemate funktsfionridega Ja ta^ gatipus isegi plu alla.
ks selliseid mehi on N . Liidu Teaduse Akadeehiia Maailmaruu- mi Uurimise Instituudi direktor dr. Roald Z. Sagdejev, kes mainis eraviisiliselt hele lneriikide aja- kirjanikule, et Tshernobli tuuiha- jujaama nnetust ei phjustanud jujaama tliste hooletus ja hoo- limatus vaid viletsa kvaliteediga varustus. Direktor lks oma oma'^ praste paljastustega veelgi kauge- male, mainides, et sama viletsa kvaliteediga varustust kasutatakse ka nukogude tuumalaengutega varustatud rakettide juures. ^
Viimasel ajal on lnemaailma
alal. Belgia delegatsiooni juht, minis-
ter Jaques Laurent kutsus Nuko- gude Liitu lpetama oma ebahu- maanset poliitikat ja kutsus Nu- kogude juhte austama aja arengut, mitte mttetult jrgima vanu, ajast ja arust linud dogmasid.
USA peadelegaat, saadik Mic- bael Novak tles, et peaaegu U aastat on mdunud ajast, mil kir- jutasime alla Helsingi kokkuleppe- tele, kuid terve rida riike pole neid tnini austanud. Meil ei ole vaja allakirjutatud lepinguid ja kokku- leppeid, kui allakirjutanud riigid neid ise ei austa. Me kuulsime siin arvukalt juhtumeid, kus perekon- naliikmed on sunnitud elama la^ hus, kuna teatud riigid ei soovi te- gelikkuses austada Helsingi ja Madnidi leppeid. Michael Novak kutsus N, Liitu ja tema liitlasi m- berhindama oma senist poliitikat inimiguste alal ja tulema sgisel Viini paremate tulemustega, selles nii iseenesest mistvas ja inimlikus ksimuses.
Inglismaa peadelegaat, sir Ant- hony Williams toetas USA ja teiste oma liitlaste seisukohta, avaldades kahetsust selle le, et teatud riigid ei austa elementaarseid inimigusi, mille tttu lapsed ei saa hineda oma vanematega. Ta mrkis, et posti- ja telefonihenduse pidamist inimestega N . Liidus^ on piiratud, ning kutsus lpsBulgaariat austa- ma oma Trgi rahvusest minoritee- ti. Kne lpul avaldas tunnustust Austria peadelegaadile, saadikule dr. Rolf TorovskyMe, kes Bernis oli palju aidanud kaasa, et Berni koh- tumisele lhetatud delegatsioonid paremini mistaksid ksteist.
Ida-Saksamaa peadelegaat dr. Werner Haenisch pdis aga ini- mestele, kes soovivad reisida, vi soovivad asuda elama vlismaale, heita teatud varjundit, rhutades et neid on vhe ja need pn teatud
Ameerika hendriikide delegatsiooni liige Edward jrjekordselt informatsiooni ajakirjanikele.
Alexander pressiruumis andmas
!, mos nukogude tehnoloogiat, eriti maailmaruumi uurimisel. Tegeli- kult ei ole venelased sellel alal mi- dagi uut leiutanud, vaid kopeeri- nud ainult seda, mida nad lne- maailmast on varastanud vi kalli raha eest ostnud. Isegi need rake- tid, mida venelased kasutavad oma s^aailmaruumisidukite les laskmiseks, ei ole midagi erakor- ralist. Nende raketide mootorid baseeruvad ikka veel samadel p- himtetel, mida vlja ttasid sak- sa insenerid Teise maailmasja lppfaasis ning mida venelastel nnestus omandada 1945. aastal kuo Hitleri Saksamaa kokku vari- ses.
Kainema pilguga lneriikide vaatlejad ei kahtle, et kuristik nukogude ja lneDuaailma tea-
kategooria inimesed, kuid tema, va- litsus eelistatavat hoopis inimkon- takte ametihingute ja teiste, tao- liste riiklike organisatsioonide kau- du. Analoogilisel seisukohal inim- kontaktide ksimustes, olid ka m- ned teised sotsialistlike riikide dele- gatsioonide juhid lhtudes ldtun- tud phimttest, et kommunistliku ideoloogiaga valitsused soovivad riiklikult kontrollida oma kodanike inimkontakte vlisriikide kodanike- ga.
25-nda riigi esindajana sai sna N . Liidu peadelegaat, sadik Youri Kachlev, kes kahjuks lasl^ us vana- desse, nukogude propagandavte- tesse, tsiteerides mitu korda M . Gorbatshovi knet, kus olevat ka mainitud inimigustest ja vajalik- kusest neid austada ning tita. Kuid samas hotell ,,Bellevue Pa- lace" ees, kus parajasti kneles saadik Kachlev, demonstreeris kok- kulangemas, parandamatult vhja- haige Rozalina Popova Mnche- nist, kelle ainsaks sooviks on, et Nukogude vimud lubaksid ta ttrel Veral, kes elab Moskvas, asuda elama oma ema juurde Sak- samaale, nagu tuhanded ja tuhan- ded perekonnad ei saa hineda ai- nult selleprast, et N . Liit ei austa kige elementaarsemaid inimigusi.
Ungari delegatsiooni juhi dr. Laszlo Demus tles, et inimkon-
taktid on thtsad ja tundlik ele- ment inimkonna arengus, avalda- des kahetsust, et Bernis tehtud t tulemusi ei saanud paberile panna, kuid see oli ikkagi suur t, mis siin ra tehti ja vime julgelt vaa- data tulevikule, Viinale.
Hispaania peadelegaat, saadik Juan Luis Pan De Soraluce mai- nis, et me peame ksima teatud va- litsustelt, et miks peaaegu 11 aas- tat prast Helsingi leppeid ja 3 aastat peale Madriidi kohtumist need riigid ei austa inimigusi ja kontakte inimeste vahel, kutsudes kiki delegaate vaatama Viini koh- tumise sulinas.
Jrgnevatel snavttudel avalda- sid Berni Kohtumisele lhetatud delegatsioonide juhid optimismi ja lootust, et sgisel Viinis jutakse tulemusteni, kus ka N . Liit ja tema liitlased hakkavad inimigusi austa- ma, mitte
iS.
Viimaseks knelejaks oli Berni kohtumist korraldanud riigi, Shveitsi vlisminister Pierre Au- bert, kes kutsus samuti kiki dele- gaate prama oma thelepanu Viini kohtumise suunas, et Viinis viksid ka need riigid, kes tnini pole austanud inimigusi, lesni- data konkreetseid tulemusi sellel nii thtsal, tundlikul ja inimlikul phimttel, mille alusel on rajatuii ja eksisteerib kaasaegne tsivilisee- ritud hiskond.
Berni Inimkontaktide Ekspertide kohtumine lks ajalukku, kus l- neliitlased esmakordselt nitasid les oma meelekindlust ja ei lask- nud Nukogude Liidul seda kohtu- mist onia propaganda huvides ra kasutada. Nukogude juhid said Berni kohtumise kaudu tunda, et nad ei saa eksisteerida vljaspool aega ja ruumi. Ka neil tuleks sell lest teha vastavad jreldused...
Heikki H. Tansi
.
tankerisdci ifkub Kesoleva aasta vltel on Iraani
ja Iraagi lennukid rnnanud roh- kem naftatankereid Prsia lahes kui terve eelmise aasta vltel, tea- tatakse Washingtonist: USA ameti- vimud on selle le mures, sest lae- vade pommitamine hvardab rah- vusvahelisi kaubateid. Teatavasti on sda nende kahe maa vahel kestmas juba kuendat aastat. M- dunud ndala jooksul pommitas Iraak kolme tanklaeva Prsia lahe lunaosas, kuna iraanlaste kopterid torpedeerisid ka omalt poolt kolme laeva, kaasa arvatud tanklaev mis vedas toorli Abu Dhabist, hoopis erapooletust sadamast. Rnnakutel on mitmed meeskonnaliikmed sur- ma saanud, kuid kski tanker ei ole seni uppunud. Nndanimetatud tankeri" sja algusest saadik aas- tal 1984 ^ on toime pandud 144 ohurnnakut naftalaevade vastu. ^ Kesoleval aastal ksi on toi- munud 59 rnnakut. Kuid htki USA vi N . Liidu laeva ei ole se-
Eesti Ohispank f SS iroadvitw Avt. Teronfo
nt. M4K 2R4
iiferm@f^ iooniks hsliitada: 46S-46S9
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN M Chev OIds UmitecI 16 Sh^ ^^ fifd Avo. E., Scttrbomc^ . Om. MIS
fAUL JUTTUi Mk ja rentimine
TeL 291-5054, kodus 423-571i^