VAB-EETLNE neljapevd^^^ 1987 - Thursday, January\22y 1'
11 .jaanuaril peeti Eesti Majas Paul Kerese milles mitmes klassis visdes le 30-e maletaja. Vistluseks oli ilu- said ja vrtuslikke auhindu vlja pannud A . Praks, samuti oli ju- l-tervituse Ja kingituse saatnud malemeister Nikolai Kttis. Je- k  ^  noortele valmistas L^embit Saar ngusa ja omaprase auhinr na. . -r- "
A - K L  S S I S tuli kaheksast vistlejast 3,5 punktiga esikohale laakTriefeldt, 2.-3. kohta jagasid
,5 p. Hans Jrman ja Jaak Jrve. B - K L A S S I S jagasid 15-e vist-
eji hulgas esimest nelja kohta kolme punktiga Leo Tamberg, J- ri EIken, Max Pentre ja Oiva Mapki. : N O O R T E : -KLASSIS: Jagasid viiest mngijast 1.-2. kohta kolme punktiga Toivo Pajo ja Allan Met- slp, 3.4. kohta kahe punktiga Paul Sambla ja JustinBartlett,
Vistlusklasside krval toimu- sid ka ^ pruismngud, millest Hil- ja Aun, dr. Erikson, . Limit ja H . Aavik osa vtsid; :
Parast vistlusi andis A- ja B-klssi auhinnad le Vello Raag, noortele meistriklassi maletaja Martin Veltman.
Toronto Eesti Mleklubi pooli avaldati tnu kigilfe, kes 1986. a. jooksul olid kaasa aidanud edukale tegevusele.
Samas tehti teatavaks jrgnevad ritusedr
Phapeval, 8. veebr. 12:30 p.L toimub vistlus Leedu Maleklubigakm nellaual. Meenutada tuleb, et aas tal 1984 oli yistlos tasavgim tulemusega 12:12.
Klubi oma mnguhtu on nelja peval, 19. veebruaril kell 7 5 Eesti Majas.
   tagajaF 35 km, NAISED: 2044 aastased: 3:18.59 ([33. kht); lal 3:29.45 (39.) .
45 ja vanemad: 3:21:10 (4; 4:07.00 (12.)
1 Kannel nio Kivilo
35knT, 19 ja nooremad: Paul Tae 3.50.
-44 aastased: Elmar Saar 2:00.55 (39. koht): Peeter Niit 3:14:54 (222.); Pearu Tamm
'3-l5:00^^Veilo Ehveri:-3:20.23
2:27;5l (i4>); Rein Lainevool 3:31.55 iS: 4:08.00 (72.)
Eesti parimaid i 1 uvimlejaid Janika Mlder.
7.); 'MargusTae ^'\p-2l (10.) Uid klass: Imbi Lainevool
EERIK LAIDSAAR
JUTUSTUSI SDURIELUST
Mitte eestlastest oli kige kii- 1:23.47 (25.); rem 35 km sitja Ken Santala ^ -26.15. (32.) ajaga 1:30.32 ja le 45-aastaste klassis^ oli. parim Risto :Santa!a:J2k^ MEHED: . ajaga 1:44.^4; 16 ja nooremad: T.
 ;^^:-:.;;l^l6.48.^::^;^ 12^ Icm,: NAISED:::Vv ': 16 ja nooremad: Riina Kindlam
ilvr,. Loite
Mdunud-aastasel N .^^ ^ spaitakiadil Miiis peetiiJu- vimlemise (moodsa rtmilise vimlemise) vistlsejd, kus Eesti neiud saavutasd 9. koha (283,6 punkti). Eesti vistkond sai kiita oma rhma kava uudsijse, toreda- te ja originaalsete elementide ja seoste rohkuste eest, Jsamuti n- nestunud muusika valiku eest, Ainult nrk tehniline esitus, nagu vahendi kest libisemineV jttis eestlannad finalistide hulgast vl=
Eestlannade -hulgas ^ ^^ t^^^ Eesti koondise nimel indiyiduaal- ypistlejan Janika Mlder', saa- vutades ldarvestuses 24. kha. Tema kik hinded olid 9,p--:9,5 vahel ja mitmevistluse summa oli 103,25 punkti.^ V
Janika Mlder on praega parimaks iluvimlejaks Eestis. Ta vttis osa ka septembris M toimunud EM-vistlusist;k ta rhmade konkurentsis hbemeda- l i plvinud N : Li kuulus.
Tallinnas peetud ii rhmade vistlustel Eesti karika nimele esines jllegi nauditavalt Tartiist vrsunud N . Liidu koon- dise liige Janik MiMder. y luste krgeima hinde, 9,8 punkti, sai ta lindiharjutuses; mitme vis!-; iuses aga kogus ta 47,95 punkti. Ta tli esimeses grupis teisele ja kolmandale kohale tulnud kaksik- dede Gerda ja Gaida Vaik Me ees esikohale. Samal vistlusel oi id II grupis kolm edukamat Kairi Tinel 46,9, Merle Taidema 46,0 ja Kadi Kuusk 45,8 punkti- ga. Viimased kolm olid ,,Kalevi^^ meistrivistlusel II grupis esikoh-
sams paremusjrjestuses.
ngid ppekmpaEsse ko- manaeeriiu vrsked reamehed juba esimesel peval, kui veltveebel Teer nende rivi vastu tt!S'Ja tles:;-
,,Hrrad reaniehed . . Ning topeltreamees Pension oli veltveeblist
isegi nii heas arvamises, et ta lunasgi ajal lauakaaslastele seletas, ppekompanii veltveebel ei laskuvat kunagi teiste veltveeblite tasemele Jcas|:margoonigi suhtes ega tlevat karista- mise juures> et: saate ikolmtoimkondah messe*', vaid viisakalt: hrra reamees, palun suvatsege vtta kolm toimkonda vastu vuntsi." Sellele ei vaielnud keegi vastu, sest veltveebli krgest haridusest andis tunnistust kas vi seegi,' et ta hommikuse rivi-levaatuse juures Krnelile, kes tagareas novigureld tegi, ei k- ratanud labaselt: ,,rge vigurdage!-' vi midagi taolist, vaid viisakalt lauss:
,.Teie seal, tagareas, palun,
jaam on lahiitatud taas kolms
oma innu ja energiaga, nagu seda tegid peaaegu kik, teisedki, ses;t ndjakuise noortekursuse nyidrilli ja ^pikali-psti^ pi^ ^^ reie oli ppekompanii nagu karastav oaas
' - ~ Pensioni^ ^^ k^ ^
. K a ;
ja huvitav. :on see ppekompaniis; Raadiotehnika rhm tungi oma laboratooriumis peenmehaanika saladus tesse, tutvunedes raadipaparaatidega. nende skeeinidega, saatejaamadega ja kige muuga, mis- sellega henduses. Raadiotelegraafi rhm valmistab vabariigile raadiotelegrafiste e kee on suutelised morseaparaadi ssetininat g e m a j  saatma ngu tava graafi-meihed hartavad snalinte nagu serpen tiine, teiefhimehed veavad he
Iles.k^klaamu,. ja:vli-^aparaate..;"Vljas, ppe
Tund klassis ja laboratooriumis, tund ppe-- platsil vahelduseks pooltundi vimlemist, rivi-^ drilli vi rnnakut. ga le kige kib sum- meri*) tinin. See kostab kigist klassidest, ki- gist rhmaruumidest, sest morse thestik peab olema igal mehel pealuusse kulunud. Lhike- pikk, lhikerlhike-pikk, pikk-lhike-pikk^ Tikk-tikk-tikk4aa-taa-taa, . tikk-taa-^ U taa, see on kui tiitaya sse pirin, otsekui oleks ks selline su pealuus ja piriseks seal hommi- kust htuni.
Aga ala on uudne. Ja koos teistega topelt- reamees Pensiongi andub temale kogu otna energiaga. Muide  topeltreamehe tiitli plvis
jion noorsdurite vannutamisepevai. Vati- nutamiSetalitst toimiti algul kahe usukombe jrgiy lpuks kodanliselt. Pension laskis enda varinutada kops luterlastega, kuid^ ^^ h^ ika kodanliselt yannutatavate hulka, et lasta endale veel kord snad peale lugeda, nagu ta ise iides. Ja oli hke^ vites, et ta on ainuke reamees Eestis, kes on kaks koravnri Topelt on topelt ja ei krise, ja teisedki ei
le ^ sm hdmast.
Veltveebel Sindrinahk ja rhmaynem^^^ jumal olid kindlas veendumuses, et Pensioni sinnkomandeerimise phjuseks oli vid s evida ka ppekompanii jaoks kohutavat ees- kuju, et kigile tulevastele raadiospetsidele sisse juurida, milline ks korrad spur ei pea
lid uued lemtised^ enam mrgates noormehe iiidu ja pd-
mist, hakati talle vaatama koguni teatava era- pooletu heatahtlikkusega. Pensionile oli uue mbruse eelar^^ hkkond- y
: Meelt mda. ;: ,l Ja n i i ongi mne ajaga t^^ ^ et ;
reamees Pension ratab oma ppehimuga panu ja talle ai itakselbvs^ ppoltosinale teiselegi tema rhmast, viibida laboratooriumis ka vabal ajal.
l^ pomulikult on ju teada, mid gema hakkab. Sest insenerive meesy keS ene- sele esiinesd vinialSel raadiovastuytjat^^^ iama ei hakka, pole ldse meldav.
; Ja toepo
Kibeda noga ringi ja kirub^ ^^ ^^ i^ ^^ sun ' ^ '
sun-
phapeval, ISvjaanuaril^ ^^ T^ ,^Kirey prastluna' kus s publikule.
Kava algas meestertseti esine-| misega koosseisus Georg Soans,' Eerik Purje ja Esko Luksepp, kes] esitas J. Helindi htul ues ' ' J E . Purje seatud ,,Mind saatus! kaugele on viinud" j aC . A . Bixio|
Naerata'', klaveril E. Liigand. Kaks esimest pala olid nii |
temaatiliselt kui ka kompositsi- ooniliselt 1 igilhedased sehtimen-1 laalsed laulud, kolmas ennesja- aegses zhanris kirjutatud-esitatud helind. Tertseti hlte sobivus oli hea. Pisut hirivalt mjus viima^^^ pala juures klaverisaatj entusiast- lik jalaga pranda tampimine, mis kippus kohati matma laulu ja
Jrgnes Eerik Purje poolt ladu- salt ja nansiderikkalt esitatud tnapeva Eestis kirjutatud J. Tuuliku humoresk , .Sakkuspea HarnleetV, mis kutsus esile arvu- kaid haerupahvatusi publikus.
Vox Populi ja E. Purje kirjuta- tud lavalise lhipildi ,Toimetaja knetund" esitasid Heino Hal- li ng. Li nda Koff ja Kalle Viires. Vljaarvatud mned tekstilised komistused esitati see, paglas-  hiskonna rahvuslikke ja poliiti- lisi probleeme aasiv tkk ladusalt. Eriti hea oli Kalle Viires pagulas- poliitikuna-rahvajhin Ja lausa hmmastav oli repliikide ajako- hasus, mis ksitlesid sjatoim- nud j  htumeid maa i lma poliitilises elus. Esitatu teenis publikult tugeva apl ausi ja val- landas paljusid naerupurskeid.
Sopran nne: Laikve laulis meeldivalt popurrii E. Kairnani operetist ,,Mariza". Teda saatis mihi-ansambeK ko()iiseisus^ ^G  klaver, P. Kiilaspea  kontra- bass, H . Laikve  Flt ja G. Laikve  klarnet. Vlja arvatud vaevumrgatavad jukatsumised intonatsiooni ja hingamisega laa- bus esinemine ladusalt. Paraku polnud saateansambel mustlasliku klaga ja muusikute siigvtsine mng li pisut kontrastne solisti sdeleva laulu ja lavamaneeriga.
Kava esimese poole krgpunk- " s kujunes Oudi Kalmi, Lydia
Vohu ja Kalle Viirese poolt meisterlikult esitatud Vox Populi lavaline; liihipala,,Kohtumih pargis", kus nitlejad kasutasid jgitult ra teose autori poolt an- tud iga tekstilise nansi. Eriti paelus K. Viirese miimika ja 0 . Kalmi ning L . Vohu svenemine kehastatavate tpide kontrast- sustesse. Prl omaette  nii nitlejailt kui ka autorilt.
esimene pool lppes bariton Andres Raudsepa esine- misega Charles Kipperi klaveri- saatel .Andres Raudsepp onhte- liselt teinud suuri edusamme, mille tulemuseks on mahlakas mar hlesnnitus, rkimata heast tlgitsusest. Laulja esitas kolm pala: rahvalaululiku ,,Arg kosilane", E. Ilmari y.Laul maist" ja R. Uferi ,,Sdaine pike'Mrkimisv^^^ Ch. Kipperi suureprane klaverisaade. Kuigi esitatav kuulus estraadi- muusika valdkonda, mis annab esinejale suuremaid lavalisi vaba-
si, oli Raudsepa lavamaneeri- ks vibolla pisut lepakkumisL