' \ > . r I S . 1 . 1 I :
Nf. E E S T L A N E eeijapeval, 23. oktoobril 1986 Thursday, October 23, 1986
WS;: ..
ABA EESTLANi on valvel eestlaskonna
ldhuvide eest!
00
la on uus maailmarekord, lesid USA 1768, Norra I, N . Liit 1753. Individuaal- oli piarim H . Hiederer 592
|aga. [. Liidu naislaskurite kolmik fis kik individuaalsed meda- ja naiskondlikus arvestuses
li meistritiitel maailmarekor- 1767 silmaga, sellejuures
jmuselt teine laskur oli 16- lane.
liliiliiililliSlllliiiiliiilllilSSIiSliifSSlIllf ittillliililii Tamsel Rahakivi, millel raha lugenud ja Painase
lamaal Rinsi-kiriku tee res Iratekivi, kus Mare meest ites istunud ja igavuse p- nutnud. Mlemal kivil on
i : hel raha, teisel pisarate
livrimetsa kannab vgilane |kii terveid kivikuhje kavatsu
neist ehitada endale vihu- mis teadmata phjusel
jti jb teostamata ja kivid jahvad Kivaril tnapevani, 'ikevina Saaremaa poolsele. )ale otse vastu Nautsekla
|kab Must-Mart kaevama gut, kuid vesi segab. Et veti le saare vahel vhendada asub
Muhust laevateed lbi kae- la. Alustab Igakla Ekurust. [ahab selle lbi saare Ahen- inani vlja viia. T ei meel- aevale. Pikne lb laeva po-
ja ja surmab Mardi. Nii j- mlemad algatused pooleli,
n (prgu) madal, vesine hei- laa, asub aga" veel praegu i l kohal, samuti kaevaja I^t hunnikusse loobitud muld
Itud Kuutrime (Kuradimae) je ll. Igakla Ekuarus aga
J nha laevatee, laeva ase ning sti auk. Samas asub ka Must-
Irdimgi, kuhu rahva jutu jar- luhu muistne hiid maetud.
laan Saartok, - irka Jaan, snd. 2. juulil 1864 ihu-Tamsel, surn. 19. ser)t.
1 Muhu-Tamsel, oli ks Mu- P viimaseid ja omaprasemaid falauiikuid, muistendite tund- ^, kelle abi vanade juttude, ilestusmrkide jne. kogumisel [vitasid mitmed, nagu v. fnthal-Ridala, M . Kla-Nur--
V. Randmets j.t. LPP
9 9 00 00
'll. Siin qn t ja ; See kik ei oleks rootsi 2030 kirjaEikku, kes publikule nii vastuvetav, kui ei
Need asjad on nd mul lin- end kirjutamisest elatavad. Aga oleks hiljuti juba nii palju ma- dikettail kodus ja ma olen haka- nad ei ela kaugeltki nii hsti, terjali Baltimaade kohta ilmu- nud neid vlja trkkima. Selle kui seda ks edukas reklaami- nud. Ma usun, et rootsi his- t lpetan arvatavasti sgiseks mees vib teha. Niteks mul on kond on nd palju teadlikum ja siis annan jnad Bernard Kang- 5 autot, 5 paati, suur maja, pe- Baltikumi olukorrast kui niteks ro'le Lundis lbilugemiseks. Isa rekond ja isbgi kass. Osa asju viis aastat tagasi." suri 27. ^aprillil ja seetttu ei ole o kll pritud aga kirjani- jjMainisid mm, et m roraaai asja lbittamine lpule vii- kuna ei saa endale keegi sellist nai alahindamine andis SsBe tea dud. Kuid' Kangro lubas aidata, elatisstandardit lubada." ted vimaBpositsiooni". Mida ss sa Prast ^ ijipuks raamat Kirjanike Mind hmiUh asjaole, et Sa kavased sellega siis tefea, mM Kooperatiivi- vljaandel .eesti i s i d Mati Undi romaani. See kwi oled niieSda Famliiivalge keeles". mltafe, et sa siiski tunned min- ses" > kirjanik?^''
a oled'siis konkreetse otsai- gisiigest Jisivi ka eest! kirjaindiiise ,,Katsun . edaspidigi .Rootsi e teinud, et kirjutad aimiult root vastu," ' avalikkusele teatavaks teha neid 1 keeles?" Muidugi. See on ju ainult probleeme, mis Eestis ja teistes
Kirjnik p^b kirjutama sd= Eestis poliitili- Baltimaades eksisteerivad. Vib- les"keeles, mis( tal ori kige pa- olulcord teistsugune, oleks si- olla aitab see ka pisut kodueest- rem. Minu kige suuprasem ^^"^^^^^^^^i^^^^^smaadejSe^^^ lasi. Vene kultuur on seal eesti keel, minu t-keel, on rootsi Skandinaavia riikide, vahel kultuuri vibolla kui mitte pris keel! See on ks pris terav riis- o i^^ ^d pris tihedad. Meid oleks ra tapmas, siiski vhemalt v- tapuu, teenin sellega endale rek- kahtlemata Euroopas ja kogu ga hirimas. Kui ma saan seda iaamiWhena Ueiba Kuid mu "^^^^^^^^ rohkem tuntud oma survet veidi kergendada oma te- ,3oreas Publishing House" ninielise eesti keel ei ole kaugeltki nii teatri, literatuuri, teadlaste ja^nii gevus^ tttu Rootsis, siis loodan japanekud Fraiikfurdi raamatumessiL Kirja tpne ja painduv." ^ ^ ^ ^ i poolest. Mida ma tahan et venelased ei julge endale seal r J
ea ss rpw,s h'... elda on see, et sa ei pea mitte jumalteab mida enam lubada. sa tunne. eM.siias Footsi feiff i ^ * i3i^*ok \,,> /^ os;oir.' ll/^/^l;l/or^ 0 alati ajalooga leppima nn nagu ta Paistab, et nad siiski noolivaa ^ . . * ' , . , L o^- Seda saad sa mnikord isegi sellest, mis neist vlismail arva-
Ma olen eestlane, aga jah, ^ j^^ jj ^^^^^ ^^^^ ^^d oma takse. Kuna ma olen siin teatud ma olen rootsi kirjanik. See on ^^ikese algatuse teinud ja ma mral nd avalik tegelane", niisamuti nagu sa voisid olla j^ Q g^^ j^ ^ g j^j^ ^^^^^ ^^ jg^ j^ on minu kohus aidata selgi- Eesti Vabariigi ajal niteks Eests ^^ipavad see ei olegi nii pa- tada, miks me siin oleme, miks kodanik aga juudi pritolu. Ehk j^ ^gke. Suletud ukse saab me koju tagasi ei saa prduda voisid olla rahvuselt venelane ^^ ^^ ^^ j^hti muukida kas nii ja mis seal praegu toimub. Loo- 01 mistahes. Selles ju midagi teisiti, dan, et 2030 aastat edasi ei uudist ei ole. Eesti Vabariigis oi- ^^Q^ gf^g ^1 Mwm tlketid ole see enam vajalik kuid t- di ilmselt asjakoMa palju libe- ^^^^PU napeval veel on." raalsemaks, kui niteks ollakse et- J^ H^ pj.^^ pj.ggg g^Q. ^^Noh, tnan vga Sa oled niliselt vaga homogeenses Root- ^^ g^^ ^5jgj^ g ^^ j^ yjj^i ja vga elokventne inter- sis Siin paistab see olevat suu- L^jgg ^^Seitsmenda rahukevade", vjuu-objekt. Keerame siis seks reks uudiseks, et sa ei pruu^ oi- pidime seda isaga koos tegema, korraks masina kinni ja rg^ la uks ega|teine, vaid vid --"-^ - - mlemad korraga."
Foto: Daisy Martveli
raamatumess. Tnavusest messist vttis stiistS4-st riigist, pandui
aga nd pean ksi asjaga hak- veidi erajuttu ka;" kama saama. Viivi Luik teatas
ftootsis elab nii pllu mulle Ivo liiste kaudu, et ta soo- viieesti kirjanikke ju vib minuga kontakti. Siis slmi- teatud mttes 'pagulas-eestlasksime selle tlket, kohta lepingu M A A E I A M A A kiirjastissel ilmus kirj^ndus-keskus siis tahaksim ja arvatavasti ilmub see jrgmi- , ksida: Oled sa tunnetanud ka sel aastal. Rootsi raadiomehed iLOMILi teiste eesti soost kirjanike kade= kisid aprillikuus Eestis materja- ^^^^i mlavaSaulud ingliskeelses dust?" i l i kogumas ja see saadetakse ^
Ma ei tea ieti. Niteks, nd varsti eetrisse. Tutvusta- on arutatud, et kas mind saaks takse Viivi Luike, Jaan Kap- vastu vtta Vlis-Eesti Kirianike linski't ja veel teisigi, nagu Sigi pluss saatekulu $1.-
Nendest olid 92.000 hikut Einar Maasik, Teet Kallas, Mata esitrkised, mis olid vlja pan- Unt, Heino Toming ja veel paK dud jrgmistes sektsioonides: jud teised. Ilukirjandus, M , laste- ja noor- Eesti Kirjanduse V sooraamatud, teadus ja tehnika, Hallis nr. 4 koolipikud, kunst, maakaardid^ raamatumessi klastajate jaTCisijuhised. poolt, . \ . , ^
Paljud riigid olid esindatud Nende hulgas olid paljud kir- oma rahvuslike stendidega; nen-jastajad mitmest riigist, kes lid de hulgas oli ka Vaba Eesti kir- huvitatud eesti kirjandus janduse vljapanek enam kui maadelt nagu Taani, Soome, 200 hikugav millest 15 olid esi- Norra, Inglismaa, Rootsi, ' S r i trkised. Trkised olid nii eesti, Lanka, SA, Kreeka. Itaalia,
Liitu. Ma pole selleks kunagi tas Geda't, kes on Leedu l u u l e - i n g l i s e , saksa, rootsi kui ka soo- Prantsusmaa, Iisrael ja soovi avaldanud, Q ma nlpn me keeles. Samuti li esindatud Rnamiisn soovi avaldanud, aga rna olen kuulnud, et asja olevat mainitud. Ja olevat otsustatud, et ei saa teda vtta, sest ta ei ole mingi eesti kirjanik, vaid hoopis rootsi oma. Iseenesest on see otsus ju loogiline^ ma ei olegi eesti kirjanik". Mulle tundub siiski, et mned eesti kirjamehed on selle otsusega hsti rahul, sest siis langeb neil ks vga suur prob- leem lgadelt, et ise otsustada, kumb bia olen.
Aga kadedusest ma ei tea. Viul on raske sellist vimalikku kadedust mista, sest kui kellelgi on vga ilusad silmad, siis mida saad sa sinna parata? Mnel on kas kirja- vi muusika-anne kaasa sndinud ja kui nad leiavad, et neil on vimalus seda kasutada, siis miks mitte? M- ned oskavad, teised ei oska, miks selleprast siis kade olla? Via elatan ju end reklaami-tst. Ma olen elukutselt reklaami- mees ja ma ei lhe kellelegi kel- kima, et ma ka kirjanik olen. Ju- ba selleprasit, et minu meelest kui sa oled ikirjanik siis
. Samuti li esindatud Enamus neist tundis ka huvi eesti stendis lti-, leedu- ja vene- Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst keelseid raamatuid, mis on kir- Jaaksoni brozhri vastuEest- jasttud vabas Lnes. jaste vitlus vabaduse eest*' ja
Vrdluseks olgu eldud, et N . konsul Aarand Roosi teose vas- Liidu stendis oli vlja pandud ai- tuEes t i rahvas on vitmatu", nult 6 eestikeelset raamatut. Mlemad trkised on ingiiskeel Need olid August Roosileht, sed. Eesti stendis olid ka voldi-
kunstniku biograafia"; Wi l -kud USA Eesti Rahvusnuko^ lem Raami ,,Exlibris ja Evald gult ja Saksamaa Eesas^ Okas"; siis Friedebert Tglase komiteelt.
raa- Praegu on ksil Robert- Raidi gu"; pildialbum romaani y,,Kui nukgudelafeed
Eesti Nukogude tulid" tlkimine he Phja-Eu Entsklopeedia uue sarja I ki- roopa rahva keelde ja raamatu
auhinnaga matus ,,
ise a
' . ' t S l ' " ' l ' ? e ? F r a n k f u r d i raamatumessist osa vtnud eestlasi Ma olen vaba-aia kirjanik, kel kult Ruudi Ruu, tundmatu daam, Einar Sanden (Borea- raamatut, mis on kirjutatud sel
olla tisajaliselt kirjanik?''
ude sealne kirjastamine. Frankfurdi tnavune raamatu-
J J ... . J V mess oli eriti edukas Eesti ja ees- dud jrgmised eesti auto^^^ sed: Lilly Promet i ^he suve pa kultuurrahva tutvustamisel
* eriti rhutades sed^ t^ et ^ . J ^ ' ^ alistunud vabariikidest ;^ ja teaduslik Tar- vabaduse ja iseseisvuse nimel! tu ulikooh ajalugu .Saksa kee- ' . les oli En Raua Kolm lbu- sat semu", I, II ja III osa; vene keeles AinieBeekmanH Mirja- :: .-v'';./^ .^ ; ^ f.-^ --; mi triloogia" seega kokku 14 O T T O S ^ ^ raamatut okupeeritud Eestist.
Vaba Eesti kirjandse-stendis oli vlja pandud rohkem kui 30 RXNDAMAIE^^
Lmrietiiskogii r-^ nuitdnilii 70 e
l r .(
( t s
I f !: