e Avenue, L4C 6P;
'Soqine-Kasiada Kul tuur i - hingu president Mauri Jalava kirjutas Kanada vlisministrile kirjk, milles ta protestib kanada suursaatkonna sulgemine vastu Helsingis. Ta Mrjutas:-. . /v/;:^^
V. vlisminister. Joe Clark,
Sefe Mmselt suvaline otsus. Kanada suursaatkonda Soomes siilgedla, paistab tielikult igno- reerivat vga thtsat poliitilist j a diplomaatitist tarvidust. Soome on RO austatud ja tie- iguslik liige, kelle rohkem kui 20,000 sdurit on teeninud Rahu | a ly es h e n d a t u d Rahvaste egiidi all seega mrkides Soomet kui prot- sent a a I s e 11 k i g e enam Rahuvalvele kaasa aidanod maad kogu maailmas.
Soome on ka mnginud tht- sat rolli Ida ja Lne vahelistes lbiifkimistes inimiguste
Sf. Liidii diktaatori Gorbat- shovi garderoob on peamiself inglise pritoluga.
Hiljuti saadeti 4500 m pari- mat tisvillast kangast Inglismaalt Moskvasse, kus rtsepad sellest valmistavad rivaid ksnes poliit- broo liikmeile, krgemaile sja- velasile ja thtsamaile partei- kommissaridele on. ride kaudu.
9 9
valitsus paistab mitte enam hoolivat viksematest igusriikidest nagu Sme, mss; vaatamata oma suurusele rahvusvahelisel areenil kllaltki thtsat rolli mngivad.
Sulgedes Kanada suursaat- konna Soomes, ,me . nitame kogu maailmale oma kskik- sust Soome Iseseisvuse suhtes,
poolt hvardatakse.'* Soome K u l t u u r i h i n g u s s e kuulub umbes 20 j
K R O O N I T U D K U R J U
J
Viimasel ajal kostab viteid, et N. Liidus toimuvat midagi suurt. Ne veel hetk ja kommunistlike liidritega saab rkida, nd vtavad maha maailma vallutamise kavad, muutuvad usaldatavateks partneriteks, saavad maailmarahu ja in- imiguste eestvitlejateks.
Ja ehkki Saksa Liitvabariigi teravapilguline kanstler kum- mutas need spekulatsioonid vitega, et Gorbatshov on meie pevade dr. Goebbels, see eufoo- ria jtkub.
Selgitamaks Gorbatshovi tegelikku positsiooni-tegin ekspe- rimendi: koostasin kaheksa ksimust ja otsisin neile vastuse NLKP peasekretri knest, mille ta pidas 21. jaanuaril Moskvas keskkomitee pleenumil.
marluse kasv, narkomaania levik ja kuritegevuse suurenemine.
Juba teie.valitsuse ajal on NL- i toimunud rida mastaapseid
ssteemi, puudustest?
valitsenud olukorrale? MG: Viimastel aastatel tek-
kinud sotsiaalse korruptsiooni ele- mendid avaldasid negatiivset m- ju hiskonna vaimsele meeleolu- le, nestasid kuidagi mrkama- tult suuri klbelisi vrtusi, mis alati olnud omased meie rahvale ja mille le me uhkust tunneme, ideelist veendumust, tentusi- asmi, nukogude patriotismi. . .
NLKP keskkomitee ja riigi ond ei suutnud eesktt sub-
iivsete phjuste tttu igeaeg- selt ja ties ulatuses hinnata muu- datuste vajadust, hiskonnas kriisinhtuste svenemise ohtu, ttada vlja tpset tegevusjoont nendest jagusaamiseks ja sot- sialistliku korra vil tielikumaks
. kuritegelik vastutus- tundetus ja lohakus olid selliste traagiliste sndmuste peaphju- seks nagu avarii TshernobH aatomielektrijaamas, auriku Ad- miral I^ ahhimov*V hukkumine^ mitu lennuki- ja raudteennetust, mis phjustasid inimohvreid. . .
P s u ne te h i s k o n n a demokratiseerimises. Kas demokratiseerimine puudutab ka partei organisatsiooni?
MG: Siin, nagu soovitavad selt- simehed, vib minna selleni, et sekretrid, sealhulgas ka esimesed sekretrid (esimese sekretri sta- tuut kehtib liiduvabariigi keskko- mitee esimese sekretrini st. iseenda peasekretri kohta ei ei pea Gorbatshov seda kehtivaks) valitakse salajasel hletamise! va st av at e p a r t e i k 0 mi teede pleenumitel. . . Mistagi peab parteis Jma vankumatuks phikirjas sisalduv printsiip, mille kohaselt krgemalseisvate organi- te otsused on kohustuslikud kigile allpoolseisvatele parteiko- miteedele, sealhulgas ka otsused, mis puudutavad kaadriksimusi.
sajandi teine pool on
M G : Rahvatulu juurdekasvu tempo langes viimase kolme viis- aastaku jooksul rohkem kui kaks korda. 70-ndate aastate algusest ei tidetud plaane enamiku nitajate osas. . hoolitsus inimeste, nende elu- ja ttingimuste ning sotsiaal- se enesetunde eest asendati tihtipeale poliitiliste mngudega autasude, unirrietste ja preemia- te rhassiBse jagamisega. . . Sot- siaalse moraali langust nitas jo-
sellele? ,. \ MG: Meil tuleb meeles pidada,
et natsionalism ja proletaarne in- ternatsionalism on kaks vastand- likku poliitikat, kaks vastandlikku maailiTiavaadet... Kogu meie elu ja hise t hkkond, perekond ja kool, armee, kultuur, kirjandus ja kunst peavad kasvatama kigist rahvustest nukogude inimestes . . . nukogude patriotismi. Eriti thtis on hoida natsionalismi laostava mju eest sirguvat
arvamust, et 5ude hiskonna demT
kratiseerimine on vimati^ K G B
(Algus lk. 3) ei pea, kanalisatsioonitorustik pole meldud ttamiseks, kt- tessteem ei kta.
Teada hdad, tlete. Muidugi teada. Aga sa tead ka, et sihii maja veti vastu hindega hea. ' ' Ja vga hsti tead sa, kui kalliks sulle see korter maksma on linud ja kui palju veel tema eest tasuda tuleb."
Artikli autor Enno Tammer kurdab oma loo lpus, et praegu puudub inimesel igasugune vimalus kaasa rkida oma (Kooperatiiv) kodu valmimisel. Ostja ei nua kes teab mis luksust, vaid piisake inimlik- kust, mistmist, tunnet, et sind pole unustatud, et sinust hoolitakse, tleb Tammer.
Seda sdan t lhes tava t korterilugu siin vlismaailmas lugedes on kurb kogeda, milliste raskustega tuleb inimestel videlda vrale vimule ja okupatsioonijududele alistatud Eestis. Artikkel jtab l^ a mulje, et N . Liidus ei ole vimalik va- j a l i k k e muudatusi tuua i l i s t e l e suurema pr es sl pealepanemisega ega viinapoo- dide sulgemidega, vaid kogu ssteemi muutmisega, mida tenoliselt ei taha ega suuda teha ka Mihhail Gorbatshov.
01
Lne-Saksa vimud hoiata- sid Kanada suursaadikut Bon-
"nis- - u u ^ . Vms^-^air\oli pgenike i>Spvaf\u^ roo" Kanada ranmkule. 250 tanilh"^ pritolu pgenikku Sri Lankast olevat maksnud igaks 5000 marka (umbes 3600 Kanada dollarit) et BremerhavenMst Kanadasse purjetada.
Inspektor Klaus Wilhelm Lne-SaksaWasserschutzpo- litse!'' ridadest eitab sellist v i m a l u s t , sest Lne- Saksamaa sadamaid valvatakse nd hoolega. Kuid on alati vimalus, et pgenikud lahku- vad Euroopa mandrilt Hollandi kaudu. Teatavasti saabus mdunud aasta augustis ille- gaalselt Kanada rannikule 155 tamiili pgenikku. '
M G : Kodumaa huvisid kaitse- vad valvsalt riikliku julgeoleku organid (KGB.). . . Oleme kind- lad, et nukogude tshekistid (kgb- lased.) avastavad ka edaspidi igeaegse l t ja nurjavad resoluutselt meie maa vastu suunatud vaenulikud salasepijtsU" sed.':^ :;-.'-';^ -;v.-
Olete payurkmud maail- marahust. Maailmarahu ja Nukogude armee? v; '
M G : Partei ei lakka hetkekski hoolitsemast meie maa kaitsevime edasise tugevdamise eest. Nukogude relvajud davad saniutimberkiijunduste the all. Nad . . .tidavad auga oma intef- natsionaalset kohust.
aastate NL-i?';V M G : . . ' . revolutsi
vitluse edu mrab meeleolu, mille partei Mistagi ei ole kne all meie poHitilise ssteemi mingi l^ .mine.
Saab ehk :siililegii selgeks, e^^ sisuliste lootustega >JL-i
^ ei ole sgyamn
se
majdnusUkke
Mahaarvamii v i m e t u s e ti
Viimastel aastatel oli isikutele! tulekust mahaarvamiste katego< arsti poolt tumiistatud legaalselt kuud voodihaige vi ratastooli
. 1 9 8 6 . aasta tulumaksulehe tit- misel on see soodustus viidud hisnimetaja alla ja hlmab ksi- must hoopis avarama haardega. Fsilisele juetusele ja vimetu- sele lisandub vaimne (mental) kah- justus (impairment). Seda soodustust nimetatakse nd vimetuse ma- haarvamiseks (Disability dedue^ tion).
Sissetulekust lisanduvaks maha- arvatavaks summaks 1986. aastal on $2.860. Selle mahaarvamise taotlemiseks tuleb hankida tendi vorm nr.T220l(Rev.86), mis on erinev, vrreldes mdunud aastatega. Tendi vorm on saadaval tulumaksu ametist.Tendi vormil tuleb taotlejal lhemalt kirjeldada mahaarvamist igustavaid tegureid ja lasta tend kinnitada arsti allkir- jaga. Kui arsti poolt kinnitatud tendil on mrgitud, et vimetus on permanentne, siis jrgnevatel aasta- tel puudub vajadus selle tendi kor- damiseks ja mahaarvamiste igustus kehtib algselt- tidetud tendi alusel.
Tendi vormi teisel kljel-lei- d.uyad juhendid annavad vrdlemisi
. % t i i : , , , ^ v i m e t u s e ~ O ^ o aluste kohta.
^ /'^ a/(;^ "^ lks on, et isiku tege^ ^^ igapevase:.cVjn tsiselt piiratud, s.. ta ei ole vimeline iseenda eest hoolitsema, ennast teistele arusaadavalt avaldama (com- municate), oma majandust korral- dama, vi vajahkul mral liikuma ringi.
Seda mahaarvamist ei saa kasu- tada samaaegselt kui isiku arvel
V taotletakse arstlikke kulusid (me- dical expenses) tisajalise hoolitseja eest vi hoolitsemise eest hoolduskodus (nursing home). Vimalik on aga valida neist ks, s.o. milline annab suurema maha- arvamise.
Allakirjutanu poolt hiljuti ajale- hele saadetud artiklis ,,Aruandlusi tulumaksuks'! hiljuti thelepanu Canada Savings Bonds (GSB) liit- protsentidega seeria GS-37 kohta, kus kuhjunud intressid kuulusid sissetulekuna deklareerimisele 1985. aasta tulumaksulehe titmi- sel . Selle kohustuse eiramise>korral' oli soovitus, et seda teha nd taotlusega 1985. aasta sissetuleku mber kalkuleerimisega, millele rid lisanduvad viivitusprotsendid.
Tervitusi e
