\ . * 
L k . : 6 V A M - E E  T L A m teisipeval/ N r . 90 N r . 90
22. nov. vildi Torontos eestlaste poolt lbi " ba 30-ndad P.-m. Balti ujumisvistlused, kus osalejate hulgas oli rohkesti noori, uusi ujujaid, kokku le 20e, Nib, et iBJumisspordile saab jlle uut hoogu sisse.
Kaugemalt tulijad o l i d : lti scd lksid juluks koju hulga tdruk Kaliforniast, San Francis- vistlusiintidega . eost, leedu prekond Clevelandist, Peale ldkorraldaja M . kst 8 ujuja hulgast ol id 5 ko- K r e e m i aitasid vistlusel kaasa hai, dr. K i v i perekond Niagara J a a n Schaer, Chris K i v i , Heino Falls, N . Y . - s t , j.t. L u i k , Valdeko Novek, Ilmar
Noor imad o l id 6 J ja 8 aasta- Kal jurand, Toomas Saar, R a i v o K d , kes panid kirja 8 uut ala, R c m m e l , Peter Roose, Lee Met - s.t. rekordeid 8 ja alla klassis, ^alo, p r - d Novek, L u i k , 1 araska
^ Parimale :eesti: ujujaSe o l i v i - . K u i g i sti i l id ja prded. ei u l - ja pandud Robert ReimaiiB nud vahel esmaklassilised, oJi Biwlestus^^ rtiilSe seekord huvi iijunVisspordile tunduvalt
, vitis K e n A h i b e r g . suurenenud, ning tulevaks aas-
lljmisklubi toetuseks ja poja taks lubati,^ujujaid mlestuseks annetas Ro4rtrisa^^'^^"^^^^ . teistkordselt 50 dollarit . amult^ujumme .oleks ' .1- -V . - . , r w    . :^ teaia,\kooh., j a skautide- tegev
Eestlastest said Bal t i grupiau- hmnad: 8 ja nooremate poiste Ko auhinna Daniel Schaer, 10 ja al - la poistest Mart Kal jurand, 10 ja ^ ; ~^r^-r--~-:-~---~--r^~-"
alla tdrukuist L i l y L u i k , 11  SOf difUSrkf^Oid J2 tdrukuist M o n i k a Kledr i , 15 ^  ja i i le poistest K e n A h i b e r g ja Esimese vistluse prast lapse ^^^PP ^^^^^ ^ 15 ja le tdrukuist Chantal K i - sndi tegi soerajal kahekordne - - - - ^ i " " * -
v i . Teised auhinnad lksid leedu- maailmameister ameeriklanna Slaney Decker. Prast 6.
U S A s p o f d i j u h l T a l i i i i i i  s
Septembri lpul viibis G^rJT A U c n , U S A presideBdi niicgu esimees kehakultuuri alal, Ririta olmpiapurjespordifceskusesv A l - l e n l poolt antud intervjuust sel- gus jrgmist:
T e m a lesandeks oli tutvuda tervisespordiliikumisega^^ R^^^^ dus ja arusaamise svendamine N . L i i d u ja A m e e r i k a tih^ndrii- k ide noorte vahel gruppidevahc- tmise kaudu. P i r i t a l ngi Allen f i l m i , kuidas Eesti noored spor- d i v a d ; see o l i vga mjuv. Ta viibis ka koolis ja lasteaias. Tal- l innas talle meeldis vga jaluta- da vanalinnas.
A l l e n klastas ka |Mokvat, mille leidis olevat vga puhta ja Leningradi , mis olevat ilus i inii kaunite ehitustega;
Varemalt A l l e n on olnud ameerika jalgpallimeeskondade treener, alguses kolledzhi ja see- jrel 20 aastat profiklubi juures. 1981. aastast on ta an^etis U S A spordinukogus.
Spordinukogu organiseerib tervisesporti eelkige 617-aas- tastele, aga samuti keskelisteli ja vanadele. Nukogu ksutuses on 50 mil jonit dollarit, enamu-, ses saadud suurtelt rifirriiadelt,
Praegu 67-aastane A l l e n har- rastab jooksmist snteetilisel ra- ja l vi m u r u l , kuna see ldves- tab, tidab uue energiaga, aitab paremini gielda, sa, rnagada.
Foto: T . Sgi PpPulaarse maratonijooksu trce- ^ nimiseks ei jtku tal aega.
I
kohtB ^ e w Y o r g i 5 . a v w ^ ^ ^^^^^^^^ ^..^^ idapoolsemasse dega. Avalgi legid Shveitsi ja
kus kik ujusid ja isegi Eiieie 5^^ ^ Mng teivashppes omal ajal hiilgavad n a s l e r i d tegid kaasa, . . . . >.
^ siihas ajaga 4.42,64. Rekordite^ni ei jutud, kuna P.- '
30 minutiga. Eelmine rekord o l i lppes shveitslaste viduga 10:0! ^^^y^^^ tehtud R aastat tagasi ja aega ku- * t^ ^
A m . rekordid on krge taseme- Omalaadse tippmargi pstita- U S A - s , kus kergejustiku tu- nagi fantastiline ja meldamatu ga. K e n Ahlbergi 100 j : l ib l ik sid^^^^^^^ F i n o , Vsco jii ; Jemusi endist vi is i noteeritakse 19 jalga (5.80 m) ultra-ehitklass. tuli ligidale rekordile, samuti Barba. N a d lbisid oma Austin 1988. a. oioipiamngude jalgades ja tollides (ja see vist ei K u n i s.a. 5. augustini oli 19 jala
'mne teise tippujuja saavutised. Rover^V^utoLvahemaa Euroopa jalgpniturniin meetrim- klubir ' 17 liiget  8 N . L i i -
"'^H Kbikla
Publikut kolmest rahvusest o l i kige lnepoolseimast pealinnast tud 115 me^ hiina dust, 5 U S A ' s t , 3 Prantsusmaalt keskpraselt; nihg nnelikud lap- Lissabonist 4 8 2 1 ; k m kaugusel t i d ja 16 jalgaja k Poolast.
IHIIiilllliillligililtllillilllllllltHiHli^
,.^v,^^^ Raamatu tiitellehel kll se isab, majad o m a reastatudv a k e n d e g a Tranimipeatus turu juure^ ^^ ^^ et i lmus 1875 a g a vist sa id kaa- ja ookrivrviliste seintega. N a d damas^Jub^ ned hil jem valmis kui raamatu si- niivga tuletas id meelde T a l l i n n a vai trammi su. J a raamat Ise on Zensuri vanalinna mju:isegikaarrnuto- j a te lsmel ihe
- poolest lubatud - Riias^ 6. Web- Ilsed hooned H e l s i n g i s ja Iso tl keelt. tlen T f^e^^ ruaril 1875." Mustasaar l l tu l id vga tuttvad^^^;^K^^
J a  K  N T E L E T A R " , 1 osa . Ti- ette. J a aaskmnete t a k k a n-tfammiga^^s^^ kind ja s isse juhatahud August gjn m a j l le luftakenkendea" S o o v i t  n   i t a t r a m m i g a 3 T Kuld Anni (Tartus, Eesti Kir janduse maju nagu kunagi kodumaal . kki on neil kiire ja nad asuvad Selts i kirjastus, 1930). VI ,,EES- Olmpiastaadionist l inna jalu- teele jal^ ^^ ^^ ^ T l NDIS LRIKA,," koosta- tades mdusin m a j   t r nud Gustav Sui ts (Tartus, Eesti s e i s i s s i l t , , K i s a h a l l i ' ' : gis , kus e i eld^ m^ ^^ Kir janduse Sel ts i kir jastus, 1929). K i s a h a n i ? H u v l t a v n l i T i l . A l l e s hil- kus t v^
>j;:r-: Vi EESTI RAHVA M U U S E U M Jem sa in teada, et soomekeelne vras viks seda ksida: ^'^^yi^^^^^^ A A S T A T (Tartu, 1934)" ja k isaha l l i on eesti keeles mngu-^^ ^^^ ^^^ ^^;^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^ ;
^ veel mitu ja mitu teist raamatut, hall (spordihall). K u i d mil l ine so- Mned leitud ja ostetud raama- biv nimi hoonele ; kus spordi t e g e -
^ tutest ol id kinkeraamatud. Ees- mise krval kindlasti^^k^
ja* 0 ^
ndislrika"oli: k isatakse : ^j^: duse Sel ts i k ink Lauri Vll jsele.
^ j,Kanteletar*' 01 i EKS- i k lnk E l ina Vaarale . Ning paar Eesti Rahva- muuseumi raamatut prinevad J . Vpionma kogust.
Laur i Vl l janen (1900) o n soome l y u l e t a j a j  k ir jandusteadlane , , T u l e h k a n t a i a f ' r  h m i t u s e s t .
on s me oleme sellele mei- neid .v ,^ n u . - c i . .  u v^.. * ,^ , . . . nud?.Sellelekllaldastthelepanu mda l inna la ia l i . Mit pranud! J a vastavalt sel lele gu kunagi vanasti^ suunanud o m a selgitustd Ees- Nel jandat Avenl. (Aga ka se ^ 1 ti vabaduse ja iseseisvuse taas- on nd ajalugu)! ^ " " ^ < '^^ '^ - u u a j a i u y u ; . ^ Vehmas) (19Q3) on samuti s o o m e
[ ^ ' l u u l e t a j a , kes kuulus s a m a s s e I aa-
matukauplused, kskik, kus lin- rai, et raamatuid tuli lasta saa ta
tamiseks ! K a s mu jalavaev tasus end ra! M i n u nrkuseks o n vanaraa- A g a kindlast i . Isegi s e l l i s e l trm^^^y^a^^^
^ t M k ^ n n i M C i p H Mk^kftik k M R i i n . roi r o . ^ M . . ; ^ ^ . . M . . * . "Tu^^nkantajat rhmitusse.
nas. Kunagi ei vi teada, mil l ises post iga le ookeani . Nd on n e i s t v  i b l e i d a m  n e ^ kullatera.Selleprast s i i s ka tuleb K A L E W ! P O E G neisse kauplustesse alati s i s s e ^  astuda, et vaadata mida seal lei- Kaheskmnes laulus .
> K o l m a s trkk. V H e l s i n g i s on vanaraamaty- j a n u s . Schnakenburgi trK
lusi rohkem kui m a
Need raamatud petasid mul- le uhte: kui s a saad kingituseks vi ostad ise mne lahtilikama-  ta raamatu, l ls lika see raamat kohe lahti . Isegi kui s  seda ei Ioe. N ij ei s a a teised kunagi tea-
, et s a se l lesse raamatusse ku- nagi polnud s i s se vaadanud.
Norman ReintI Torontos T o r o n t o P o p s O r k e j
Mdunud laupev Hallis, Toronto linna sndmus: Toronto Po| Kontsert meile, eestlast< ks eesti verd noor inii tumise tulipunktis: ork^ on Norman Reintamni,
Vga mitmeklgse kavaga noor dirigent hsti toime, phjalikult jlginud kuulsa l o n Pops'i hk konda. N i i sij tas ta oma ladusa esinemise) mis kuidagi Bostoni kopi sena ei tundunud  publij tiheda, sooja kontakti .
Kontserd i thendust rl kasvi seegi asjaolu, et T o i l innapea A r t Eggleton " Tc to Pops' i p a t r o o n  k o g u muse avas omapoolsete soe tervituste ja soovidega T o i l inna nimel .
Kontsert koosnes tege| kahest jerineva ilmega mui tisest limest  Norman tammi orkester ning klalj esinev M o e Koffman' i jazziJ nas orienteeritud ansamblistl
Moe Kof fman ja tema anj bei, kitarr, kontrabass, klavi trummid, on grupp fantasti tehniliste ja muusikaliste vj
J e g a inimesi. Nende tugevul efekt toetub mitte lppedaj vale virtuositeedile hest ja te-fortissimo dnaamikale t( kljest. Ajaliselt  kogu serdi valguses  ol i see ebaproportsionaalne n ing ni
Helsingi Luna-Sadama lhedal
foonia-kontsertidel, midj GIifford Poole. Mdui sellised eesti koorimui Kappi kantaat Pike4 kiriku 100 aasta thisti
Otse a capella korras oi| tonia K o o r tutvustanud. k; publ ikule veel rea eesti laul*
Eeloleval smfooiiiakonti  13. detsembril liitub nia Koor kontserdi kaj liguga Georg Friedrich
- deli suurteosest ^Messias'
K o o r i vimete tutvustan on koori juht Roman T o i pa numbrite hulgast valinud muusikaliselt ja sisuliselt  sest vga erineva vlim koorinumbrit : meloodia And the G l o r y of the ning koloratuuriphkelFoi to us a C h i l d is b o r n " on deli viisirqhkuse ja poifoo stiili tehniliselt nudlikk nideteks. M u i d u g i ei puue hiskav Hal le luu ja" .