Detsembrikuu esimesel poolel avanes imete edukate investeerimisfondide dajate snavtte selle kohta, mida hemas tulevikus oodata. Trimark, Bolton Tremblay, A G F ja
vimalus: kuulata m- vi nende esin-
on majanduselus la-
Ennustused olid vrdlemisi ks- tanud ja on selletttu palju vist- meelsed philistes majanduse lusvimelisemad kui varem, suundades. hendriikides ja Ka- Mdunud suvel oli enamikel nadas on oodata tagasihoidlikku laltoodud firmadesse kuuluvatel majanduslikku tusu jrgmise kasvufondidel sna palju aasta jooksul. Enamiku arvates sularaha, mida nd on aktsiatu- kestab see tus veel mitu aastat, ru languste! investeeritud ja pea- mnede arvates isegi jrgmise miselt P.-Ameerika firmade akt- aastakmne sisse. siatesse. Kik arvasid, et teatud
Intressimrad peaks psima majanduslik tagasilk ootab stabiilsetena vi isegi langema P.-Ameerika majandust, kuid eelolevate aastate jooksul. kunas see tuleb, seda keegi ei tea.
AGF-i esindaja, kelle firma hai- Depressiooni aga silmapiiril nha duses on Canada Trusteed Income ei ole. fond, mis on heks parimaks ka- Mitmed, kes neid ennustusi oada obligatsioonide intressi- tegid, jtsid endale iguse meeli
Toronto Eesti Majas oma isade eeskujul td rabamas Jaanus Foto: T. Sgi
sissetulekute fondiks, arvas, et 1987 aasta vltel vivat intressi- mrad korraks veidi tusta, kuid peaksid siis oma langust jtkama. See on positiivne obligatsiooni- turule. See fond on praegu inves-
muuta kuue kuu vi aasta prast. Mida siis laltoodu thendab
^mehele tnavalt''? Intressimrade stabiliseerumi^-
n.5%-ga. See on positiivne kin- vahetati mtteid selle ksimuse le 1948. aastal, kuid ilma nisvaraturule, sest pole vaja karta praktiliste tulemusteta. Praeguse valitsuse eesmrgiks-on aga ostetud maja kaotamist selletttu, konkreetse lepingu slmimine luiia-naabriga, vites et sellest et jrsk intressimrade tus on suur kasu meie tstusele.
kmne-aaslaI i si hpoteek 1 aene
Kanada intressimrade suh- tstab hpoteegitasud nii krgele, les oldi arvamisel, et oad peaksid et ei jua neid maksta. rohkem langema kui USA omad, sest nad on praegu umbes 23 protsendi hikut krgemad kui USA omad.
Krged intressimrad mjuvad halvavah majanduse arengule ja
Madalad intressimrad on po- sitiivsed majandusele ja peaks en- daga kaasa tooma majanduslikku arengut ja tpuuduse vhene- mist.
Inflatsiooni madalana psimine Kanada ei saa seda omale mitte^ ei ole heaks uudiseks nendele, kes lubada. Kanada intressimrade kuUahinna tusu ootavad, langetamine USA tasemele vib Kunagi ei vi aga kindel olla, et aga endaga kaasa tuua kanada mni ootamata negatiivne poliiti- dollari languse 6570 USA sendi line sndmus lemaailmse mjuga vahele
Tugev vide intressimrade madalatena hoidmiseks lemaa- ilmses ulatuses on see, et kergen- dada suurte vlakoormate all ole- vatel riikidel oma vlgade tasu- mist. Krged intressimrad suu- rendavad vlgade mittetasumise vimalust ja sellest tekitatud vi- malikku panganduse kriisi.
aset ei leia. Sel puhul ostetakse kulda ja ^ee viib kulla hinna les- se. /. .:, / ;V.
Kapitali igetesse aktsiatesse paigutamine peaks hid tagajrgi andma. Ajalooliste kogemuste ko- haselt on aktsiaturu tipp lhedal siis, kui inimesed paaniliselt akt- siaid ostavad, siis kui ettekandjad restoranides ja poemjad paku-
Inflatsiooni osas ei ni olevat vad nuandeid aktsiate ostmiseks, suurt kartust, et see palju tu- Praegu olemasolevat umbusku, seks. Vibolla tuseb see 5-le mida siin ja seal aktsiaturu tusu protsendile aastas, kuid jrsku kohta kuulda on, peetakse terveks tusu keegi ei ennusta, sellele ja positiivseks mrgiks, vaatamata, et nii Federal Reserve System USA-s- ja Kanada Riigi- pank on viimaste aastate jooksul heldekeliselt raha trkkinud. Tstused P.-Ameerikas ttavad praegu lbilikes umbes 70%-lise koormusega, palkade tusud on olnud tagasihoidlikud ja tooraine-
TARVO TOOMES
Selle artikli autor vidab aga, et kesolevad lbirkimised pole mitte ksnes kasulikud Kanadale, vaid nende abil on ka Ameerika hendriigid parandamas oma po- sitsiooni maailmas nii poliitiliselt kui ka majanduslikest seisukoh- tadest lhtuna.
Vaatamata asukohale on he kapitalistliku riigi ldine majan- duslik tus alati olnud sltuv lhi- ajalistest les-all kivaist rite- gevuse perioodidest. Iga kriisi-pe- riood on sundinud firmasid leidma uusi mooduseid kasumi taastami- seks. Tulemuseks on olnud pare- mad ja pikemad majanduslikud perioodid kui varemalt. Kasumi puudus kapitalistlikus ssteemis on alati kahjustavalt mjunud mitte ksnes majanduselu inten- siivsusele, vaid see halvab ka sama-aegselt kogu riigiaparatuuri tegevust.
Kige suuremaks majandusli- kuks katastroofiks sellel sajandil oli 1930-ndate algaastail domi- tseeriv majanduslik kriis, periood, mida kik meie vanemaplve eestlased veel vga hsti mleta-
ega touss noopis hinnad!
Thelepanelikule vaatlejale en- nustasid esimesed tundemrgid juba 1960-ndate aastate lpu poole^ et lneriikide majan- duselus vib oodata suuri tagasilke, kuigi ajaliselt ei olnud keegi seda vimeline kindlaks mrama. Kui aga toorli eksporteerivad maad jud- sid kokkuleppele hinna suhtes, siis polnud enam kahdust, et algus O pandud uuele kriisi-ajastle.
Kesoleva majanduskriisi pika- ajalise' kestvuse phjuseks ongi see, et pole veel suudetud aru saa- da, kuidas on vimalik, et inflat- sioon ja tpuudus eksisteerivad samal ajal. Sellest olukorrs^t on mjutatud kik tstusriigid ja eriti on kannatunud selle all hendriikide majanduselu, sest Ameerika peab kaubavahetust kikidemaailma riikidega.
Kapitalism on ssteem, kus too- dangu suuruse mrab loodetav puhastulu ja mitte tarbijaskonna vajadus kauba enese jrele. Sellest tingituna polnud maailma kogu-
Muudatusi hvituste ja pensionide lisandeis
Tervishoiu ja hoolekande mi- nister Jake Epp'i poolt ajakirjan- dusele antud informatsiooni koha- selt on uuest aastast alates oodata mitmeid krgendusi hvituste- iguslikele.
Vanaduskindlustuse pensioni (Oid Age Security Pension) m- raks alates jaanuarikuust on $297,37 kuus, senise $294,43 asemel.
Garanteeritud sissetuleku lisa- raha (Guaranteed Ineome Supple- ment) lemmraks alates jaanua- ' rikuust ksikisikule vi abieluli- sele, kelle abikaasa ei saa vana- duskindlustu. e pensioni vi abi- kaasa abiraha, on $353,41 kuus, senise $34^,91 asemel. Abielulis- tele pensionridele on uueks lemmraks kuus $230,17, seni- se $227,89 asemel.
Abikaasa' abiraha (Spouse's Allowance) uueks lemmraks on $527,54 kuus, senise $522,32 asemel. Leskedele on selle lem- mraks $582,42, senise $576,66 asemel.
Kigi nende kolme hvituse lemmra kohandatakse vasta- valt elukalliduse indeksile iga kolme kuu jrelgi, s.o. j^ rgmist tusu vib oodata alates aprilli- kuust.
Ministri poolt teatati samaaeg- selt muudatustest Kanada pen- sionplaani (Canada Pension Plan) stetes. Tavaliselt maksti seni pensioni alates 65. eluaastast. See muudatus hlmab invaliidsuse pensione ja varemat pensionile mineku vimalust.
Kanada pensionplaani kontri- butsioonide mraks oli seni pen- sioni alla kuuluvast sissetulekust 3,6%, millest pool peeti kinni t- vtja palgast ja samavrdne osa maksti tandja poolt. Kontri- butsioonide lemmraks 1987. aasta on $889.20, eelmise aasta $838,80 asemel.
SOOMET
vad. Viksemaid tagasilke on^ ^^ ^^ ^^ t^o^ ^^ maailma-majandiis lj^ ^ paale Teist nmilmsoda,^k^ |ipankade hise koost tulemu- veel praktiliselt sanianetoo^^^^^ sena suudeti ara hoida saiiiased vimalik oleks, poleks see enam
te hinnad on leproduktsiooni tt- Side ues Angel-Love ^ Midlife f^ff^^^^^ seotud pealesja-aegsete aastate m ikkagi vga madalad. Syndrome * L A . Angel * " ^'^^^^^ ^^"^ '^^^^^^ elatis-standardiga. Seda
^SUNSET SUNSET' hy 1 . E o K A L L A S (R. Uffer)
ikkagi vga Jrelikult on ruumi tootmisvo- Magic * Lookin' Down t
lmi tstmiseks ilma, et infiat- Hotell Bathroom Mirror. sioon tuseks. Hperinflatsioon, ^ . , r r , i . . ^ mida paljud majandusteadlased ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ ^ i ^ ? ? , ^ ^ ^ liigse raha kibeloleku tttu ka^ davad, puudub laltoodud enns- ^ - . tustes ligemas tulevikus. assee-45 $1495 (aiio)
Paari jrgmise aasta jooksul oo- datakse teatud P.-Ameerika ma- janduse Sektorites tugevat tusu, kuna viimaste aastate jooksul pal-
00.end liiglihast vabas-
, , , "ti phjusel, et osa sissetle- Maadma-pdmihne olukord oh kuist paratamatult tuleb nd kr-
aga 1970. aastate alguseks jaU^^^ valdada ringkigust keskkonna^ unchivak^m^^^ kontrollimise kulude katteks, hkud nigid leidsid e^ ^^ ^^ ^^ m d m^iandu^^^^^ konla a p juba midega. Paralleelselt toopudusegan^^^^ pole see veel tunnuseks et
C^yBos 45941 ^^ 1 videlda ka infl^ ^^ ^^ ^^ Kogemuste phjal eeldati, et koos vahekorra tpuudusega kib kaasas ka hin- m^^^ peamiseks
aga, et ' r
Kolmanda punktina tuleb siin- juures toonitada lemaai 1 mset tpuudust, mis varem omastatud tekspidamise arvel oleks pidanud mjutama sissetulekuid! Seda aga ei juhtunud. Kannatajaks pooleks oli jllegi firma profiit. Nende kolme teguri omavaheline kombi- natsioon li tiesti uue'olukorra tnapeva majanduses, mida defi- neeritakse kui ,,stagflation", st., inflatsioon koos tpuudusega.
VIIMASE KRIISI TAGAPHJAD
Nagu kik eelmised majan- duskriisid nii ka 1982 aastal meid tabanud kriis sai alguse sellest, et erineva majanduspoliitikaga t- tavad riigid ei olnud vimelised saavutama kokkulepet selle le, milliseid al)inusid tuleks tarvitu- sele vtta inflatsiooni vastu vit- lemiseks. Arvati, et koos siponi kasvuga lahenevad probleemid iseendast;