V A B A E E S T L A N E neljapeval, 26. novembril 1987 ' -
Aktsiooni toeteseks semi eestlastelt O 0'
Toetusallkirjade kogumine lemaailmselt kigus olevale RO aktsioonile Eesti Vabariigile vaatleja igustega esindaja saamiseks hinenud Rahvaste Organisatsiooni (UNM) on s|gisesel tegevushooajal mitmel maa 1 u uesti kiku 1 inud. Viimasena saatis aktsiooni lemaailmselt koordineerivale RO ktsioonikomiteele Toron- tos paki toetusallkirjade lehti Rootsi Eestlaste Esindus (REE) Rootsis kogutud eestlaste allkir- jadega. Rootsis oli REE kaudu kogutud 690 allkirja. Varem oli sbalse Sjaveteranide Sprus- hingu poolt saadetud 100 allkir- ja. Torontost andis Aktsiooniko- mitee liige Maire Lainevool hiljuti le tema poolt kogutud ligi 300 allkirja. Kokku on viimase kokku- vtte jrgi Aktsioonikomiteel R O akts iooni toetuseks pestlastelt saabunud 9322 toetus- allkirja.
Maade jrgi on toetusallkirju saabunud: Kanadast 5429 allkirja,
Austraaliast 1372 (ltlaste poolt antud allkirjad kaasaarvatult), Rootsist 790, Inglismaalt 765, hendriikidest 466, Belgiast- Hollandist 300p Saksamaalt !200 allkirja. Toetusallkirjade kogumi-
\ ne jtkub le maailma. Austraalia Eesti Seltside Liit saatis mni aeg tagasi , ringkirja Eesti Seksidele Austraalias, paludes neid Liidule tagasi saata allkirjadega kogumis-
Koos toetusallkirjadega on allkirjade andjad andnud RO aktsiooni lbiviimiseks ka majan- duslikke toetusi, millede eest Aktsioonikomitee avaldab toeta- jatele tsist tnu. Aktsioonikomi- tee palub allkirjade kogujaid aktsiooni lbiviimisel aktsioonile phimttelise toetuse allkirja and- jate thelepanu juhtida ka majan- dusliku toetuse vajadusele, sest Aktsioonikomiteel tuleb juba alanud rahvusvahelise selgitust lbiviimisel ja aktsiooni nude RO'le (UN'i) esitamisel katta suuremaid kulusid.
JULULAUALE tellige |a ostke meilt Martsipanjulutorte (kbikujuline)
ploomikooke, kardemonisaia, kringleid jm. o Verivorsti, sinki, juustu, konserve jm. .
Soome pagariri
launa-anjua eieKtnga voi ,,Prefab" saunad ja s
lome juluknlad ja
Kingston RdiV Scarboro, N 1R1 r:;v^ Telefon 691-22 Burks Fafls, Hwy SPynt
us Hind $40.00 koos saatekulu
Laulupidu 1965, Ee^ ^^^ peo ldjuhiri. Seda hinnatakse kigi laulupeo filmiks. Esitatud l Lulupjdi 1980, , ILLAL'^Tll ih tispikkuses 31 yS minutit ja kajastab realismi.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Laulupeod on Eesti surlmgid need fi
provintsi taks On-
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERyiGE
OGAN m Chev OIds iOOO Shppar Ava. E.. Scar borough.
PAUL M k ja rentimine
Tel. 291-5054, kodus 423- riumiit >
,Kui Philby rg
Selle pealkirja all (When Philbys ten) kirjutab ^Toronto Sun'i'' konnmentaator Bob Donald selle ajalehe mdueud-reedeses numbris seda kui EKN'u peasekretr temaga kontakti vttis ja thelepanu Lti sndmustele juhtis, :mida CBC oma -vildakalt raportis:
, ,Kui vana Briti reetur Kim Phi lby tuuakse nukogude telekaamerate ette, et ltlasi hukka mista kes julgevad vabadust nuda siis on ilmne, et M i h h a i l Gorba tshovi , , g l a snos t " on muutunud ussitama-linud peedisupiks (bor- sht).
See on just mis juhtus mdu- nud nda l a l (sel n d a l a l originaalis) kui Gorbatshovi K G B jlle oma kiku vahetas. Nad panid peale tie kiiruse, et saboteerida ltlaste demonstrat- siooni, kes julgesid tsiselt vtta Gorbatshovi proklameeritud glas- nosti-poliitikat. Nukogudelased piirasid mdunud keskndalal mber Riia Vabadussamba miilit- sameeste ja erariides R G B n uh k i d eg a; n ad vi tl es id ksikhmluses ltlastega, et neid sellest smbolist rohkem kui pool miili eemal hoida - - -e t nei takistada oma iseseisvuse
U Arreteeritud meredessantvela-
se Clayton Lonetree asjus on vahepeal muutusi tekkinud; Tea- tavasti misteti mees 30-eks aastaks vangi selle eest, et ta oma nais-sbra Moskva USA suursaat- konda, sisse viis ja sellele ning teina KGB-spradele igasuguseid riigisaladusi paljastas. Seersant Lonetree n alati seda eitanci, kuid ta misteti siiski sdi' peamiselt tema mustanahalise kamraadi kapral ; Arnold Bracy tunnistusel, Ices algusej; ka salusena kohtupinki pi minema, siis aga vabaks lasti. Bracy hiljem vttis oma tun- nistuse tagasi, vites et Mereve Uurimisteenistse agendid olevat teda sndinuid; valesdistusele alla kirjutama.
arvavad aga Merevee uurijad, et yiblla Lonetn^e. r k i s t t t . Ta kis ka , ,temasina" alt lbi ja see nitas; et mees tepoolest ei valeta. Ta jb oma loo juurde: kindlaks, et kuigi ta nukogude naistega tut- vusi tegi ja neid oma korterisse r sisse laskis, ei viinud ta neid ringkigule USA suursaatkonnas. Asjast tehti teatavasti suur skan- daal ja USA maksmaksjaile lks see kulukaks urimiskulud ning suursaatkonna seinte lbi ot- simine ja koodi-rumi mber ehitamine on seni le saja miljoni dollari maksma linud. Nd ar- vavad USA mereve krgemad ameti-isikiid, et vibolla peaks keegi neid esialgseid uurijaid uurima. Selleks on mratud ad-^ miral John Gordon,. kes mdu- nud septembrikuul uueks Mere- judude Julgeoleku ja Uiirimisko- mand peaffkuks nimetati.
aastapeva rahuprasel thistami- sel.- .
Nukogude Liit rndas Ltit ja teisi Balti riike Eestit ja Leedut 1940. aastal,;salapakti tulemusena Hitleriga. Ning II maailmasjast peale on nad pidanud need rahvad oma kommunistliku kanna all.
KGB mitte ainult ei pdnud l t l a s t e demon strat s i ooni takistada, vaid nad tahtsid seda ka vltsida ^ nad sundisid Riia- piirkonna tlisi, umbes 10.000 kellest oaliud
Kim Philby: Nukogude tele- saates'^ :
Gerassimov proovis isegi oma vanu ,,dezinfrmatsia'' trikke, mida Gorbatshov tleb plgavat. Mrkides et SA Kongress austas 18. novembrit Lti iseseisvuspe- vana, deklareeris Gerassimov: ,,See on.toores sekkumine iseseis- va Nukogude Ltj siseasjusse ; see on tsine RO Harta a Hei-
1)4
Kuulutamine
t/pxi^mMi<aaiMi<a5&(i<gl><i' (KBl>'il
See on sama vana Philby; kes kuulub arrog^ntsete krgemat klassi Briti kommunistlike reetu- rite^^ kilda, keda Cambridge likool 19W^^
1 kokkuleppe rik- dtseens ja kes II maailmasja aegu Briti salateenistusse lksid. et/N. Liitu teenida. Sinna gruppi kuulusid vedi Guy Burgess ja Donald : McLean, keda Philby igel ajal hoiatada suutis, et vastuluure mehed on neil kannu
vastudemonstratsioonile, juba enne valmis pandtid loosungite ja lippudega. Mned neist loosungi- test proklameerisid: , ,USA, ra pa sekkuda Lti siseasjusse!'*
See ei ttanud^ vaatariiat faktile et paljud ige demonstrat- siooni organi seerij a[d olid j uba varem arreteeritud ja palju tudengeid ol i linnast vlja saadetud. Umbes 6000 demori- strahti ilmus vlja ja need vitlesid miilitsa ja erariides K G B meeste vastu. nad suruti sambast eemale, osa neist sai peksa ja autodel niinema Samalaadne sadamalinnas (Liibavis).
vanglasse, e toimus
smgi kumine."
Muidugi ignoreeris ta tika, et Helsingi lpuakord ~ millele N . Liit alla kirjutas garanteerib kikidele inimestele nukogude s steemi ai l kne vabaduse, koosoolekuvabaduse, liikumisva- baduse, vlismaile reisimise ja emigratsiooni-vabaduse ja veel enamgi. Kuid Kige suurem h b e matus (chut zpah) o l i 75-aastase reeturi Philby TV- kaamerte etfe toomine. Philby't tsiteeriti tlevana, et Lnemaade luureteenistused julgustasid lti eksiilis-elavaid pgenikke' oma kaasmaalasi vastuhakkamisele Kiutama ning et paljud nendest prdusid kodumaale tagasi Lnemaade saia-agentidena.
Mida Moskva vi meie oma CBC ei nimetariud oli tsiasi, et tolkorralMI-6-es krgel kohal olnud Pfiilby reetis neidsamu'' / peasekretr. Lnema i se id agente' ' N . Et Gorbatshov ra ka Li idu le , saates neid sinna kindlasse surma. Kuid kes vanu asju meelde tuletab. . . samuti an-
- - ta /aitas, neil pgeneb Moskvasse. Kmme aastat hiljeni/ pidi ta ise siis juba salajases K G B kindral-majori aukraadis - ka Moskvasse ra hppania. Ta suutis topelt-agenti mngida vaatamata sellele, et Briti vastuluuret jubai 1951. aastal tema suhtes hoiatati. ,,Niisiis, see kaval Vana rott, /see oma sprade ja liitlaste massimrvar ikka veel vitleb kommunismi eest ja aitab Gorbatshovi ja ta KGB-d ta julgeb tulla ekraanile, et laimata vabadustnudvaid ltlasi ja kiki, kes neid aidata julgevad", tles Peter (Priit) Aruvald, EKN'u
sid videolindile iga demnstrandi - nd on hakatud ratuntavaid dis ta ra rohkem kui [00^ anti- demonstreeryaid arreteerima. Kui kom see edasi kestab, siis paljud rn- valitsuse poolt Albaaniasse davad vangilaagreisse ja teised^ ^^ ^^ s^^ ^
et
eksiili. N i i naga juhtus m t o u d lks suvel prast - demonstratsioone ma ja vtsid veel rohkem kui 1000 Balti riikides. kohalikku kaasmaalast
Kremli sinna
sellist reeturlikkuse smbolit nagu Philby nitab; ta glasnosti^propa ganda valelikkust see kogu jutt on ainiilt jrj trikk kergeusklike alt vedamiseks keda alati-lootvas Lnes paistal kllaldaseltileiduma,'V tles ta.
Vga ige, hrra Aruvald (Righton)."
Ni i kirjutas Bob Ma Right oin, :iMr. MaeDonald.
14 m
Kanada Eesti peti koosoleku hdalaipul osavtjaid oli l^ 30, neii jid. Koosoleku juhats
Eelmise aasta tegevus- ja aruanded kinnitati hel samuti leidis heakskiitu 1 maksu tstmine $2.00 aastas.
Eeltuleva taasta tegevu on endiselt ,,Meie Noored' klje toimetamine aja Stockholmis ilmuva Eesti te ajakirja BlIetni" mine, eesti keele kursus t vanuile ning lastevanemai mise aastate eeskujul j petajate vljape, mille j ilmne vajadus.^ Pedagoogili pepevad eelmisel suvel Marteni juhtimisel olid ki nestunud, esialgu ji selgu mis neile ' j rgnema eeltuleval aastal. Igaljuhul tati edaspidiseiks pedago ppepeviks nutada r toetust. Eesti Pevadel 198' raalias toimub petajate rents Tiiu Salasoo juhtitni lest sinnasitjail tuleks os lhemad andmed selguvad ^ ksmeelselt vaiiti Kana petajate hingu juhataj diselt H . Nippak, juh meiks M . Martin, S. Ve Leivatja V , Kotkas-Kimb kandidaatideks E. Kann Ldig. Revisjoiiikomisjo Vite Rannu- H . Paluoja Ranim-Johnston.
rvakorra lpul Takohane juubUaride
ne snavtuga A . Lup Seekordselks suur-juu piid T.E. Tienduskooli Hellp Leivat, kes aasta on^ pedagoogikogemusi se teotahte ja rah meelsusega edasi on ah pilasile ja Georg Uta suuri teeneid on laulu Hella Leivatile anti le lil Tienduskooli poolt ja lis kimp k a K . E . petajate kus H . Leivat on varem palju aastaid;esinaiseks. lilled saadeti talle koju, koosolekule tulla ei saan
Korralisele peakoo jrgnes huvitav laudkn teemal , , Eesti ra kasvatus", milles osalej Kadri Laar, Maret Ka Kuutma ja Helgi Nippak
K. Laar alustas s! kasvatusest kodus, ku? aastakmned tagasi m valitses distsipliinipuud t aga j r j eks o l i d , , s p o i l e d " ) lapsed distsiplineerimatus mj hingeelule halvasti. Ti nutakse lastelt liiga palj pinge all ja sageli hirmul suuda kllalt saavutada j nad ebakihdlaiks, r lapseplve ja mnguaj on laste arengul kige kodus algab rahvuslik k eesti keele knelemine absoluutselt oluline, mil lik on vanemate abi ja
